Vene kirjandusloo perioodid. Keskaja kirjandus 11-17.saj. tekib varafeodalistlikus riigis. 988.a võetakse vastu ristiusk. Hakatakse sisse tooma kiriku kirjandust, et usku levitada pannakse, alus vene tähestikul. Kitillitsa-üks loojatest oli munk Kyrillos. Oluliseks on see,et venemaal kujunenud rihedad kultuuri sidemed Bütstantsiga(tolle aja euroopa hiigel raamatukogu) . saab alguse ka ilmalik kirjandus,mis tugineb venerahva luulele . zanrid-bölina., rahvaluule. Leetopsid-kroonika laadsed kirjutised. Tuntuim"lugu igori sõjaretkest." Novgorodi ühe noore vürsti ebaõnnestunud sõjakäigust. Keskaja lõpuks on venemaa killustatud välisvaenlasel oli vaba tee. Tasa pisi hakatakse arusaama,et on vaja ühtset keskset võimu. Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eel...
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Retsensioon Dr. Bertrami teosele ,,Tartu tudengid 50 aastat tagasi" Doktor Bertram pöördub lugeja poole tõdemusega, et Tartu linn on muutunud. Seesuguse väitega võib raamatut alustada ükskõik mis ajal, ka praegu, 200 aastat hiljem, kuid härra Bertram keskendub siiski 19. sajandi esimese poole keskpaigale. Oma kirjutises maalib ta lugeja silme ette värvika pildi tudengilinna üliõpilasest ning seda nii välimust kui ka läbi lugude iseloomu tutvustades ja kirjeldades. Raamat koosneb kolmest jaost, milles omakorda on kirjas pildikesi tolleaegsest Eestist. Esimeses osas on pigem üldpilt, et lugeja saaks silme ette korraliku kujutluse ajastust ja ajaloost, mis teises jaos, kus kirjas lood, kõvasti abiks on. Tudengitembud ehk jutustused toovad lugejani üliõpilase lõbusa, samas kohati kehva elu ja annavad edasi kujutelma, kuidas varem aega veeti. Tahes-tahtmata tekitavad lood võrdlusmomendi tänapäevaga ning ehk kõige parem...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja
kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. KIRJANDUSLUGU 1.Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) 2. Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. 8(vt. Moodle ‘Kirjandus(aja)lugu’) 3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest
Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsism ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Kirjanduslugu Paigutatakse tekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (ka laiemasse kultuurilisse, ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia Uushistoritsism Tekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, aga ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena
lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis määratleb ennast metodoloogiana ja on võimeline metodoloogiate üle reflekteerima ja problematiseerima (õige, mittekvaliteetne tõlgendus, millal iroonia ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva
ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal.
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-
alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav
• Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid” (1899) • Luulekogu “Elu tuli” (1905) • “Tuulemaa” (1913) • “Tuli ja Tuul” (1950) • Valdav osa luuletutest on võitluslaulud
külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg"
Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Ta oli Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas.Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas
Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust
KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU
Gustav Suits Huvitavad faktid elust Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 U...
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
MARGUS KONNULA e. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest See on Lõbus, laululine, säravalt virtuoosse keelekasutusega... Räägib võru murdega...ja paljud ta luuletused on ka kirjutatud võru murdes. 1. Luulekogu ,,ohoh" "Eesti kirjandusloo"(raa...
Cervantes oli mees, kes oli oma ajast kaugel ees. Võib olla meie ei mõista teda, kuid kellel see õnnestub, on tõeline õnneseen, sest mõista Cervantest- olla tugevate filosoofiliste kaldumustega. Cervantese põhiteeneks on romaani edasiarendamine. Mõõtmatu sammu edasi uuemate aegade romaani poole tegi 17. saj algul hispaania kirjandusgeenius Cervantes , kelle romaan "Don Quijote" oli nii sisu kui teostuse poolest oma ajast kaugel ees. Rüütli- ja pastoraalromaan olid esimese masskirjanduse tekitajad, väga populaarsed, pakkusid tõelist huumorit. Cervantese "Don Qujote" oli kahtlemata üks tõeline menukaim masskirjandus. Leian, et tolle aja inimesed olid kahtlemata väsinud kuulamast ja lugemast seikluslikke ja "hästi lõppevaid" rüütliromaane. Kõik nad olid nii ühesugused. Kõrimulguni oli samuti Cervantesel, kes otsustas kogu rüütlikirjanduse pea peale pöörata. Ta kirjutas "Don Quijote". See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuva...
