alustasid õpingutega , teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema . Semikooloniga eraldatakse : Omavahel lõdvemini seotud lauseosad , eriti kui komal on neis lauseosis juba muu osa täita : NT : Kruus rudises jalge all vihaselt , kirjakuulutavalt ; tuul vihises puuokstes süngelt . NB :Semikoolon on komast tugevam , aga punktist nõrgem eraldaja Mõttekriips(ud) pannakse : 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ete : Rahulik , nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema . 2. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast : Viimase ülesande lahendas valesti isegi Martin Meie
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima.
Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetat...
nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru." Rindlause seletava või täpsustava osalause ette. nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita: Koondlause loetelurühmad uksteisest: nt. Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmuri (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt
on koondlause ees. ,,Ostekõne.") täpsustava/seletava lause KOOLON NT: Ema võttis kaasa kõik Vanasõnad ees. hädavajalikud asjad: NT: Vanasõna ütleb: ... NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude ,,,,, rühmi. Hüüumärk Kirjas oleva Kirjutaja jaoks pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete
Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) · kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga:
2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees Kõrvallause on pealause sees LAUSELÜHENDITE KIRJAVAHEMÄRGID -nud, -tud : komaga Verbita lauselühend: komaga -des, -mata : kui tegusõna käändeline vorm on lauselühendi alguses .
Rahvast oli palju, aga kontsert jäi ära. Suvel ei sõida me Otepääle, vaid lendame Hispaaniasse. *Koolonit kasutame rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ . Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. *Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ___________ ____________ . Ükski kleit ei sobinud nii ruttaski Mai uut ostma. *Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ . Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides. Põimlause ... on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, kelle, keda, kellena, mis, mille, mida, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga.
kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati
KOOLON Koolon pannakse 1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas: Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid ja hekikäärid. 2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele: Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle." 3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette: Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult rusud. 4) suhtemärgina: Kalev võitis leedulasi 102:94 SEMIKOOLON Semikoolon pannakse 1) koondlauses loetelurühmade vahele: Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. 2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või sisaldavad ise komasid: Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi;
mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga:
html" `
2. Kõik browserid oskavad avada kaustas public_html asuvat faili nimega index.html
Täpitähtide saamine :
Kõik brauserid ei tunne täpitähti !
Täpitähed e. erisümbolid tuleb asendada koodiga > ä asemel tuleb kasutada ä ;
Efektikoodid:
Õ tilde
Ä,Ö, Ü uml
~ see on tilde
Ä asemel tuleb kasutada Ä
1.Sümbol "&" nim. Ampersand !
2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse)
3. efektikood "uml" või "tilde" jne
4. ; semikoolon
Neid kirjutatakse niii :
ä -> ä
14
ö > ö
ü -> ü
õ -> õ
Tekstinäide
Võib võib
Söök söök
- superscript ülaindeks
- subscript alaindeks
- läbikriipsutamine
- kirjutusmasinakiri
- tavaline kiri
