KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk . Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale....
nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt...
Kui c le järgneb e või i, hääldatakse ta nagu helitu th inglise keeles. ch hääldatakse nagu /t/ g hääldatakse nagu eesti keeles, kui talle järgnevad a, o, u või kaashäälikud. Ge ja gi hääldatakse vastavalt /hhe/ ja /hhi/ j hääldatakse /hh/ h ei hääldata ll hääldatakse /llj/ n´ hääldatakse /nj/ r sõna algul ja rr hääldatakse tugevamalt kui eesti keeles, r kahe täishääliku vahel nõrgemini kui eesti keeles. Kui küsimärk (?) või hüüumärk (!) on lauses, siis kirjutatakse vastavalt lause alguses märk tagurpidi. Lause lõpus on hüüuvõi küsimärk õiget pidi. Punkti puhul see reegel ei kehti!...
· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja...
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul juhul küsi- või hüüumärk . Saatelause algab igal juhul väikese algustähega ja lõpeb punktiga: ,,O___________ , (? !)" s_______ . ,,Võib-olla õnnestub mul siit midagi õppida,"lausus ta mornilt. 3. Otsekõne võib saatelausega katkeda ja pärast seda jätkuda. Sel juhul on saatelause lõpus enne jutumärke koma: ,, O_________ ," s______ , ,, o ______ . (? !)" ,,See on tõsi," kõlas Elgi erutusest veidi värisev hääl, ,,ma täna kogemata kuulsin pealt nende salajast nõupidamist....
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk . Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes...
Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõ...
Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Else if puhul saab lisada uue tingimuse, else puhul minnakse sinna alati, kui if-lauset ei käivitata mitte tõese tingimuse tõttu. Else näide: Else if näide: EITAMINE! Me saame küsida kas kaks numbrit on omavahel võrdsed. SAMUTI saame küsida ka seda, kas numbrid EI OLE omavahel võrdsed. Selleks kasutame eitusmärki, milleks on hüüumärk - ! Kahe numbri võrdlemisel number1 != number2 tähendab seda, et number1 ei ole number2-ga võrdne. Stringide puhul !tekst1.equals(tekst2), tähendab seda, et tekst1 ei ole sama, mis tekst2. Näide: IF-lause sobib suurepäraselt põgenemaks tsüklist, kui tingimus on täidetud. IF-lauset saab kirjutada teise IF-lause sisse, samuti saab korraga anda mitu tingimust. Mitme tingimuse andmiseks kasutame sidesõna ,,ja" asemel - && (kaks and-märki) ning ,,või"...
(Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! Kirjavahemärgid: Jutustava lause lõpus punkt. Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk . KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane....
Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust: o eksplitsiitsed kirjeldused/tähistused remarkides (samuti paralingvistiliste vahendite tähistamine kirjavahemärkidega, nagu hüüumärk lause lõpus, mõttepunktid pausi märgina jne.); o dialoogis varjatult sisalduvad viited mingile käitumisaktile, mis repliigiga loomupäraselt kaasas käib o Mitteverbaalsuse ala hõlmab: o paralingvistikat, s.o. vahendite kogumit, mis saadab, modifitseerib, varjundab tegelase kõnet. hääletämber, kõnetempo (k.a. pausid) ja -rütm, intonatsioon,...
(Koma tingib vaid otsekõne.) Õpetaja küsis: ,,Kas lugesite läbi Sütiste luuletuse ,,Tervitus teile, võidukad väed!"?" Miks ta ütles mulle: ,,Sa oled väsinud näoga"? Kui solvav oli öelda talle: ,,Sa loed väga vähe"! Niisiis, kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. 20. Ekslikult rakendatakse vahel des- ja mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul. Õige on komata: Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole Tiina tööle läinud. Vastavalt meie tehtud täpsustusele võiks vastuvõtt toimuda sel nädalal. 21...
kl üleminekueksam sisaldab tähtsamaid peatükke 11. kl eesti keele kursusest ja kordavat õigekirjaosa. Teemad : I. Kriitilist käänamises II. Tuletamine III. Kirjavahemärkide kasutamine IV. Ortograafia V. Loetud teksti põhjal küsimustele vastamine (selle kohta harjutusülesandeid ei ole) Harjutamisülesanded (neid on rohkesti, loodetavasti tagab see head tulemused eksamil) I. Vormiõpetus (kriitiline käänamine) 1. Korrigeeri Kulunuid kingi ja määrdunuid riideid sai terve hunnik. Kõige õnnelikem inimene terves grupis oli Mart. Kontsertite vaheajad venisid liiga pikaks. Kumbagilt ei tahetud sõiduraha. Nad ei paistnud silma uute rekortite püstitamisega. Metsas jooksis palju susisid. Kohtunikute järeltulijad on huvitatud Eestis käimisest. Mina joon alati mõrudamat kohvi. Armastan oma väikset vennakset. Kalmistul olid vaid omased. Küündlaleek aitab peletada viluda ilmaga ebameeldivusi. Kaks liiter...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt...
Põhiosa puhul järgitakse ülevaates toodud ülesehitust. 16. Iga lõik peaks vastama ülevaateosa alateemale ning kirjeldama alateemas välja toodud teavet ja näiteid. 17. Iga lõik peaks sisaldama ühte põhilauset, mis võtaks lõigu põhiteema kokku. 18. Iga lause algab suurtähega. 19. Iga lause lõpus on punkt, küsi- või hüüumärk . 20. Kõik sõnad on õigesti välja kirjutatud. 21. Tekstis ei tohi olla välja jäetud sõnu. Kasutatud kirjandus 22. Kõigile toodud allikatele peab olema tekstis vastav viide. Lisage loendisse ainult need allikad, millele on tekstis viidatud. 23. Kõik kirjed järgivad õiget viitevormingut. 24. Kirjed paigutatakse loendisse tähestikulises järjekorras autori perekonnanime järgi....
· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja...
lausekvantorit olemasolu kvantorit Question 2 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Correct Mark 1 out of 1 Select one: hüüumärk rõhutab kvantori suurt tähtsust hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" Question 3 Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele. Correct...
NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude ,,,,, rühmi. Hüüumärk Kirjas oleva Kirjutaja jaoks pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete lauseosad võimaluste korral Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne...