Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks. Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased eestlaste üle kontrolli. NB! 1535 esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid sakslased kooli looma talurahvale; 1632 Ülikool
Eesti keele sõnauuendused Põltsamaa Ühisgümnaasium 10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett Sõnauuendused · Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. · Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell.
· Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli
• Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel • Kirjakeel lähedane rahva hulgas olnud keelekujule Põhja- Eestis (Eestimaa aladel) • Põhjaeesti ehk tallinna kirjakeel. • Kirjakeel saksapärasem Vanim kirjasõna • Vanimad teadaolevad eestikeelsed usutekstid panid kirja sakslastest pastorid. • 16. sajandist ei ole eestikeelset kirjasõna eriti palju säilinud, sest paljud teosed hävitati, kas - ideoloogilistel põhjustel - usulise väärõpetuse kartuses - sõdade või - katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu • Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani
volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eestikeelne kirjasõna-valitseja ilmalik kirjandus-levitajaks kalender. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtsekirjakeele võiduleppääsu. Kirik-Luteriusu kirik,ametlikuks riigiusuks kreeka-ketoliku õigeuks.Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing.
Eesti kirjasõna rahvuslikul ärkamisajal. Ärkamisaja meeleolude olulisemaks tagantõhutajaks sai eestikeelne kirjasõna. Algul sobisid rahvast äratama ja ühte liitma kõige paremini ajalehed: kirjutajate pöördmine lugejate poole oli pöördumine kogu rahva poole, ühe suure inimrühma poole. Et rahvustamine on hingeline side rahvuskaaslaste vahel, siis etendaski rahvuslikul ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!",
Meestel oli ka sõjaväekohustus. Keskaja teisel poolel halvenes talupoegade õiguslik seisund, juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Kujunes välja pärisorkus, teokohustus kasvas ja ka maksud suurenesid. Need muutused olid tingitud mõisate laienemisest talupoegi kasutati mõisapõldude harimiseks. 3. Ristiusu mõjud vaimuelule keskaja Eestis: a) haridus ja kirjasõna Enne reformatsiooni ei jõudnud haridus ja kirjasõna maarahva sekka, ei tulnud ka eriti muutusi, kuna katoliiklus ei soodusta haridust. Olid kirikukoolid. Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus b) maailmapilt mõjutas see, et Eesti jumalad jäid ristiusu jumalatele alla, vahetati välja ristiusu jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti
Sõnu ei kirjutata tervelt välja, neid lühendatakse või asendatakse mõne slängsõnaga ja seetõttu on väga raske mõningate kirjutatud tekste. Varem pealesunnitud vene keel ei suutnud eesti keelt laastata, nüüd teeb laastamistöö ära inglise keel ja teeme seda täiesti vabatahtlikult. Eesti keelt on sajandite jooksul palju diskrimineeritud, kuid meie keel on sellele visalt vastu pidanud. Saksa valitsemise ajal oli kogu asjaajamine, kirjasõna ja kõrghariduse omandamine saksa keeles. Nõukogude Liidu valitsemise ajal oli eesti keel väga suure põlu all. Eesti keelne kirjasõna oli väga range tsensuuri all, eesti keele avalikult kõnelemist karistati rangelt ja suure venestamispoliitika käigus taheti kogu haridussüsteem venekeelseks muuta. Eesti keelt ohustab ka väljaränne. Välja rännanud kodanike lapsed ei õpi eesti keelt mitte enam esimese
Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika arenenud juba Euroopale väga tõsiseltvõetavaks vastaseks ja konkurendiks, millest kõige paremini annab aimu näiteks teine maailmasõda. 1517. aastal hakkasid Martin Lutheri eestvedamisel levima protestantliku reformatsiooni ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni. Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru. Kirjasõna jõudmine inimesteni populariseeris lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Kirikliku kunsti asemel hakkas arenema ka ilmalik kunst ja kirjandus. Tänu reformatsioonile hakkasid sellest haaratud inimesed püüdlema rohkem isiklike läbilöögivõimaluste poole
primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust, kontseptuaalsust ja universaalsust. Kui kuuldav sõna on nähtamatu, siis kirjutatu fikseerib aga detailid. Meeldimise maagia: esitus ja emotsioonid Vana-Kreeka inimest vormisid avalikud üritused. Suuline ettekanne haarab publiku täielikult kaasa nii füüsiliselt ja emotsionaalselt kui ka intellektuaalselt. Tragöödia vallandab emotsionaalseid reaktsioone. Värinad, kananahk, peapööritus, pinge jne neid füsioloogilisi
kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli- õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel.
ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Soome keelest laenati väga palju sõnu eesti keelde. · Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik Eesti kirjasõna oli piisavalt arenenud selleks, et anda välja eestikeelseid ajalehti, mille tegemise ümber oli kogunenud palju tolle aja tuntud haritlasi. Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad. Ajakirjandus oli põhiliseks info levitamise viisiks. · Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste pidamine Korraldati laulupidusid, mis oli esimeseks ülemaaliseks ettevõtmiseks ja pani aluse
· Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad
Eesti keele kirjasõna ja Anton Thor Helle Eelika Viies Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11 BH Sisukord Sündmused Eestikeelne kirjasõna Wanradti ja Koelli katekismus Katekismuse säilinud leheküljed Rootsi ajal ilmunud esimene eestikeelne grammatika 2 Säilinud leheküljed esimesest eestikeele grammatikast. Uus lõunaeestikeelne Testament Vana ja Uus Testament Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eesti keelne piibel. Säilinud Piibli kaas. 3 Sündmused
Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kuna Jannseni soovis eesti rahva eluolu edendada kehtivate tingimuste raames, ajas ajaleht asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi, siiski pani just ,,Perno Postimees" aluse eesti ajakirjandusele. Kirjasõna edendajate hulka võib lugeda ka F.R. Faelmanni ning F.R.
kultuuri ja selle ruumiga. Loodud filmiteos võib olla kinovaatajale välismaise romaani esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud juhul oleks raamatu lugejal ja filmiteose vaatajal tegemist omamoodi kaksiktekstiga, kuid eks kirjasõna ja filmipildi võrdlemine on olnud pikemat aega paratamatus ja kirjasõna ekraniseeringu puhul saab väita, et lugemine ja vaatamine on lahutamatud mõisted. Võib-olla aitaks filmikeelde tõlkijaid see, kui nad originaalis kirjasõnas edastatud sündmusi ja tegelaskujusid ning nende karaktereid endale silme ette manaksid ehk prooviksid iseenda tarbeks visualiseerida teksti aegruumis ning me näemegi, et kirjandusteose originaali muutmine filmiks ei olegi võimatult kauged asjad.
eestlased - Õpetajate seminar Forselius rajas 1684 Tartu lähedal õpetajate seminari; õppima asusid poisid, kes hiljem said köstriteks ja koolmeistriteks; õpiti 2 aastat, õpetajaks Forselius ise Forselius läks Ingatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga Rootsi Gustavi juurde, et kooliehitus loa saaks - luba saadi, tagasiteed rip in peace Forselius; 160 eesti rahvusest koolmeistrit - eestikeelne kirjasõna 1637 - Stahl - eesti keele grammatika reeglistik; 1687 - Forselius - eestikeelne aabits; 1639 - Horlung - ladinakeelne eesti keele grammatika; 1683 - lõunaeestikeelne Uus Testament (I full eestikeelne raamat); 1675 - saksakeelne nädalaleht Tallinnas BALTI ERIKORD - Balti erikorra kehtestuspõhjused Baltisakslaste lojaalsus ja toetus; Venemaa kui välispoliitilise partneri usaldusväärsuse kasvatamine;
Tallinnas ja Riias loodi linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid välja territoriaalkirikud. Eestimaa kirikujuht oli piiskop, keda kirikuvalitsemisel abistas konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga. 6) Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna Korraldati Forseliuse seminar, kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Vaikselt hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. Hakkas levima talupoegade hulgas lugemisoskus, oluline osa oli koduõpetusel. 1630 rajati Tartus gümnaasium, 1631 Tallinnas. 1632 sai Tartu gümnist Ülikool. Luterliku õpetuse üks põhieesmärkidest oli see, et iga kristlane võis oma emakeeles ise jumalasõna lugeda
Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema-
· kreiskoolid linnades (matem., loodusteadused, geogr.) · gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu) · ülikool Tartus c) Rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks rajati seminarid Tartusse ja Valka d) 1870.-80.aastaiks juurdus kohustuslik koolisundus. See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4. Eestikeelne kirjasõna. a)Kalendrid b)Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased.