Rohkem on ka sidesõnu ning komasid. Teaduslikus tekstis on laused lühemad ja lihtsamad, kui ilukirjanduslikus tekstis. Võrreldes ilukirjandusliku tekstiga on teaduslikus tekstis palju vähem komasid ning sidesõnu. KASUTATUD ALLIKAD Bobõlski, Reet, Puksand, Helin 2012. Peegel. 8.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Rindlause kirjavahemärgid. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3/ 20.02.2014 Erelt, M. Erelt, T. Ross K. Semikoolon. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=80/ 20.02.2014 Kõrvallause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvallause/ 21.02.2014 Laanpere, J. Rindlause. URL= http://prezi.com/i3hl- aqbos9p/rindlause/ 16.02.2014 Liitlause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Liitlause/ 20.02.2014 Meyer, Stephenie 2010. Bree Tanneri lühike teine elu. Tallinn: Pegasus 10 Nybye, J. Satelliidist saab igaühe hobi
Meil, Eestis, on tüüpilised Eesti/Vene ja USA/Inglise keeleseaded (vt. Tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja Arvud koma 13,05 punkt Kuupäevad punkt 3.05.2002 kaldkriips Kellaajad koolon 14:28:15 koolon Loetelud semikoolon a; b; c koma NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Regional Options Tõeväärtused peratsioonid (funktsioonid), ng väärtuste diapasoon. se lahtrisse või leitakse valemi poolt. . Väärtuste esituses valemites on eleseadetest, mis on määratud Window'sis udes (võivad esineda valemites) keeleseaded (vt. Tabelit) USA/Inglise näide 13.05 05/13/01 14:28:15
Näiteks, kuidas tuleb kirja panna muutujaid, milliseid märke kasutatakse kommentaaride märkimiseks, kuidas on üks programmi avaldis või lause eraldatud teisest. JavaScript on tõstutundlik, mis tähendab ,et keele reserveeritud sõnade, muutujate, funktsiooni nimede kirjutamisel on oluline suur ja väike täht. Näiteks reserveeritud sõna while, peab kirjutama väikeste tähtedega "while", mitte "While" või "WHILE". Mittekohustuslik semikoolon. JavaScripti avaldsitele tavaliselt järgneb semikoolon (;) nagu ka programmeerimiskeeltes C, C++ ja Java. Semikooloni abil eristatatakse üksteisest avaldisi ja lauseid. JavaScriptis ei ole semikooloni kirjutamine alati vajalik. Näiteks kui avaldised või laused on kirjutatud eraldi reale siis ei ole semikoolonit vaja, järgneva koodi võib kirjutada ka ilma semikooloniteta: x = 1; y = 6; Aga kui avaldised või laused on kirjutatud üksteise järgi, siis on semikooloni kirjutamine vajalik:
lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada.
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
.) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda
kahe üsnagi tuntud inimese nimi: David Beckham ja Robert Redford lihtne, kas pole!? Siis: =B, =G, =D Samuti on huvitav teadmine, et kreeklane armastab kirjutada teksti läbivalt suurtähelisena ja isegi väiksetähelist teksti kirjutades ei seota omavahel samas sõnas esinevaid tähti vaid kirjutatakse kõik tähemärgid eraldiseisvaina. Küsilauses seisab lause lõpus kombekohane küsimärk, milleks aga on kreeka keeles meilegi tuttav semikoolon ? = ; Kindlasti ei tasu muretseda oma puuduliku või suisa olematu kreeka keele oskuse pärast turismipiirkondades valdavad kõik teenindajad enamjaolt inglise keelt mingilgi rahuldaval tasemel, Korfu saarel on seoses tema asukohaga levinud kohalike elanike seas itaalia keele oskus ning turismihooajal on ajutisele tööle võetud ka suur hulk vene keelt valdavaid klienditeenindajaid. Ja kui sellestki jääb väheseks, aitab alati välja vana hea kehakeel aval naeratus, sõbralik
Seletava või täpsustava osalause ees Kõlasid tuttavad helid: algas -koolon viimane vaatus. Järgneva osalause esiletõstmiseks - Talle toodi kausikesega piima- ei mõttekriips tahtnud. Lõdvalt seotud osalausete vahel - Kruus rudises jalge all vihaselt; semikoolon tuul vihises süngelt; kõik oli nii kummituslik. Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, Vihma sajab ja päike paistab. nii...kui ka koma pole 10. KIILon Neutraalne kiil eraldatakse lausest See juhtus tänaval, veel hullem, lause või komadega. suures rahvahulgas.
tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja näide Arvud koma 13,05 punkt 13.05 Kuupäevad punkt 13.05.2002 kaldkriips 05/13/01 Kellaajad koolon 14:28:15 koolon 14:28:15 Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis
echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b);
/*
Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on
2 argumenti ja tulemuseks on nende summa
*/
function sum ($x, $y) {
return $x + $y;
}
?>
Näide 1.3.2
Eraldajad
PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid
sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga:
separators.php
semikoolon
// käsk: defineeri muutuja $b ja selle väärtuseks pane 3
$b = 3; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta valjundisse muutuja $a väärtus
echo 'a = '.$a; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse reavahe
echo '
'; // käsu lõpp - semikoolon
// käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus
echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon
?>
Näide 1.3.3
Echo
Järgmine on sõna echo
loetelus valemist päripäeva järjestuses (valem 2.2), tähised sulgudes aga sellele järgnevalt tehtepõhiselt (valem 2.1). Reaalarvud kirjutatakse komadega nt 4,9998 ja 78,09. Üliõpilastöödes ümardatakse reaalarvud kahe kuni ühe kohani peale koma. Töös mitu korda esinevat ühte ja sama tähist samal ja järgneval leheküljel lahti ei seletata (piisab ühekordsest seletusest) (Lisa I.1). Valemi tähiseid selgitavate sõnastuste ja ühikute lõppu kirjutatakse semikoolon, viimane selgitus lõpeb punktiga. Mõttekriipsud valemi tähiste ja selgitavate osade vahel peavad olema kohakuti ja nende ees ning taga väljapeetud 17 tühikutega. Valem lõpeb alati tekstiosa kokkuvõtva lausega või järgnevuse korral taandrealt uue lausega uue valemi kohta. 2.2.9. Kokkuvõte Kokkuvõte koosneb tulemustest (konstateeriv ehk nentiv), järeldustest ja soovitustest
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada.
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada.
=funktsiooninimi(argument1;argument2;[argument3]) TRUNC Funktsioon algab nagu valemgi võrdusmärgiga. ROUND - ümardab 1 või Funktsiooni argumendid on ümarsulgudes. täisarvuks 1.33 Kohustuslikud argumendid kuvatakse ilma (täpsus 2 ümardab 1 send 1.66 nurksulgudeta . täpsus 1 ümardab 10 sen 1.41 Argumente eraldab semikoolon. täpsus 0 ümardab täisarv Argumendiks olev tekst tuleb sisestada jutumärkides. täpsus -1 ümardab 10 eur TRUNC Tühik loetakse tekstiks, st tuleb sisestada täpsus -2 ümardab 100 eu 1.33 jutumärkides. ROUNDUP - ümardab üle 1.66 ROUNDDOWN - ümarda 1.41
reaalselt ei ole sul kõiki andmeid vaja kuvada. Sel juhul tuleb teil täpsustada, milliseid veergusid vaja on, nimed eralda komaga. Valime näiteks ainult artistid ja albumite pealkirjad. ? 1 SELECT artist,album FROM albumid; Mõningad reeglid päringute kirjutamisel: suurtel ja väikestel tähtedel vahet ei tehta kokkuleppeliselt kirjutatakse päringulaused suurte tähtedega lause lõpetab semikoolon(;), see tähendab, et lihtsamaks arusaamiseks võib koodi kirjutada mitmele reale, mida näeme allpool tabeli ja veerunimede puhul ei tohiks tühikuid kasutada, aga kui seda on ikkagi tehtud, siis tuleb see nimi panna kantsulude vahele N: [eesti artistid] Andmete filtreerimine Filtreerimise abil saame päringule anda täpsustavaid parameetreid, näiteks soovime andmebaasist saada ainult 2009 aasta albumeid. Kasutame selleks WHERE klauslit. ?
sümbolite ja kirjavahemärkide vahel oleksid õiges kohas. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad põhimõtteid koos näidetega, mida peaks arvutis kirjutades järgima. Põhjalikuma 15 ülevaate tühiku kasutamisest leiab Helika Mäekivi ja Maire Raadiku artiklist „See tühine tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Koma, punkt, koolon, semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik. Näiteid: Miks Jüri Tamm puudus? Jüri Tamm puudus, kuna oli haige. Jüri Tamm puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. Punktile ei eelne ega järgne tühikut araabia numbritega kirjutatud kuupäevas, kellaajas ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis.
