Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult ,...
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
Liitlause. Rindlause Liitlause ·Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks: - Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke. - Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud. - Märkasin koera, kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi. · Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetat...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
on koondlause ees. ,,Ostekõne.") täpsustava/seletava lause KOOLON NT: Ema võttis kaasa kõik Vanasõnad ees. hädavajalikud asjad: NT: Vanasõna ütleb: ... NT: Kõik on jälle korras: hamba-harja, puhtad ema on kodus, isa on tööl sokid... Semikoolon ,,.,, > ,, ; ,, > Semikoolon eraldab erinevaid loetelude ,,,,, rühmi. Hüüumärk Kirjas oleva Kirjutaja jaoks pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallau...
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju,...
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Referaat Rind ja põimlause Teaduslik tekst: Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim ele...
html" `
2. Kõik browserid oskavad avada kaustas public_html asuvat faili nimega index.html
Täpitähtide saamine :
Kõik brauserid ei tunne täpitähti !
Täpitähed e. erisümbolid tuleb asendada koodiga > ä asemel tuleb kasutada ä ;
Efektikoodid:
Õ tilde
Ä,Ö, Ü uml
~ see on tilde
Ä asemel tuleb kasutada Ä
1.Sümbol "&" nim. Ampersand !
2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse)
3. efektikood "uml" või "tilde" jne
4. ; semikoolon
Neid kirjutatakse niii :
ä -> ä
14
ö > ö
ü -> ü
õ -> õ
Tekstinäide
Võib võib
Söök söök
- superscript ülaindeks
- subscript alaindeks
- läbikriipsutamine
- kirjutusmasinakiri
- tavaline kiri
Rohkem on ka sidesõnu ning komasid. Teaduslikus tekstis on laused lühemad ja lihtsamad, kui ilukirjanduslikus tekstis. Võrreldes ilukirjandusliku tekstiga on teaduslikus tekstis palju vähem komasid ning sidesõnu. KASUTATUD ALLIKAD Bobõlski, Reet, Puksand, Helin 2012. Peegel. 8.klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Rindlause kirjavahemärgid. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3/ 20.02.2014 Erelt, M. Erelt, T. Ross K. Semikoolon. URL= http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=80/ 20.02.2014 Kõrvallause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvallause/ 21.02.2014 Laanpere, J. Rindlause. URL= http://prezi.com/i3hl- aqbos9p/rindlause/ 16.02.2014 Liitlause. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Liitlause/ 20.02.2014 Meyer, Stephenie 2010. Bree Tanneri lühike teine elu. Tallinn: Pegasus 10 Nybye, J. Satelliidist saab igaühe hobi
Meil, Eestis, on tüüpilised Eesti/Vene ja USA/Inglise keeleseaded (vt. Tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja Arvud koma 13,05 punkt Kuupäevad punkt 3.05.2002 kaldkriips Kellaajad koolon 14:28:15 koolon Loetelud semikoolon a; b; c koma NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Regional Options Tõeväärtused peratsioonid (funktsioonid), ng väärtuste diapasoon. se lahtrisse või leitakse valemi poolt. . Väärtuste esituses valemites on eleseadetest, mis on määratud Window'sis udes (võivad esineda valemites) keeleseaded (vt. Tabelit) USA/Inglise näide 13.05 05/13/01 14:28:15
Näiteks, kuidas tuleb kirja panna muutujaid, milliseid märke kasutatakse kommentaaride märkimiseks, kuidas on üks programmi avaldis või lause eraldatud teisest. JavaScript on tõstutundlik, mis tähendab ,et keele reserveeritud sõnade, muutujate, funktsiooni nimede kirjutamisel on oluline suur ja väike täht. Näiteks reserveeritud sõna while, peab kirjutama väikeste tähtedega "while", mitte "While" või "WHILE". Mittekohustuslik semikoolon. JavaScripti avaldsitele tavaliselt järgneb semikoolon (;) nagu ka programmeerimiskeeltes C, C++ ja Java. Semikooloni abil eristatatakse üksteisest avaldisi ja lauseid. JavaScriptis ei ole semikooloni kirjutamine alati vajalik. Näiteks kui avaldised või laused on kirjutatud eraldi reale siis ei ole semikoolonit vaja, järgneva koodi võib kirjutada ka ilma semikooloniteta: x = 1; y = 6; Aga kui avaldised või laused on kirjutatud üksteise järgi, siis on semikooloni kirjutamine vajalik:
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides.
SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal.
Märkus edasijõudnutele.
moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta.
andmetüübid - standardsed + string ja alpha.
