All Quiet on the Western Front Erich Maria Remarque Character List Paul Bäumer - A young German soldier fighting in the trenches during World War I. Paul is the protagonist and narrator of the novel. He is, at heart, a kind, compas-sionate, and sensitive young man, but the brutal expe-rience of warfare teaches him to detach himself from his feelings. His account of the war is a bitter invective against sentimental, romantic ideals of warfare. Read an in-depth analysis of Paul Bäumer. Stanislaus Katczinsky - A soldier belonging to Paul's company and Paul's best friend in the army. Kat, as he is known, is forty years old at the beginning of the novel and has a family at home. He is a resourceful, inventive man and always finds food, clothing, and blankets whenever he and his friends need them. Albert Kropp - One of Paul's classmates who serves with Paul in the Second Company. An intelligent, speculative young man, Kropp is one of Paul...
Minu esimene juhtum. Oli laupäeva öö kell 23.40 . Sain väljakutse. Oli toimunud järjekordne kallaletung. Kui kohale jõudsin märkasin teadvuseta olevat vanameest keda abistasid parameedikud. See kallaletung oli toimunud pangas. Uurisin kuriteo paika hästi uurivalt ja leitsin sealt mandariinikoore, kontoväljavõtte, purunenud pokaali, väikse punase nööbi ja linnu sule (minu arvates oli see kotka oma). Viisin asitõendid politsei jaoskonda ja läksin koju. Mu nimi on John Smith kui te seda veel ei teadnud. Hommikul esimese asjana läksin haigla seda vanameest vaatama. Arst ütles: ,, Ta on nüüd valmis selgitusi andma ,kuid ta räägib kogu aeg mingist vanast kellast " . Kui ma jõudsin vanamehe juurde nägin, et ta süda oli just seiskunud. Arstid ütlesid, et see tuli vanadusest. Läksin panka inimesi küsitlema. Fuajees ütles üks preili et eile oli töödanud tema õde ja et too oli läind poodi. Ma ootasin ta ära ja siis hakkasin te...
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime ga...
Kas kuulsuste tõrksus ajakirjanike suhtes on õigustatud? Kindlasti on kuulsustel väga erinevaid seisukohti ajakirjanike suhtes ning igaühel neist on selleks oma põhjus. Samuti võib ka olla põhjendatud tõrksus. Teataval määral tekitab seadus juba eelised selleks, et kuulsused ajakirjanike suhtes tõrksad on. Avaliku elu tegelaste suhtes kehtib vähem piiranguid, mida nende kohta avalikustada võib ja minu arvates ajakirjanikud kuritarvitavad seda ja unustavad ära, et tegelikult on ka kuulsad inimesed samasugused isikud, kellel on lapsed, sugulased ja sõbrad, kellega nad vahel privaataega veeta sooviksid. Paljude kuulsuste puhul on ajakirjanike hullumeelne käitumine ja agressiivsus viinud turvameeste ja ihukaitsjate palkamiseni, kuna ajakirjanikud tungivad nende kodudesse ja jälitavad neid lakkamatult. Mõningatel juhtudel on läinud asi ka politseini välja ning ajakirjanike vastu on taotletud lähenemiskeeldu. Aasia kuulsu...
Referaat Päikesesüsteem 10.05.07 Sissejuhatus:...........................................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM......................................................................................................................................... 4 .......................................................................................................................4 ..............................................................................................4 PÄIKE............................................................................................................................................................5 MERKUUR.......................................................................................
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro
.............................................................10 2 Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka kirjanduseks ja vanarooma kirjanduseks. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir,epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus
Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Sisukord · 1 Mõisteid · 2 Kirjanduse liigid o 2.1 Keele ja kirja järgi o 2.2 Funktsionaalselt o 2.3 Ajaliselt ja ruumiliselt o 2.4 Taseme põhjal o 2.5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid · Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjaoskus on võime kirjutatud tekste luua ja neid lugeda. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemasse käibesse ettelugemiste, ettemängimiste, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Bibliograafia on kirjanduse andmete süstematiseeritud esitus või kirjandusteoste väljaandeid uuriv teadusharu.
Kirjanduse roll minu elus Kirjanduse laia mõistet mõistab igaüks erinevalt. Üks nimetab kirjanduseks ajalehti mida ta igapäevaselt loeb, teine aga nimetab kirjanduseks raamatuid, kuid kõik see on vaid kirjanduse üks väike osa. Luuletusted, ajalehed, ajakirjad, raamatud kogu kirjandus mängib meie elus suurt rolli. Igapäevaselt saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Koguaeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest ,mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Autoleht saan ma teada väga palju huvitavat informatsiooni autodest
Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1
kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne." (Lotman "Poeetika lühikursus") Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti?
Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Mis on kirjandus? üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjandus" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks Laiem kirjanduse mõiste Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid. Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste?
fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19. Mütoloogilise ja kangelaslauluga. 8. Nimetada keskaja üks iidsemaid käsikirju. Anglosaksi eepos „Beowulf“. 9. Nimetada hispaania, prantsuse, saksa kangelaslaulude pealkirjad Hispaania: „Laul minu Cidist“ Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss.
tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta Kitsas kirjanduse mõiste vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas “ilukirjandus” – mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele sisaldus.” (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas; 24-25) Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud Suuline vs. kirjalik kirjandus kogukonnas peetakse kirjanduseks Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline Laiem kirjanduse mõiste (rahvaluule). Kirjandus hõlmab ka nt selliseid mittefiktsionaalseid tekste, nagu
jumalate ning kangelaste kohta Aeg: maailma sünnist kaasajani (Caesari tapmine ja ülistus) +pilguheit tulevikku (Augustus ja Ovidius ise) Jumalad >inimesteks Inimesed >loomadeks, taimedeks, kivideks süüteo või nende kallal tarvitatud vägivalla tagajärjel Armastus Traagilist lugu lõpetav muundumine toob ühtlasi pääsemise Muinasjutukogu ja mütoloogia entsüklopeedia Lugusid ei peetud tõesti sündinuiks Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level näide Pyramus ja Thisbe noored armstajad, kes ei saa koos olla, sest nende vanemad vaenutsevad. Nad on naabrid, kodusid ühendab üks müür. Kus on
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17
Kuristik rukkis J. D. Salinger Analüüsiv kirjand Tean väga vähe raamatuid, mis on antud juba nii vara nagu tuhande üheksasaja viiekümnendatel välja ja räägivad teismeliste probleemidest, mis tänapäevalgi aktuaalsed on. Üks selline teos on ,,Kuristik rukkis", mis õnneks oli ka meil üheks raamatuks kohustusikuks kirjanduseks. Teos kajastab väga levinud tänapäeva noorte probleeme. Kõige paremini on märgata, kuidas inimesed hakkavad juba enne seitsmeteistkümnendat eluaastat jooma ja suitsetama. Märkasin ka, et ükskõik, kui ,,rikutud" inimesed võivad olla, hoolivad nad ikkagi väga oma perest. Autor tõi väga hästi esile ka mõtted, mida 17- aastane inimene võib mõelda ning ka mida temast arvatakse. Mulle meeldis väga see, kuidas autor olukordi kirjeldas. Salinger oskas kõike
kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei olnud väga suur, sest lugeda ja kirjutada oskasid keskajal vaid vähesed.
Teaduskirjandus ( uurimistööd, esseed, referaadid) 2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, tragöödia, draama) Mis on müüt?
1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid:
1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19
Minu arust on natuke imelik see, et üks mees sattub oma elus nelja sellisesse kohta, kus teised varem käinud ei ole, ning ta sattub nendele saartele põhimõtteliselt ühte moodi. Olgu, 18. sajandil polnud muud võimalust reisimiseks kontinendilt kontinendile, kui ainult laevaga. Sellegi poolest oli see minu jaoks veidi igav. Samas, kui need asjad välja jätta on see raamat igati nauditav. See sobib nii algkooli lapsele unejutuks, kui keskkooliealistele kohustuslikuks kirjanduseks, kui vanemale inimesele lihtsalt nautimiseks. AB Jan Jürgen Lõokene 10
lühiteksti või midagi muud, tahan ma, et see peidaks endas mingisugust sõnumit. Ei peagi olema nii, et see oleks kindel sõnum, mis peaks igaüheni jõudma, vaid, et igaüks leiaks endale midagi sellest kirjatükist, sest kui ma loen ja see loetu ei pane mind kuidagi mõtlema ega anna mulle mingisuguseid uusi teadmisi, siis ma leian, et see polnud just kõige parem lugemine. Ilmselt siit lähebki minu jaoks piir kirjanduse ja mittekirjanduse vahel. Ma ei loe kirjanduseks kirjutatut, mis on sisutühi ega anna mulle midagi uut. Sellise loetud teksti unustan ma õigepea. Kirjandus aga on midagi sellist, mis vajadusel kõlab kõrvus veel päevi, aastaid hiljem. Ta peaks ikkagi avardama maailmapilti, tekitama emotsioone ja kõige enam - panema mõtlema, et me tahaksime lugeda veelgi rohkem ja ammutada uusi teadmisi. Kirjandust on võimalik väga erineval moel liigitada. Selle määratlemine jällegi sõltub paljudest erinevatest aspektidest
das Es (1923), Die Zukunft einer Illusion (1927; das Freuds kulturtheoretisch- religionspsychologischen Werke einleitet), Das Unbehagen in der Kultur (1930). 1930 verleiht die Stadt Frankfurt Freud auch gegen Protest den Goethepreis, vor allem für die sprachliche Qualität seiner Werke. 1932 untersucht er in einem Briefwechsel mit Albert Einstein auf Anregung des Völkerbunds die Möglichkeiten der Wissenschaft, Kriege zu verhüten: "Warum Krieg?." Kasutatud kirjanduseks de.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud Tegemist on lühireferaadiga, milles pole Sissejuhatust ega Kokkuvõtet, rääkimata kasutatud kirjandusest. Ei oska öelda kuidas on vigadega, aga väga hullult neid ei tohiks olla.
sisaldus. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Üldjuhul puudub suulisel tekstil autor ning tekst võib muutuda igal esituskorral. Miks on võimalikud erinevad kirjandusteaduse mõisted? Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus?
vajadusel sappi, on sõnastuselt täpne ja napp ning esitab oma lood -- sest just lood need sedapuhku on -- tabavate puäntidega varustatult. 08.12.12 Kriitika "Ma ei tunne isiklikult Kivisildnikut, ega tahagi tunda. Olen lugenud selle nime all avaldatud luuletusi ja väidan, et need tekstid on kõige tavalisem grafomaania üsnagi väärastunud vormis. Mina pole kohanud küll ainsatki inimest, kes tema toodetud tekste kirjanduseks peab" Arvo Valton 08.12.12 Kriitika Mõnikord katkevad Kivisildniku luuleread absurdselt, mõtet moodustamata, nt. ,,jäänud vaid tüükad/ ja süda on korraga/ nutlikult kurb sa/ näpistasid mind põsest/ ja tagumikust ühel" Leo Luks 08.12.12 Kriitika Kriitikute arvates on Sildniku parimad teosed juba tehtud ning tema sisemine kriitik on
Enam ei pidanud ta välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu, lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest vaid üha enam eeldati temalt kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist, tähelepanu ja viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Seetõttu nimetatakse tollast rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus, naisideaali rõhutamine ja esiletoomine. Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine. Abielu oli eelkõige kasust lähtuv. Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku, isegi siis, kui see käsk võis talle Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud
osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi
Toon näiteid raamatutest, kus öeldaks, et sinu siinviibine on liiast. Näiteks A.Dumas ,,Krahv Monte-Cristos" öeldakse ,,Te pole siin majas teretulnud, palume Teil lahkuda", kuid raamatus ,,Musta pori näkku", mille kirjanik on meile kõigile tuttav Mihkel Raud, sõnastas selle mõtte teisiti ,,Kao välja, kuradi türa raisk!". Siit võib ka järeldada, et mitte ainult kõnekeeles kasutatakse jahmatavaid väljendeid, neid leidub ka kirjakeeles. Koolides on kohustuslikuks kirjanduseks nõutud pealmiselt igavaid teosed, kuid samas ka vajalikke, näiteks Sophokles'i kirjutatud ,,Kuningas Oidipus" või siis Shakesperi kirjutatud ,,Romeo ja Julia". Tavaliselt kujuneb nende teoste põhjal tunnis vastamine üksluiseks-enamus poistest saavad rasvaseid kahtesid, tüdrukud aga säravaid viisi. Millest see tuleb? Arvatavasti sellest, et tüdrukutele meeldivad pisaratest nõretavad romaanid, poistele aga verdtarretavad, roppust täis teosed, mida loomulikult selles nimekirjas
mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Friedebert Tuglase ,,Novelle" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose ,,Novelle". Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust. Friedebert Tuglas
- Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused - Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana 6. Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). 7. Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? - Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjanduse" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas. Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. - Laiem kirjanduse mõiste kirjandus hõlmab ka nt selliseid mitte fiktsionaalseid tekste, nagu nt autobiograafiad, päevikud, kirjad, ajakirjanduslikud tekstiliigid. Kirjanduseks ei peeta ainult kõrgkirjandust, vaid analüüsitakse ka "madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) 8. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused?
