Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Vali üks või enam: lausekvantorit olemasolu kvantorit tõekvantorit ühtegi kvantorit ei saa eitada Küsimus 7 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: distributsioon ekvivalents disjunktsioon konjunktsioon implikatsioon inversioon Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON .
Küsimus 5 ja 6 !! otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mitut erinevat loogikatehet kasutatakse lausearvutuses? (sisesta arv/number: ) Answer: 5 Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loogikatehetel on olemas võõrsõnalised nimetused. Loogiline lahutamine on pole olemas sellist tehet!
lausekvantorit olemasolu kvantorit Question 2 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Correct Mark 1 out of 1 Select one: hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" Question 3 Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele. Correct
Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on? lause keskel: Ära söö kommi, kallis Juku, see rikub su hambaid! lause lõpus: Võta asjad kotist välja, Jaan!
"Üksteist tuleb vajaduse korral toaetada"). Kui tegemist on refereeringuga, siis koolonit ei panda. Saatelause ja refereering ühendatakse enamasti sidesõnaga et või moodustavad nad hoopis ühe tervikliku lause (President ütles, et vajaduse korral peab üksteis toetama. Presidendi arvates tuleks vajaduse korral üksteist toetada). Kui saatelause on tsitaadi järel, siis pannakse tsitaadi lõppu koma või küsi- või hüüumärk ("Üksteist tuleb vajaduse korral toetada," ütles president). Tsitaat Ene Ergma aravas: "Ja põhiline on ka see, et nooored peaksid aru saama, et majanduses ei jõua vahendamisega enam kuhugi. Tähtis on korralik haridus." Refereering Ene Ergma arvas, et noored peaksid mõistma korraliku hariduse tähtsust, sest vahendamisega ei jõua enam kuhugi. Ene Ergma arvates peaksid noored mõistma korraliku hariduse tähtsust, sest vahendamisega ei jõua enam kuhugi.
aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätikeelne läks lauta Lydia Koidula nimeline Maarjamaa Risti orden
Kui c le järgneb e või i, hääldatakse ta nagu helitu th inglise keeles. ch hääldatakse nagu /t/ g hääldatakse nagu eesti keeles, kui talle järgnevad a, o, u või kaashäälikud. Ge ja gi hääldatakse vastavalt /hhe/ ja /hhi/ j hääldatakse /hh/ h ei hääldata ll hääldatakse /llj/ n´ hääldatakse /nj/ r sõna algul ja rr hääldatakse tugevamalt kui eesti keeles, r kahe täishääliku vahel nõrgemini kui eesti keeles. Kui küsimärk (?) või hüüumärk (!) on lauses, siis kirjutatakse vastavalt lause alguses märk tagurpidi. Lause lõpus on hüüuvõi küsimärk õiget pidi. Punkti puhul see reegel ei kehti!
Olles juba koodikirjutaja, siis on vaja {loogelisi sulge}, kui ka [kandilisi sulge]. Elementaarne on ka märgi < on väiksem ja märgi > on suurem kasutamine. Olles aga kasutaja tabelarvutuses, siis seal algavad kõik valemid märgiga = ehk võrdlusmärk. Vahel on vaja ka astendada, siis kasuta märki ^. Palju tuleb tegemist hindadega, seega $ dollar, € euro ja isegi £ nael on vajalik. Käsureal on vajalik klahvi |. Märgid & (ja), % (protsent), ,,jutumärgid``, ! hüüumärk on aga liiga igapäevased. Samas aga / (slash) ja (backslash) on väga tavalised IT inimestele . Natuke tuleb ka seadustega kursis olla, seega § (paragrahv) võib osutuda vajalikuks. Soovitav on vahet teha ka – (sidekriipsul), kui ka _ (allkriipsul). Interneti aadressides leidub vahel ka märk ~ (tilde).
