Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas (0)

Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas
Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Sellele olid eelduseks mõisnike eestkostest vabanemine , talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine.
Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen .
Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi kandunud.
Hurt oli Eesti Kirjameeste Seltsi president . Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooli õpikud. Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti keel säilinud ja me õpime koolis eesti keeles. Ta tegi ka väga suure töö eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, mistõttu on säilinud need tänapäevani ja eestlased on oma rahvaluule üle uhked . Hurt seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas ja et seda kooli rajada ja ülevalpidada koguti raha ja see arendas ka kohalikku elu. Rahakogumine õpetas tulevikus uusi rahakogumisi ja annetusi korraldama .
Jannsen asutas Perno Postimehe. Tänu sellele ajalehele hakkas info rohkem liikuma ja nii oli võimalik suuri üritusi ja kokkukutsumisi teha. Jannsen pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele ja lugemisele. Ta asutas ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. See sai eeskujuks teiste seltside loomisele ja ühtsustas rahvast. Tänapäeval on näiteks koorid , kohalikud kultuurimajad, põllumeeste selts, koduomanike selts, üliõpilaste selts jne. Eesti sini-must-valge lipp võeti esimesena kasutusele Tartu Ülikooli Õpilaste Seltsi poolt, millest sai pärast Eesti ametlik riigilipp. Esimene Eesti üldlaulupeo korraldas Jannsen aastal 1869. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Ka tänapäeval on see komme alles, eestlased tulevad kokku ja laulavad ning tantsivad. Eesti riigi hümni lauldi esimesena esimesel üldlaulupeol. See sai eestalste seas väga populaarseks ja pärast Esimest Maailmasõda kinnitas Eesti selle endale riigihümniks.