Käändelõpud Lühendile, numbrile ja märgile lisatakse vajalik muutetunnus, kui kääne ei ilmne järgneva nimisõna vormist. Lühend, number, märk või sümbol vastab niisugusel juhul sõna tüvele. Muutetunnuseid ühendab lühendi ja numbriga sidekriips. Kirjavahemärgid Punkt käib lause lõppu. Kasutatakse ka araabia numbrite järel, kui tegemist on järgarvuga. Punkti ei panda eraldiseisvate, omaette real olevate väljendite järele. Loetelu lõpus on punkt. (2004: 372) Semikoolon on kirjavahemärk, mis eraldab punktist nõrgemini ja komast tugevamini. Semikooloniga eraldatakse kaks tekstiosa, mis võiksid olla omaette laused, kui kuuluvad sisu poolest tihedamalt kokku. Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit kasutatakse samuti selguse huvides, et jagada pikki loetelusid alarühmadesse. (2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut
ta pomiseb muudkui oma sõnu, mis oleks justkui luuletus; 4. tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus, ajamärk kirjutatakse mõlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli läbi), võistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s); 5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita: 47 1. koondlause loetelurühmad üksteisest (SÜ 89): Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi
Alamklass saadakse ülemklassist spetsialiseerimise teel 1. uusi välju 2. uusi meetodeid 3. ülekate (meetodid teistmoodi) Minimaalse dubleerimise saavutamiseks tuleks objekti omadus realiseerida kõrgeimal võimalikul üldistustasemel Kui ülemklass nii üldine, et ei saa üldse meetodi sisu kirjutada (abstraktne meetod, abstraktne klass) Javas võimalik ainult üks vahetu ülemklass (abiks on liides) Abstraktne meetod · ilma kehata ehk realiseerimata meetod · ainult semikoolon · piiritleja abstract · ei saa samal ajal olla private, final ega static Näide: abstract tüüp nimi(form. parameetrid); abstract void haugu(); Abstraktne klass · Klass, milles on abstraktseid meetodeid tuleb kuulutada abstraktseks. · piiritleja abstract · mõeldud kasutamiseks ülemklassina · alamklass peab realiseerima ülemklassi abstraktsed meetodid või olema ise ka abstraktne.
TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa. Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter). Kirjavahemärk - alustavad kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) peavad olema neile järg- neva sõna küljes, lõpetavad kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetav sulg) aga neile eelneva sõna küljes. Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid. ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes). Sundlehevahetus, uus lehekülg (Ctrl+Enter) - tekstiosa alustamine uuelt leheküljelt. Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult. Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik).
Muidugi on mõned nüansid, sest igat numbrit ei saa ju kuupäevana vaadata. Kui on kuupäevas või lahtris esitatud numbris mingeid kahtlusi, siis alati saad ju vaadata valemiribalt, mida programm siin lahtris näeb. 1. Tänase kuupäeva saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+semikoolon Kellaajad klaviatuurilt Kella pead kirjutama kooloniga: kirjutades tuleb nii: 8:30:27 Praeguse kellaaja saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+Koolon Kuupäeva- ja kellaaja vormingu kustutamine 17 Numbrite teema lõpetuseks ühest kustutamise nüansist. Asi on selles, et kui soovid numbri pesast eemaldada, siis tavaliselt kasutad Delete klahvi. Kui aga oled lahtrisse
interrupt controller) Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller) Sisend-väljund seadmed · Klaviatuur (Keyboard) Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1
o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller) Sisend-väljund seadmed Klaviatuur (Keyboard) Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1
tee_midagi() Kuigi PHP-s kasutatakse tihtipeale koodi parema loetavuse nimel samuti sarnast treppimist, siis Pythoni puhul on see kohustuslik - programmi kõik blokid peavad olema korrektselt trepitud, vastasel korral annab interpretaator veateate. Treppida võib tühikute või tabeldusmärkidega - oluline on, et sama bloki laused on rea algusest sama kaugele joondatud. Puudu on ka lauset lõpetav semikoolon - kuna iga lause peab niikuinii olema treppimise tõttu korrektselt eraldi real, siis puudub spetsiaalsel lause lõpetamise sümbolil ka eriline mõte, selleks sobib täiesti hästi ka reavahetuse sümbol ise. Nagu ülevaolevast näitest näha, siis lõppevad blokki defineerivad laused avavate loogeliste sulgude asemel kooloniga, see on bloki alguse tunnusmärgiks. Bloki lõpul eraldi tunnust ei ole - kui järgneva rea lause taandub rea algusele lähemale, siis järelikult ongi blokk läbi.