KESKAEG 5.-13.sajand Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA
Ristisõjad Linnad, kloostrid, ülikoolid Gooti stiilis katedraalid MAAILMAPILT Segunevad ratsionaalsus ja müstika: Võrdväärsed teadused on teoloogia, matemaatika, grammatika, astronoomia, astroloogia, alkeemia. Arvudel ja värvidel on maagilised ja sakraalsed (religiooniga seotud) tähendused. Sümbolite, unenägude, ilmutuste, ennustuste tähtsus. kirjasõna 1) vaimulik kirjasõna kloostrites; pühakute elulood, imeteod, jutlused 2) ilmalik kirjasõna rahvaeepika (Euroopa äärealadel, kus kristluse mõju kõige väiksem) (nt Ossiani kangelaslaulud, ,, Vanem Edda" ,saagad e sugukonnakroonikad) RÜÜTLIELU REEGLID 11. ja 12. sajandil rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, oma moraal ja elulaad, käitumiskultuur, uus elutunne, uued ideaalid;
arvestatuna) üle 50% maailmas rohkem kui pooltel keeltel on kõnelejaid alla 10 000 Kui lähtuda kirjasõna mahust, siis on eesti keel suur keel. 1-10 10-100 100- 1000- kõnelejat kõnelejat 1000 10000 kõnelejat kõnelejat
Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultuurrahvas. Head lugemist! 1. Muinas-Eesti 1000. aasta paiku olid Läänemeresoome hõimudel veel üsna lähedased omavahelised kontaktid ja selleks ajaks olid ka eestlaste asuala piirid juba üsna selgelt välja kujunenud. Rahvastik jagunes Eesti alal hõimualadeks ning koosnes 12. sajandi lõpul kaheksast-üheksast suuremast ja vähemalt
Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta hiljem tapeti. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade looglisiseks põhendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Suurel hulgal tema kõnesi on säilnud ja ka eesti keelde tõlgitud. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks sootsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri suur huvi ja soov kunsti, kirjasõna ja arhitektuuri arendamisle kaasa aidata. Augustus soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Maecenas, kes oli Augustuse sõber, võttis oma hoole alla noori andekaid kirjamehi, kindlustades neile majandusliku heaolu. Maecenese nimest tulenebki rikka kultuurisoosja üldnimetus metseen. Vergilius Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik, kes on kodusõdades palju ülekohut tundnd ja seetõtti hindab Augustuse kehtestatus siserahu kõrgelt. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis".