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani...
• modernlistlik: perspektivism; impressionism; kirjanduse ka selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine; tihe keel; avatud algused ja lõpud Novell. Üks keskne ajahetk, millal tegevus aset leiab; kulminatsioon + tagasivaated; kehtib ühtsuse printsiip – novell loetakse korraga läbi; üks põhitegelane, tegevuskoht, vaatepunkt, vähem kirjeldust ja detaile võrreldes romaaniga. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse ajaloo käsitlus ehk esitus. Kirjapandud lugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, renessanss, valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism), olulised mingi ajaperioodi
23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise kirjandusloo õppejõud 1924-1941 - Akadeemilise Kirjandusühingu esimees 1935.a. - Uppsala ÜK, audoktor. Võnnu külakool G.Suits üliõpilasena Looming "Uus aeg" (1899-1901a.) "Linda" , "Postimees" (1903.a.) 1905.a. - "Elu tuli" * 1906.a. - "Sihid ja vaated" 1913.a. - "Tuulemaa" * 1920.a. - "Ohvrisuits" 1922.a. - "Kõik on kokku unenägu" * "Lapse sünd" 1931.a. - "Noor-Eesti nõlvakult" 1933.a. "Aastate aknal" 1950.a. "Tuli ja tuul" * Loomingu tunnused
Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus
tüüpilised teemad: kogemuse olemus, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas, tüüp. Tegelane kunstnik. Novell. ühtsuse printsiip loetakse korraga läbi; selektiivne süzee; ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset leiab); kulminatsioon in medias res + tagasivaated; üks põhitegelane, üks tegevuskoht, üks vaatepunkt; vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis; suletud novell > puüant vs avatud novell (puüant võib puududa). 15. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood - olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes. Kirjanduslugu kui kirjanduse
loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c)autori elulugu d)ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides
Romatisimi peamisi teeneid oli uus filosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile tervikuna. Suuri teeneid oli saksa nn Jena vararomantikute ringil...Euroopa kultuuripärandi uueks filosoofiliseks ümberhindluseks andsid tugevaima tõuke Herderi jälgedes vennad SHLEGELid, NOVALAIS ja TIECK. Shakespeare kuulutati ülimaks kehastuseks. Kuulsaks sai ka "Don Quijote". Need mehed algatasid Euroopas filosoofilise kallakuga kirjanduskriitika ja kirjandusloo, mis mõjutas tugevasti järgnevat kirjndusprotsessi. Esteetikas pidas romantism lahinguid klassitsistliku maitsega. Tauniti vormilisi, zanrilisi ja tematilisi piiranguid. Kirjanduse ja kunsti objektiks pidi saama elu oma kõiksuses ja vastuolulisuses. Oma "Fragmentides" (1798) defineeris Shlegel romantilist luulet kui "progressiivset universaalpoeesiat", mis on katse kokku sulatada kõiki zanre. Kõrvuti paatosega hindasid romantikud samas ka irooniat, ka eneseirooniat
Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, Ta oli õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. Aastast oli Gustav Suits Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal
liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus[1]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaa-diks eelolevail Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket
kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kuidas mingi periood avaldub kirjanduses. Kirjanduse väärtus teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudub. Seos ajaloosündmustega, ei ole seost iseseisvalt kirjandusega, põhineb ajaloofaktidel. 31.Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20.sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval) Kirjandus on kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). 16 Õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, zanr) ja diakroonilised struktuurid (5faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
Esimesed eestlastest haritlased Eesti kirjandust on arendanud mitmed andekad inimesed. Nende eesmärgiks oli eestlaste teadmiste parandamine ning avardada silmaringi välismaailma kohta. Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise
Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2.Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda
Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine ajalugu, kas üldiselt või zanrite kaupa, ajaliselt ulatuslikul perioodil või ainult teatud ajal. Viimasel juhul vaadeladakse mingi ajaperioodi kultuurilisi (k.a. kirjanduslikke) jooni. Suhtes ajaloosündmustega määratletakse ajaloolised faktorid, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad.