(string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit )
Üldised juhised:
·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi
reale, rea lõpus vajutada
.) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda
kahe üsnagi tuntud inimese nimi: David Beckham ja Robert Redford lihtne, kas pole!? Siis: =B, =G, =D Samuti on huvitav teadmine, et kreeklane armastab kirjutada teksti läbivalt suurtähelisena ja isegi väiksetähelist teksti kirjutades ei seota omavahel samas sõnas esinevaid tähti vaid kirjutatakse kõik tähemärgid eraldiseisvaina. Küsilauses seisab lause lõpus kombekohane küsimärk, milleks aga on kreeka keeles meilegi tuttav semikoolon ? = ; Kindlasti ei tasu muretseda oma puuduliku või suisa olematu kreeka keele oskuse pärast turismipiirkondades valdavad kõik teenindajad enamjaolt inglise keelt mingilgi rahuldaval tasemel, Korfu saarel on seoses tema asukohaga levinud kohalike elanike seas itaalia keele oskus ning turismihooajal on ajutisele tööle võetud ka suur hulk vene keelt valdavaid klienditeenindajaid. Ja kui sellestki jääb väheseks, aitab alati välja vana hea kehakeel aval naeratus, sõbralik
Seletava või täpsustava osalause ees Kõlasid tuttavad helid: algas -koolon viimane vaatus. Järgneva osalause esiletõstmiseks - Talle toodi kausikesega piima- ei mõttekriips tahtnud. Lõdvalt seotud osalausete vahel - Kruus rudises jalge all vihaselt; semikoolon tuul vihises süngelt; kõik oli nii kummituslik. Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, Vihma sajab ja päike paistab. nii...kui ka koma pole 10. KIILon Neutraalne kiil eraldatakse lausest See juhtus tänaval, veel hullem, lause või komadega. suures rahvahulgas.
tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja näide Arvud koma 13,05 punkt 13.05 Kuupäevad punkt 13.05.2002 kaldkriips 05/13/01 Kellaajad koolon 14:28:15 koolon 14:28:15 Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis
echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b); /* Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on 2 argumenti ja tulemuseks on nende summa */ function sum ($x, $y) { return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php '; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon ?> Näide 1.3.3 Echo Järgmine on sõna echo
loetelus valemist päripäeva järjestuses (valem 2.2), tähised sulgudes aga sellele järgnevalt tehtepõhiselt (valem 2.1). Reaalarvud kirjutatakse komadega nt 4,9998 ja 78,09. Üliõpilastöödes ümardatakse reaalarvud kahe kuni ühe kohani peale koma. Töös mitu korda esinevat ühte ja sama tähist samal ja järgneval leheküljel lahti ei seletata (piisab ühekordsest seletusest) (Lisa I.1). Valemi tähiseid selgitavate sõnastuste ja ühikute lõppu kirjutatakse semikoolon, viimane selgitus lõpeb punktiga. Mõttekriipsud valemi tähiste ja selgitavate osade vahel peavad olema kohakuti ja nende ees ning taga väljapeetud 17 tühikutega. Valem lõpeb alati tekstiosa kokkuvõtva lausega või järgnevuse korral taandrealt uue lausega uue valemi kohta. 2.2.9. Kokkuvõte Kokkuvõte koosneb tulemustest (konstateeriv ehk nentiv), järeldustest ja soovitustest
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
=funktsiooninimi(argument1;argument2;[argument3]) TRUNC Funktsioon algab nagu valemgi võrdusmärgiga. ROUND - ümardab 1 või Funktsiooni argumendid on ümarsulgudes. täisarvuks 1.33 Kohustuslikud argumendid kuvatakse ilma (täpsus 2 ümardab 1 send 1.66 nurksulgudeta . täpsus 1 ümardab 10 sen 1.41 Argumente eraldab semikoolon. täpsus 0 ümardab täisarv Argumendiks olev tekst tuleb sisestada jutumärkides. täpsus -1 ümardab 10 eur TRUNC Tühik loetakse tekstiks, st tuleb sisestada täpsus -2 ümardab 100 eu 1.33 jutumärkides. ROUNDUP - ümardab üle 1.66 ROUNDDOWN - ümarda 1.41
Vaikimisi sorteeritakse kõik kasvavalt (ASC). Selleks, et andmed kuvataks kahanevalt, kasuta DESC parameetrit. ? 1 SELECT artist,album FROM albumid ORDER BY hind DESC; Mitme veeru järgi sorteerides, tuleb need eraldada komaga. Järgmises näites sorteerime alguses aasta ja siis albumi järgi. Loodud näites üritasin näidata, et kuidas võiks üha pikemaid päringuid mitmele reale kirja panna. Uuele reale liikumiseks vajuta lihtsalt Enter klahvi ning kui eesmärk kirjas, lisa semikoolon. SQL agregaatfunktsioonid Ei taha esimest kokkupuudet andmebaasidega väga keeruliseks ajada aga pressin siia lõppu veel SQL agregaatfunktsioonid, mille abil saad hõlpsasti võtta keskmist, lugeda kokku, leida suurimat jne. AVG() - aritmeetiline keskmine COUNT() - ridade arv FIRST() - esimene kirje LAST() - viimane kirje MAX() - suurim väärtus MIN() - kõige väiksem väärtus SUM() - arvude summa
sümbolite ja kirjavahemärkide vahel oleksid õiges kohas. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad põhimõtteid koos näidetega, mida peaks arvutis kirjutades järgima. Põhjalikuma 15 ülevaate tühiku kasutamisest leiab Helika Mäekivi ja Maire Raadiku artiklist „See tühine tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Koma, punkt, koolon, semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik. Näiteid: Miks Jüri Tamm puudus? Jüri Tamm puudus, kuna oli haige. Jüri Tamm puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. Punktile ei eelne ega järgne tühikut araabia numbritega kirjutatud kuupäevas, kellaajas ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis.