Holograafiline Holograafiline mälu võimaldab väga suurt info tihedust kuid paljude tehniliste probleemide tõttu ei ole veel laialdaselt kasutusel. 21. Klaviatuur Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1. tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2. interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 3. spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2
kaunilt laulab. Metsarahvas aga hakkas kadetsejatele vastu ja saatid kiusajad minema. 33 Ralf Parve Suur sõnelus Illustratsioonid Edgar Valter Raamat kirjavahemärkide sõnelusest ja vaidlemisest, milline kirjavahemärk on kõige vajalikum. Vaidlejateks olid koma, mõttekriips ja koolon, semikoolon, hüüumärk, küsimärkjutumärk, sidekriips, sulud ja punkt. Raamatus on ühed ilusamad illustratsioonid, mida olen näinud. Koma ütles: Mõtte segi minuta eks tarkki aja. See on selge lollilegi- Koma kindlasti on vaja! ... Punkt oli seni olnud vakka, Kuid nüüd ta lausus: Ma ei hakka Ei järama, ei kärama, Ei kiidukõnest särama, Vaid ütlen lihtsalt ära ma: Punkt lõpetab kõik igal pool- Ja olgu lõpp ka sellel lool! Kassiraamat
exe faili nimi kirjutada ning võimegi tulemust näha. C:Projectsomanaited>Tervitus Tere Ülesandeid * Muuda väljatrükitavat teksti * Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) * Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata mis kompilaator selle peale teatab. Paranda tagasi ja veendu, et programm töötab jälle. Näiteks kaota ära n-täht sõnast Console, üks jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on
Tehes täpselt nende reeglite järgi, saate Te modelleerida operatsioone muutujatega ilma otseselt
arvutit kasutamata. Ja ärge unustage, et kui mänguruum hakkab kitsaks jääma, siis võite ju
endale uue muutuja deklareerida (kui muidugi tikutopsid otsas ei ole ;-).
Omistamislause keeles Pascal
Keeles Pascal on omistamislause süntaks järgmine:
C:Userswindows 7Documents>algus.exe Tere Ülesandeid · Muuda väljatrükitavat teksti · Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) · Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata, mis kompilaator selle peale teatab. Paranda tagasi ja veendu, et programm töötab jälle. Näiteks kaota ära n-täht sõnast Console, üks jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on
24 / 115
Tehes täpselt nende reeglite järgi, saate Te modelleerida operatsioone
muutujatega ilma otseselt arvutit kasutamata. Ja ärge unustage, et kui
mänguruum hakkab kitsaks jääma, siis võite ju endale uue muutuja
deklareerida (kui muidugi tikutopsid otsas ei ole ;-).
Omistamislause keeles Pascal
Keeles Pascal on omistamislause süntaks järgmine:
eraldamaks eeldusi järeldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p → q, ¬q ⊨ ¬p; loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk ⊭ eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p → q, ¬p ⊭ ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p → q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi ⊨, kui süllogismi mittekehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna mittekehtiva järeldamise märgi ⊭. 5
Käima panekuks tuleb vaid selle .exe faili nimi kirjutada ning võimegi tulemust näha. C:TEMPnaited>Tervitus Tere Ülesandeid * Muuda väljatrükitavat teksti * Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) * Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata, mis kompilaator selle peale teatab. Paranda tagasi ja veendu, et programm töötab jälle. Näiteks kaota ära n-täht sõnast Console, üks jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on.
..", seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi järeldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬q ¬p; loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬p ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi , kui süllogismi mittekehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna mittekehtiva järeldamise märgi .
annaabi.ee 