Lasteluule kogu:''Üks rohutirts läks kõndima''. V.Ridala-Looduslüürik. Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel. Luule väljendab üksikinimese suhet maailmaga-eraldustunnet ja soovi see ületada. Tuntumad luuletused:''Kevade tunne'', ''Talvine õhtu''. Ridala oli N.E keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Fr.Tuglas- Pani aluse eesti uusromnatismilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas
sõltumatud lugulaulud ühiseiks tervikuiks. Absoluutset selgust ja üksmeelt pole selles küsimuses saavutatud täninigi, ometi tohiks kõige tõenäosem vaade eeposte saamise ja Homerose isiku kohta teaduste praeguse seisu juures olla järgmine.Trooja sõda kui rahvuslik suursündmus andis rohket ainestikku eepilistele laulikutele, aoididele, kes töötlesid luulevormisse proosalisi müüte ja jutustisi. · Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Need rändlaulikud, moodustades erilise seltskondliku kihi, olid kuningakodades suures lugupidamises, kus nad pidustuste ja söömingute korral laulsid forminksi saatel oma lugusid, mis
Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Lauludest lühikokkuvõtted:
Ülikooli päevil algas Villem Reimani ajakirjanduslik tegevus. Tema esimesed artiklid ilmusid K.A. Hermanni "Postimees" ja olid suunatud venestamise vastu. J. Hurda eeskujul kutsus Villem Reiman eestlasi üles looma kõrgetasemelist rahvuskultuuri kui kindlaimat tagatist rahvuse püsimajäämisel. 1887 lõpetas kandidaadikraadiga TÜ ja siirdus prooviaastat pidama J. Hurda juure Peterburi. Seal süvenes tema huvi rahvaluule, kirjandusloo ja ajaloo vastu. 1889 sai Kolga- Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. 3. detsembril 1890 õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
ning lugu saab ootamatu lõpu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Eesti kirjanduse ajalood. Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ – 1934; Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ – 1970; Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku?
1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903. a heideti Suits Koidula mälestusõhtu korraldamise pärast ajutiselt koolist välja, kuid lõpetas sellegipoolest 1904 gümnaasiumi kuldmedaliga. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli, kust läks 1905. a üle Helsingi ülikooli. Oma stuudiumi peaaineteks valis ta üldise kirjandusloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Ta ei unistanud siiski vaid filoloogi karjäärist, vaid mõttes oli ka ilukirjanduslik looming ja ajakirjanikutöö. Samal aastal ilmus Helsingis tema debüütkogu ,,Elu tuli". Õpingute kõrvalt kulus tal palju aega ka Noor-Eesti tegevuse organiseerimisele ja rühmituse väljaannete toimetamisele, sest 1905. aastaks oli Suitsust saanud selle kirjanduslik-kultuurilise rühmituse vaimne juht. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite
koduõpetajana. 1904. Aastal astus ta Tartu Ülikooli ning aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, mille ta lõpetas aastal 1910. Järgmisel aastal abiellus ta oma ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga. Sel ajal töötas ta Helsingis ülikooli raamatukogus ning pärast seda kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Vene 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus Suits aktiivselt poliitikasse. 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits koos perega Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi stipendiaadina. G. Suits suri 1956 aastal Stockholmis pärast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. GUSTAV SUITSU SIDEMED TEISTE EESTI KIRJANIKEGA Gustav Suits oli väga eriline ja omanäoline kirjanik, kuid tal oli siiski mõningaid sarnaseid jooni teiste Eesti kirjanikega. Samuti oli ta seotud mitmete kirjanike tööde
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! H...
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutsel...
õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat
Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest
Kirjandusloo vastu Benedetto Croce (1866-1952) Uuskriitika (New Criticism; J.C. Ransom, M. C. Beardsley, W. K. Wimsatt, C. Brooks) Vene vormikoolkond (V.Sklovski, J. Tõnjanov, R. Jakobson) Puhtimmanentne, formaalsele alusele tuginev kirjanduslugu Evolutsiooni asemel süsteemide vaheldumine Kunstivõtete automatiseerumine ja deautomatiseerumine (Sklovski "Kunst kui võte", Tõnjanov "Kirjanduslikust evolutsioonist") Uuemad kirjandusloo mudelid Psühhoanalüütiline (H. Bloom "Mõjutuse äng") Retseptsioonilugu (Jauss, Iser). S. Fish: "interpretive community" (tõlgendav kogukond) Postmodernistlik kirjanduslugu: entsüklopeedia vorm (Columbia Literary History of the US, 1987) Mütokrritika James George Frazer "Kuldne oks" (1890) Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultus Homöopaatiline ja kontagioosne maagia (Homöopaatiline- sarnane tekit sarnast, tegelik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