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
ta pomiseb muudkui oma sõnu, mis oleks justkui luuletus; 4. tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus, ajamärk kirjutatakse mõlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli läbi), võistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s); 5. suhtemärgina (kirjutatakse mõlemalt poolt lahku nagu jagamismärk): Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon Semikooloniga eraldatakse omavahel lõdvemini seotud lauseosad, eriti kui komal on neis lauseosis juba muid funktsioone täita: 47 1. koondlause loetelurühmad üksteisest (SÜ 89): Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi
Alamklass saadakse ülemklassist spetsialiseerimise teel 1. uusi välju 2. uusi meetodeid 3. ülekate (meetodid teistmoodi) Minimaalse dubleerimise saavutamiseks tuleks objekti omadus realiseerida kõrgeimal võimalikul üldistustasemel Kui ülemklass nii üldine, et ei saa üldse meetodi sisu kirjutada (abstraktne meetod, abstraktne klass) Javas võimalik ainult üks vahetu ülemklass (abiks on liides) Abstraktne meetod · ilma kehata ehk realiseerimata meetod · ainult semikoolon · piiritleja abstract · ei saa samal ajal olla private, final ega static Näide: abstract tüüp nimi(form. parameetrid); abstract void haugu(); Abstraktne klass · Klass, milles on abstraktseid meetodeid tuleb kuulutada abstraktseks. · piiritleja abstract · mõeldud kasutamiseks ülemklassina · alamklass peab realiseerima ülemklassi abstraktsed meetodid või olema ise ka abstraktne.
TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa. Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter). Kirjavahemärk - alustavad kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) peavad olema neile järg- neva sõna küljes, lõpetavad kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetav sulg) aga neile eelneva sõna küljes. Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid. ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes). Sundlehevahetus, uus lehekülg (Ctrl+Enter) - tekstiosa alustamine uuelt leheküljelt. Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult. Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik).
Valikut sirvides saad isegi aru, mis võimalused seal on: leheküljenumbrid, töölehe nimi, töövihiku nimi, tegija nimi ja veel hulk mitmesuguseid kombinatsioone. Enamasti kasutadki siin pakutavaid valikuid. Pane tähele, et mõned siinses valikus pakutavad lahendused on nö. ainult ühe väljaga, osad kahe ja on ka kolmega. Semikoolon väljade vahel tähendab nende väljade paigutust päises kas vasakule, keskele või paremale. Proovi nendel ridadel klõpsata, siis näed kohe ära, mis ja kuidas. Nimi tuleb sarnaselt kommentaari esitluses näidatud. Kasutad kohandatud varianti. Siin pead veel eraldi Custom Header nupul klõpsama. Avaneb üks täiendav aken. See aken on jagatud kolme ossa: vasak, keskmine ja parem. Millisesse osasse hakkad andmeid lisama, selle näitad ära hiirega klõpsates ehk
interrupt controller) Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller) Sisend-väljund seadmed · Klaviatuur (Keyboard) Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1
o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller) Sisend-väljund seadmed Klaviatuur (Keyboard) Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1
tee_midagi() Kuigi PHP-s kasutatakse tihtipeale koodi parema loetavuse nimel samuti sarnast treppimist, siis Pythoni puhul on see kohustuslik - programmi kõik blokid peavad olema korrektselt trepitud, vastasel korral annab interpretaator veateate. Treppida võib tühikute või tabeldusmärkidega - oluline on, et sama bloki laused on rea algusest sama kaugele joondatud. Puudu on ka lauset lõpetav semikoolon - kuna iga lause peab niikuinii olema treppimise tõttu korrektselt eraldi real, siis puudub spetsiaalsel lause lõpetamise sümbolil ka eriline mõte, selleks sobib täiesti hästi ka reavahetuse sümbol ise. Nagu ülevaolevast näitest näha, siis lõppevad blokki defineerivad laused avavate loogeliste sulgude asemel kooloniga, see on bloki alguse tunnusmärgiks. Bloki lõpul eraldi tunnust ei ole - kui järgneva rea lause taandub rea algusele lähemale, siis järelikult ongi blokk läbi.