lõpus. Kirjavahemärgid Kirjalikus kõnes eraldatakse üte ülejäänud tekstist tavaliselt koma(de)ga, näiteks: · Tüdruk, jäta poiss rahule! · Hakkame, mehed, minema! · Pane aken kinni, Vello! Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks: · Kus sa olid sa häbematu jõmpsikas, keda kõik taga otsivad? Üte võidakse kirjalikus tekstis vormistada ka nagu eraldi lause. Sel juhul pannakse ütte järele hüüumärk. Ütte ehitus Ütet vormistab nimisõnafraas. See tähistab harilikult inimest (Palun astu edasi, vanaisa!), harvemini loomi või eluta objekte (Oled mulle kallis, kodupaik!). OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause:
Põhiosa 15. Põhiosa puhul järgitakse ülevaates toodud ülesehitust. 16. Iga lõik peaks vastama ülevaateosa alateemale ning kirjeldama alateemas välja toodud teavet ja näiteid. 17. Iga lõik peaks sisaldama ühte põhilauset, mis võtaks lõigu põhiteema kokku. 18. Iga lause algab suurtähega. 19. Iga lause lõpus on punkt, küsi- või hüüumärk. 20. Kõik sõnad on õigesti välja kirjutatud. 21. Tekstis ei tohi olla välja jäetud sõnu. Kasutatud kirjandus 22. Kõigile toodud allikatele peab olema tekstis vastav viide. Lisage loendisse ainult need allikad, millele on tekstis viidatud. 23. Kõik kirjed järgivad õiget viitevormingut. 24. Kirjed paigutatakse loendisse tähestikulises järjekorras autori perekonnanime järgi.
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas
Väljajättelises lauses. nt. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Küsimärk Küsimärk pannakse: Küsilause järele. Üksiku küsiva sõna järele. nt. Küsimusele miks? polnud mul midagi vastata. Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab kahtlust. nt. Hiiumaa lähedal olevat kahte vaala(?) nähtud. Küsimärki ei panda: Kaudse küsilause järele. nt. Maia küsis, kas vanaema on veel haiglas. Väitlause vormis pealkirjade järele. Hüüumärk Hüüumärk pannakse: Hüüd-, käsk- ja soovlause järele: nt. Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnnesünnipäevaks! Üksiku hüüdsõna järele. nt. Põmm! Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab. nt. 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees. Tunderõhulise ütte järele. nt. Mehed! Kodumaa kutsub. Hoiatuse või käsu olulise sõna järele. nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer.
hädavajalikud asjad: NT: Vanasõna ütleb: ... NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude ,,,,, rühmi. Hüüumärk Kirjas oleva Kirjutaja jaoks pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete lauseosad võimaluste korral Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale.
n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s u p p Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. a r u k a s j u u a k a u a l a i a l i e m a g a k r a n t s i s e g i o l u l i n e m e i e Poolitamine Tööleht 1 1. Märgi igas sõnas sobivaim poolituskoht püstkriipsuga. emakeel liitsõna hüüumärk mootorratas 2. Poolita antud harjutuses sõnad püstkriipsuga. Hobusetalli juures käratses suur parv varblasi. Üks väike kirju linnuke oli väga kuri. Ta noris kõigiga, võttis teiste toidupalad ära. Küll on hea, et laste hulgas selliseid tülinorijaid ei ole! Või arvad sina teisiti? 3. Igas reas on ainult üks poolitusvõimalus õige. Tee see värviliseks. tal-dri-kuist tald-ri-kuist tald-rik-uist
) Ta ütles: ,,Mina kaasa ei tee," ja hakkas minema. (Koma tingib vaid otsekõne.) Õpetaja küsis: ,,Kas lugesite läbi Sütiste luuletuse ,,Tervitus teile, võidukad väed!"?" Miks ta ütles mulle: ,,Sa oled väsinud näoga"? Kui solvav oli öelda talle: ,,Sa loed väga vähe"! Niisiis, kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. 20. Ekslikult rakendatakse vahel des- ja mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul. Õige on komata: Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole Tiina tööle läinud. Vastavalt meie tehtud täpsustusele võiks vastuvõtt toimuda sel nädalal. 21
5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile: nr-tele; lk-le. 6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte: jää-äär; plekk-katus. 7) ahelliitsõnades: ära-puutu-mind-liigutus. KÜSIMÄRK Küsimärk pannakse 1) küsilause järele: Kas sa oled juba tüdinud? 2) üksiku küsiva sõna järele: Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna. 3) mõistatuse lõppu: Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? HÜÜUMÄRK Hüüumärk pannakse 1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele: Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast! 2) hüüdsõna järele: Klirdi! purunes klaas. 3) rõhutatud ütte järele: Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud! 4) hoiatuse või käsksõna järele: Stopp! Raudteeülesõit! Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüüme kasutatakse kõnekeeles sageli ebaõiges tähenduses. Valik kriitilisi paronüüme: enamik - suurem osa
LAUSEARVUTUS Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . Vastus 1 kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON Vastus 2 ..
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes
Mulle tundub, et kuigi ta on juba liiga palju oodanud, tuleb luuletuse lõpus välja kuidagi see, et ta ootab siiski edasi ning ei kaota lootust, sest ootusvalu ei kaalu üles armastust. Need viimased read tekitavad rahuliku meeleolu. Mulle väga meeldis see luuletus. Peamiselt ka seetõttu, et see pole ilmselt väga levinud luuletus Karevalt, kuid ometi on see nii sügav ja mõjub hingele nii tugevalt. Mulle meeldib, et on kasutatud hüüdlauseid, sest need on tihti kõige mõjuvamad kuna hüüumärk rõhutab nende mõtet veelgi. Samuti oli peale luuletusega tegelemist ning analüüsimist minu meeleolu teistsugune – rahulikum. Ma tunnen, et olen midagi enda isiksusele juurde saanud ning ehk just see ongi kirjanduse eesmärk.
mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul juhul küsi- või hüüumärk. Saatelause algab igal juhul väikese algustähega ja lõpeb punktiga: ,,O___________ , (? !)" s_______ . ,,Võib-olla õnnestub mul siit midagi õppida,"lausus ta mornilt. 3. Otsekõne võib saatelausega katkeda ja pärast seda jätkuda. Sel juhul on saatelause lõpus enne jutumärke koma: ,, O_________ ," s______ , ,, o ______ . (? !)" ,,See on tõsi," kõlas Elgi erutusest veidi värisev hääl, ,,ma täna kogemata kuulsin pealt nende salajast nõupidamist.
MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal.
..kondade liit, religioos...ed tavad, mõt...likud logo...eedid, legendid nümf...idest 2. Kirjuta vigadega sõnad (igas reas üks) õigesti välja. ärgsad inimesed, erksad lapsed .............................. sõbralikus õhkkonnas,vanamehe mõttlikus .............................. fänkonnast sai fänklubi .............................. mõttetult, mõtlematta .............................. hüüumärk, rüüuvaip .............................. hulgumeri, ulguma, hulkuma .............................. pesi dusi all ripsmed dusist puhtaks .............................. müüija tahtis kaupa müüa .............................. sõi borsi ja ootas revanssi .............................. karsummdi ja põmdi ..............................
pidamine ning selle äratundmine, et õppija ise toimib nutikalt ja loovalt. Kasuta õppides värvipiiatseid ja markerit! Kui raamat kuulub sulle, oleks lugemisel soovitatav teksti märgistada. See tuleks kasuks nii loetavast kiire arusaamise, raamatu hili- sema kasutamise kui ka loetu mäletamise seisukohalt. Mõned juhtnöörid: tee lehekülje veerule oluliste ja üllatavate kohtade juurde hüüumärk ja vaieldavate väidetega kohakuti küsimärk; märgi veerul püstkriipsuga ning tekstis allajoonimisega kõige olulisemad ja sisutihedamad kohad; tähista markeriga kesksed võtmesõnad (23 igal leheküljel), mille silmamine, meenutamine aitab hoobilt teksti sisu mõista või seda mälus taastada. Fluorestseeritud värvaine võimaldab hiljem raamatut lapates huvipakkuvad kohad kähku üles leida. Kui sul on mitu eri
E-kirja saatmisel puudub sisu väljendav subjekt Vale ajastus Vale sihtgrupp · E-pressiteate väljastamine 7.8 Teemareal (subject) pressiteate pealkiri või lühikokkuvõte 8 Manuseid ei ole vaja lisada, va fotod (kui neid ei saa panna kodulehele, ftp-sse) Veebiviited alamleheküljele Kontaktisiku andmed (meil, telefon) Meili tähtsustamisega (hüüumärk) ettevaatlik · Suhtekorraldus 2.0 4.1.3 Sotsiaalse meedia vahendid: · Sotsiaalne suhtlus Internetis Web 2.0 vahendite ja võimalustega. Blogid, foorumid (Perekool.ee, Kalale.ee), kommentaariruumid. Uued võimalused sihtrühmani jõudmiseks. Sotsiaalse meedia vahendite kasutamine traditsiooniliste tegevuste (nt pressiteated) juures. Sotsiaalmeedia pressiteadete (social media news release) kasutamine. Vikide loomine kasutajate kaasamiseks.
Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane.
kaldale?" o NB! Kui saatelause ei katkesta otsekõne lauset, tuleb toimida eelmise skeemi järgi: ,,Astuge ligi!" kisas pirukamüüja. ,,Ostke kuumi moosipirukaid moosiga!" Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda: Õrna hüüdega ,,Ma tulen, kallim!" viskus ta heintesse. NB! Lause lõpumärk pannakse jutumärkide sisse. Vaid küsi- ja hüüumärk, kui see käib ainult saatelause kohta, pannakse pärast jutumärke: Miks ta siis ütles mulle: ,,Sa oled hea"? Kui otsekõne koosneb järjest mitmest lausest, jäävad nad kõik ühtede jutumärkide sisse. NB! Kui saatelauset pole, siis pole tegemist otsekõnega ning lauset jutumärkidesse ei panda, isegi kui lauses pöördutakse kellegi poole. Üte (nimetavas käändes nimisõnafraas, mis nimetab seda, kelle või mille poole
Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane Õige Tere, Tere (hüüumärk võib olla, nt Tere!) Tere Tiina (üte tuleb eraldada komaga) Tere, Tiina! Tere kallis Tiina Tere, kallis Tiina! (ütte täiend kuulub ütte juurde) Lugupidamisega, Lugupidamisega Tiit Tare Tiit Tare Tervitades, Tervitades
Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust: o eksplitsiitsed kirjeldused/tähistused remarkides (samuti paralingvistiliste vahendite tähistamine kirjavahemärkidega, nagu hüüumärk lause lõpus, mõttepunktid pausi märgina jne.); o dialoogis varjatult sisalduvad viited mingile käitumisaktile, mis repliigiga loomupäraselt kaasas käib o Mitteverbaalsuse ala hõlmab: o paralingvistikat, s.o. vahendite kogumit, mis saadab, modifitseerib, varjundab tegelase kõnet. hääletämber, kõnetempo (k.a. pausid) ja -rütm, intonatsioon,
ELSE võimalus Peale if-lauset võib järgneda else if või else lause, kuhu programm pöördub siis, kui if-lause tingimus ei vasta tõele. Else if puhul saab lisada uue tingimuse, else puhul minnakse sinna alati, kui if-lauset ei käivitata mitte tõese tingimuse tõttu. Else näide: Else if näide: EITAMINE! Me saame küsida kas kaks numbrit on omavahel võrdsed. SAMUTI saame küsida ka seda, kas numbrid EI OLE omavahel võrdsed. Selleks kasutame eitusmärki, milleks on hüüumärk - ! Kahe numbri võrdlemisel number1 != number2 tähendab seda, et number1 ei ole number2-ga võrdne. Stringide puhul !tekst1.equals(tekst2), tähendab seda, et tekst1 ei ole sama, mis tekst2. Näide: IF-lause sobib suurepäraselt põgenemaks tsüklist, kui tingimus on täidetud. IF-lauset saab kirjutada teise IF-lause sisse, samuti saab korraga anda mitu tingimust. Mitme tingimuse andmiseks kasutame sidesõna ,,ja" asemel - && (kaks and-märki) ning ,,või"
Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane.
MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal.
MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal.
Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad põhimõtteid koos näidetega, mida peaks arvutis kirjutades järgima. Põhjalikuma 15 ülevaate tühiku kasutamisest leiab Helika Mäekivi ja Maire Raadiku artiklist „See tühine tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Koma, punkt, koolon, semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik. Näiteid: Miks Jüri Tamm puudus? Jüri Tamm puudus, kuna oli haige. Jüri Tamm puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. Punktile ei eelne ega järgne tühikut araabia numbritega kirjutatud kuupäevas, kellaajas ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis.
Näiteks on üleliigsed küsimärgid järgmiste pealkirjade järel: Inglise keel sureb välja? Linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega? Kui kaheldakse nende väidete tõelevastavuses, siis tuleb selline valida ka pealkirja vorm või kasutada teistsugust märgistust: Kas inglise keel sureb välja? Miks linna rahumeelne ülesehitamine on võimatu? Kodanik on hädas tulnukatega(?) Hüüumärk Hüüumärk pannakse: 1. hüüd-, käsk- ja soovlause järele (SÜ 75): Küll siin on ilus! Tule siia! Palju õnne sünnipäevaks! 2. üksiku hüüdsõna järele: Põmm! kostis järsku läbi öövaikuse; 3. sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab (kasutatakse ümarsulgudes): 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees; 4. tunderõhulise ütte järele: Mehed! Kodumaa kutsub; 5
Tabel (Table) koosneb vertikaalselt paiknevatest veergudest (Columns) ja horisontaalselt paiknevatest ridadest (Rows). 7 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Lause (Sentence) on tekstiosa, mis algab suurtähega ja lõpeb lõpumärgiga (punkt, küsi- või hüüumärk), millele järgneb tühik. Rida (Row) dokumendi (ekraanil) ühel real paiknev tekst. Päis (Header) igal lehel (teatud lehtedel) korduv tekst lehtede alguses. Muutuva tekstiga päiseid saab luua sektsioonide abil. Jalus (Footer) sama, mis eelmine, kuid lehe allääres. Sisukord (Table of Contentsi- TOC, eesti k SK) - jaotiste ja alajaotiste pealkirjadest moodustatud loetelu koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt.
kaunilt laulab. Metsarahvas aga hakkas kadetsejatele vastu ja saatid kiusajad minema. 33 Ralf Parve Suur sõnelus Illustratsioonid Edgar Valter Raamat kirjavahemärkide sõnelusest ja vaidlemisest, milline kirjavahemärk on kõige vajalikum. Vaidlejateks olid koma, mõttekriips ja koolon, semikoolon, hüüumärk, küsimärkjutumärk, sidekriips, sulud ja punkt. Raamatus on ühed ilusamad illustratsioonid, mida olen näinud. Koma ütles: Mõtte segi minuta eks tarkki aja. See on selge lollilegi- Koma kindlasti on vaja! ... Punkt oli seni olnud vakka, Kuid nüüd ta lausus: Ma ei hakka Ei järama, ei kärama, Ei kiidukõnest särama, Vaid ütlen lihtsalt ära ma: Punkt lõpetab kõik igal pool- Ja olgu lõpp ka sellel lool! Kassiraamat
Aga kõik, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. *Kirjuta oma südamesse: iga päev on aasta parim päev. *Me saame kolm haridust: ühe vanemailt, teise kooliõpetajalt ja kolmanda elult. Kolmas räägib kõigele vastu, mis kaks esimest meile õpetavad *Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale. *Mida purjuspäi öeldakse, on varem mõttes olnud. *Karistada võib vaid see, kes armastab *Suudlus võib olla koma, küsimärk või hüüumärk. Need on põhilised õigekirja reeglid, mida iga naine peaks teadma. *See kumb armastab rohkem, on halvemal positsioonil ja peab kannatama. *On parem armastada ja kaotada,kui mitte iial armastada. *Armastus! See on lühim tee ühest südamest teise otseliin. *Armastus on nagu liivakell, kui see täidab südant, siis pea tühjeneb. *Abielu on ainus sõda, kus vaenlased magavad teineteise kaisus. * armastuse tõelise tähenduse saad teada alles siis, kui oled seda ise kogenud.
w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 196. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 197. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 198. Veendu, et kood valideerub. 199. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 200. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne ). Veendu, et pilt tuli nähtavale. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil
annaabi.ee 
