Eesti keele saatus (1)

Eesti keele saatus
Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi , sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel - eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit- ja slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme.
Kui poleks meie emakeelt- eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel on väga rikkas oma neljateistkümne käände ja rohkete murretega . Paraku on murrakute kõnelejaid järjest vähem ja lähiajal keelemurrakud ka arvatavasti hääbuvad. Eestis elab üsna rohkelt muu- keelset rahvast, kes on eesti keelele suureks ohuks. Nad ei omanda eesti keelt korrektselt ja see tõttu tekib palju kummalisi väljendid, millel pole loogilist seletust. See probleem ei ole ainult muulastel, vaid see on ka meie grammatikat väga palju nõrgendanud. Eriti on kirjakeelt mõjutanud arvutites kasutuselolev suhtluskeel. See on väga tugevasti segunenud inglise keelega ja seetõttu kannatab meie kirjakeel . Sõnu ei kirjutata tervelt välja, neid lühendatakse või asendatakse mõne slängsõnaga ja seetõttu on väga raske mõningate kirjutatud tekste. Varem pealesunnitud vene keel ei suutnud eesti keelt laastata, nüüd teeb laastamistöö ära inglise keel ja teeme seda täiesti vabatahtlikult. Eesti keelt on sajandite jooksul palju diskrimineeritud, kuid meie keel on sellele visalt vastu pidanud. Saksa valitsemise ajal oli kogu asjaajamine, kirjasõna ja kõrghariduse omandamine saksa keeles. Nõukogude Liidu valitsemise ajal oli eesti keel väga suure põlu all. Eesti keelne kirjasõna oli väga range tsensuuri all, eesti keele avalikult kõnelemist karistati rangelt ja suure venestamispoliitika käigus taheti kogu haridussüsteem venekeelseks muuta. Eesti keelt ohustab ka väljaränne. Välja rännanud kodanike lapsed ei õpi eesti keelt mitte enam esimese keelena, vaid teise keelena ja seetõttu ei omanda nad keelt täielikult ning nende järeltulijad ei pruugi eesti keelt enam üldse mõista. Väga tähtis on eesti keele aktiivne kaitsmine, mis on praegusel ajahetkel väga aktuaalne . Valitsus on rakendanud seadusi, et eesti keelt kindlustada. Selleks et taotleda Eesti Vabariigi kodakontsust, on vaja sooritada keeleeksam või gümnaasiumis eesti keele lõpueksam. Eesti keel on meil riigikeeleks, mis kohustab muu-keelset elanikkonda omandama eesti keelt vähemalt suhtlustasandil , sest vastasel juhul on neil mõningate töökohtade taotlemine problemaatiline. Lähiajal plaanib valitsus realiseerida seaduseelnõud, mille alusel muudetakse vene keelse õppega gümnaasiumite õppekeeleks kuuekümne protsendi ulatuses eesti keel.
Eesti keel on suures ohus ja seetõttu peame seda sihikindlalt kaitsta. Oleks väga kahju kui kaoks meie emakeel, mida peetakse üheks maailma kaunimaks keeleks . Kui me unustame oma emakeele, unustame ka oma päritolu ja sellega iseenda. Sellest hoolimata et eesti keelde on tulnud rohkelt võõrkeelseid väljendeis ja slänge peaksime me kõik tundma õiget eesti keelt, mitte multikeelseid väljendeid. Iga õige eestlane peab oskama oma emakeelt, seda jagama oma järgnevatele põlvedele ning ka edasi arendama.