Holograafiline Holograafiline mälu võimaldab väga suurt info tihedust kuid paljude tehniliste probleemide tõttu ei ole veel laialdaselt kasutusel. 21. Klaviatuur Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1. tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2. interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 3. spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2
kaunilt laulab. Metsarahvas aga hakkas kadetsejatele vastu ja saatid kiusajad minema. 33 Ralf Parve Suur sõnelus Illustratsioonid Edgar Valter Raamat kirjavahemärkide sõnelusest ja vaidlemisest, milline kirjavahemärk on kõige vajalikum. Vaidlejateks olid koma, mõttekriips ja koolon, semikoolon, hüüumärk, küsimärkjutumärk, sidekriips, sulud ja punkt. Raamatus on ühed ilusamad illustratsioonid, mida olen näinud. Koma ütles: Mõtte segi minuta eks tarkki aja. See on selge lollilegi- Koma kindlasti on vaja! ... Punkt oli seni olnud vakka, Kuid nüüd ta lausus: Ma ei hakka Ei järama, ei kärama, Ei kiidukõnest särama, Vaid ütlen lihtsalt ära ma: Punkt lõpetab kõik igal pool- Ja olgu lõpp ka sellel lool! Kassiraamat
exe faili nimi kirjutada ning võimegi tulemust näha. C:Projectsomanaited>Tervitus Tere Ülesandeid * Muuda väljatrükitavat teksti * Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) * Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata mis kompilaator selle peale teatab. Paranda tagasi ja veendu, et programm töötab jälle. Näiteks kaota ära n-täht sõnast Console, üks jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on
Tehes täpselt nende reeglite järgi, saate Te modelleerida operatsioone muutujatega ilma otseselt
arvutit kasutamata. Ja ärge unustage, et kui mänguruum hakkab kitsaks jääma, siis võite ju
endale uue muutuja deklareerida (kui muidugi tikutopsid otsas ei ole ;-).
Omistamislause keeles Pascal
Keeles Pascal on omistamislause süntaks järgmine:
C:Userswindows 7Documents>algus.exe Tere Ülesandeid · Muuda väljatrükitavat teksti · Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) · Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata, mis kompilaator selle peale teatab. Paranda tagasi ja veendu, et programm töötab jälle. Näiteks kaota ära n-täht sõnast Console, üks jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on
24 / 115
Tehes täpselt nende reeglite järgi, saate Te modelleerida operatsioone
muutujatega ilma otseselt arvutit kasutamata. Ja ärge unustage, et kui
mänguruum hakkab kitsaks jääma, siis võite ju endale uue muutuja
deklareerida (kui muidugi tikutopsid otsas ei ole ;-).
Omistamislause keeles Pascal
Keeles Pascal on omistamislause süntaks järgmine:
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Käima panekuks tuleb vaid selle .exe faili nimi kirjutada ning võimegi tulemust näha. C:TEMPnaited>Tervitus Tere Ülesandeid * Muuda väljatrükitavat teksti * Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) * Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata, mis kompilaator selle peale teatab. Paranda tagasi ja veendu, et programm töötab jälle. Näiteks kaota ära n-täht sõnast Console, üks jutumärk "Tere" ümbert, üks sulg, semikoolon, muuda klassi nime. Ja igal korral jäta meelde või soovi korral suisa märgi üles, kas ja milline viga oli tegelikult ning millise veateate andis kompilaator. Sellised on kõige tüüpilisemad kompileerimisel tekkivad vead. Kord väikese programmi juures läbi katsetatuna on kergem sellistest veateadetest ka suures rakenduses aru saada. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on.
..", seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi järeldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬q ¬p; loogiliselt mittekehtiva järeldamise märk eraldab eeldusi ja mittekehtivat (lõpp)järeldust, seda märki kasutatakse kompaktselt ja sümbolkujul esitatud süllogismis, eraldamaks eeldusi mittekehtivast postuleeritud lõppjäreldusest; süllogismi eeldusi eraldatakse komaga, nt p q, ¬p ¬q. semikoolon eraldab eeldusi ja postuleeritud lõppjäreldust siis, kui arutlust lihtsalt mainitakse või nimetatakse. Seda on meil vaja teha nt siis, kui süllogismi kehtivus või mittekehtivus pole mingis tõestamisprotsessis veel kindlaks tehtud, nt (p q), p; q. Kui süllogismi kehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna järelduvuse märgi , kui süllogismi mittekehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna mittekehtiva järeldamise märgi .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