haamrid ja tõstukid. Kui vesiratas ühendada sepalõõtsaga sai sulatusahjudes saavutada senisest kõrgemat temperatuuri,mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta. Nii sai Euroopas alguse malmivalamine ning malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 4. Millised muutused toimusid sõjanduses? Jalaväe osatähtsus hakkas suurenema ning raskeratsavägi ja koos sellega kogu rüütliseisus hakkas tähtsust kaotama. 5. Mis aitas kaasa kirjasõna levikule? Miks oli kirjasõna suurem levik oluline? Trükikunsti leiutamine nii muutusid raamatud odavamaks ja kättesaadavamaks. See võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 6. Millist kasu said raharendile üleminekul talupojad, millist kasu feodaal ehk maaomanik? Talupoegadel tekkis huvi rohkem toota ja võimalus raha koguda. Feodaalid hakkasid lubama talupoegadel end pärisorjusest vabaks osta. Feodaalid ei pidanud enam
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
külakooliga, kihelkonnakooli õpilaste osakaal oli 4% ümber. Muudutused Esimesel poolel rajati 3-aastase õppeajaga õpetajate seminarid külakoolmeistreide valmistamiseks. Muudutused 19. sajandi keskpaik tõi kaasa muutuse eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja -teostuses: leidis aset rahvuslik "ärkamine". Muudutused Kultuuriga seotud mehhanismid, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; Muudutused 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; Muudutused 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates;
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3
Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid.
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik.
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus. Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. 3. Eestikeelne kirjasõna: Luterlus ja hariduse areng nõudis eestikeelse kirjasõna väljaandmist. Samas oli eeswtikeelse kirjasõna väljaandmisel suuri takistusi / raskuseid: - vähe oli haritud inimesi, kes valdaksid head eesti keelt ning oleksid olnud võimelised koostama raamatuid. - puudusid eesti keele reeglid, mille järgi tekste koostada. - kaks eesti keele murret (lõuna- ja põhja) killustasid jõude. Suurimad saavutused 17
tasustamine. 1680. aastaid iseloomustab lugemisõpetuse kampaania ka Rootsis.Sellel ajal sai alguse Eesti erakordselt kõrge kirjaoskuse tase, mis juba 19. sajandil ületas enamuse teisi maid Euroopas. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Aastatel 1687-88 oli Eesti alal kokku 49 kooli, rohkem kui 1060 õpilasega. Levis lugemisoskus, mis omakorda sai eelduseks kirjasõna levikule. 17. sajandi lõpul oli raamatute väljaandmine juba küllaltki elav (Riias Fischeri trükikoda). Aastatel 1631-1710 ilmus eesti keeles 40-45 raamatut. Kolmest raamatust 1727. a- J.A.Freylinghausen: ,,Ordung des Heils" (,,Jummala Nou innimesse iggawessest Önnistustest....") Raamatu sisu (ajalugu): Tegemist on väikse 20-leheküljelise raamatuga. Kuigi seda trükiti korduvalt, isegi veel 19.
Forselius, õpetati Tartumaa talupoisse 2.2.4.3. Liivimaa maapäev võttis 1687. aastal vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister 2.2.4.4. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud, Põhja-Eestis ja Saaremaal koole vähem 2.2.5. Eestikeelne kirjasõna 2.2.5.1. Trükised peamiselt vaimuliku sisuga ja mõeldud mitteeestlastele keeleõppeks 2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.- 18. saj) 2.2.5.3. Esimene eesti keele grammatika 1637 Heinrich Stahl 2.2.5.4. Haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse 2.2.5.5
o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju
Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning edasises tegevuses sotsialistlikust realismist kinnipidamist. 1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960
Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel - Museion - millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Sinna kõrvale rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (mediaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja). Matemaatik Eukleides pani kirja teose "Elemendid", milles sõnastas elementaargeomeetri põhialused. Sitsiiliasse pärit matemaatik,
- Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sageli kodust väljas - Naine püsis kodus ARISTOKRAADID - Nende põlde harisid orjad ja sõltlased - Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisukojaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. - Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast - Peaagu kogu kreeka kirjasõna pärineb arisokraatidelt, kuna neil oli teistest rohkem aega pühenduda - Tekkisid sõpruskonnad - Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ühised pidusöögid ehk sümpoosionid - Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. - Igaüks püüdis olla parim LIHTRAHVAS - Enamik kreeklasi teenid elatist põlluharimisega - Jõukamad talupojad said oma majapidamisga enamasti iseseisvalt hakkama.
Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud · Kullamaa vakuraamat · 1535. aastal Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus · hävitati kohe pärast trükkimist · alamsaksa ja eesti keeles · varieeruv alamsaksapärane kirjaviis · 16. sajand lühikesed juriidilised tekstid · kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid
aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal)
kaudu jõudsid Eesti NSV-sse ka Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ja moodsad kunstivoolud. Nõukogude kultuuripoliitika seisnes ka eelnevate põlvkondade loodud vaimupärandi hävitamises. Hävitati suur osa iseseisvusaegsetest ajalehtedest-ajakirjadest ning ilukirjandusest. Samuti mittesoovitatav kirjandus pandi erifondi, mida sai kasutada vaid kirjaliku loa alusel. Seega Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud nii palju kirjasõna Eesti rahva jaoks olulisest perioodist ning Eesti NSV ajal piirati rahva õigust lugeda, mida taheti. Nõukogude võimu kehtestamise tõttu tekkis eesti kultuuris lõhe välis- ja kodueesti loometegevuse vahel. Paljud eesti haritlased pagesid Eestist ning lõid välismaal olles hämmastavalt rikkalikku vaimupärandit. Seevastu kodumaale jäänute loometegevust piirati või neid sunniti sellest pikaks ajaks loobuma. Kodumaale jäänud olid sunnitud looma
Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi kandunud. Hurt oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooli õpikud. Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti keel säilinud ja me õpime koolis eesti keeles. Ta tegi ka väga suure töö eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, mistõttu on säilinud need tänapäevani ja eestlased on oma rahvaluule üle uhked. Hurt seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas ja et seda kooli rajada ja ülevalpidada koguti raha ja see arendas ka kohalikku elu. Rahakogumine õpetas
Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5)
*Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa !*talurahva suhtumine kirikusse-rootsi ajal muutus,........ *Nõiaprotsessid-algasid rootsi ajal üle kogu maa. 1699 mõisteti süüdi viimane nõid !*rahvahariduse edendamine-Karl XI reformid,.......... *B.G.Forselius-1684 asutas tartu lähedale õpetlaste seminari, 86 koostas aabitsa, 88 hukkus meretormis, tema seminaritevuse jooksul sai õpetuse 160 poissi. Eestikeelne kirjasõna *Heinrich Stahl-1637 koostas esimese eestikeelse grammatika. *Johan Hornung-1693avaldas Ladina keelse Eesti grammatika *isel. Jooned vene aja alguses Uued ideed ja õpetused-*1)Pietism(vahetult peale põhjasõda)-Vagadus, jumalakartlikkus.Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlbustundega *2) (hernhuutlaste)Vennaste liikumine-1730. Usuvagadus, alandlikkus, sotsaalne võrdsus, kõlblus, vendlus. Andis tõuke koorilaulu,puhkpillimuusika levikuks. *3)Teoloogiline
Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale(sellest ka nimi Maarjamaa). Esimene eestikeelne tõlge 18811883. Taani hindamisraamat 13.sajandil Taani munkade poolt registreeritud PõhjaEesti asulate nimekiri. Sisaldab 500 kohanime, lisaks isiku ja perenimed. Kirikukirjandus ristiusu levikuga kaasnes kirikute ja kabelite ehitamine. Aja jooksul nende tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirjana, hiljem trükituna ( liturgilised tekstid). Eestikeelse trükisõna algus sellele pani aluse luterlus kui 1535 trükiti Wanradti ja Koelli katekismus Aabits õpik lugema õppimiseks, esimesed eesti keelsed aabitsad ilmusid 16. Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust. Juhuluule mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule
esindajad Käsitööndus · Manufaktuurid suur ettevõted · Põhikeskus Narva · Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