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu.
Põhisõnum on ,,tegutseda tegutsemata, toimida toimimata". 7. Mida endast kujutab muistne hiina ,,Muutuste raamat" ehk Yijing? Kujutab seda, et kogu elu on muutumine, ühest oleksust teise, ühest liikumisest teise ja, et miski pole jääv. 8. Milline on budismi ja hinduismi põhiline erinevus? 9.Mida mõeldakse antiikirjanduse all? Kust on see saanud oma nimetuse? Antiikkirjanudst nimetatakse Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanduseks 8saj eKr 5saj pKr. Sõna ,,antiik" võtsid kasutusele prantslased 18saj. 10.Millest jutustavad Ilias ja Odüsseia? Keda peetakse nende autoriks? ,,ILIAS" on Ilioni (Trooja) linna hävitamise lugu. ,,ODÜSSEIA" Odysseus oli kreeklaste kangelane, Trooja hobuse väljamõtleja. Odysseus on Kalypso saarel, nümf ei lase teda minema. Räägib kuidas Odysseus proovib saarelt minema saada. Nende eeposte autoriks peetakse Homerost. 11. Milles seisneb Sophoklese uuenduslikkus?
1825.aastal õpetama toeloogiakandidaat Ferdinand Valter. Sündis üheksanda lapsena, temast vanam oli vend Peter Anton ( 1853.aasta Räpina mõisnik) ja noorem vend Jegor Julius. Praegusel ajal tehakse Raudna Põhikoolis remonti ning taastatakse vanad asjad . Raudna kooli spordihoone sai eelmise aasta sügisel valmis, aga kivimüüri veel renoveeritakse. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduseks oli raamat nimega ,, Heimtali Siversid'' . Raamatu autor on Imbi-Sirje Torm .
18. Teos oli vastuolus tollase kirjandustraditsioonidega, sest seal oli ajaloolist minevikku igatsevat idealismi. 19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus. 20. Neil oli ühine luulevorm, temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes. Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand) 1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid:
osa) või nt Indrek Hargla "Palveränd uude maailma" (alternatiivajalugu)/ Melchiori-sari (keskaja Tallinnasse paigutatud kriminaalromaanid). 5. Viimaste aastate jooksul on endast jõuliselt märku andnud eestivene kirjandus, mida väga operatiivselt kohe eesti keelde tõlgitakse. See on senisest hoopis erinev vaade vene kogukonnale tegemistele. Seda on nimetet ka kaht kultuuri sünteesivaks piirikirjanduseks (Igor Kotjuh) või rahvusüleseks kirjanduseks (Andrei Ivanov "Minu Taani onuke. Tuhk" ,"Hanumani teekond Lollandile" või ,,Peotäis põrmu"; oluline autor ka P. I. Filimonov "Mitteeukleidilise geomeetria tsoon" jt) 6. Uued ,,hääled" eesti naiskirjanduses (varasematest autoritest Elo Viiding ja Kristiina Ehin, hilisematest alustajatest nt Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Tiina Laanem, Eia Uus jt) 7. Eesti uuem zanrikirjandus, eelkõige ulme erinevad alazanrid pälvivad ka järjest
kõikidest teadustest, kõigest maailmas olemas olevast. Õukond asub sellel ajal elama Versailes'sse. Sümboliseerib ka monarhia tippaega. Klassitsism oli pidev liikumine millegi poole, millega kaasnes ka uue publiku liitumine. Kõrgstiiliks saavad eeposed ja tragöödiad, keskmiseks kõrgkomöödiad, oraatorikunst, epistolaarne zanr. Madalaks stiiliks on rahvalik komöödia, koomiline romaan ja mu ajaviiteline kirjasõna. Proosa romaan ei ole sündinudki. Seda ei peetud üldse kirjanduseks. Tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul ning ei võinud kalduda erinevatesse paikadesse. Eesmärk oli selgus. Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke
( 10.-9. saj e Kr). Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on "Mahbhrata" ja "Rmjana". Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele. Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik kirjandus. Neljanda ja viimase osa India kirjandusest moodustab Uus-India kirjandus ( nim ka bhakti kirjanduseks), mis tekib u 14.-15. saj. Siin eristatakse kaht põhilist arneguliini: · kõrgkihtide eepiline ja lüüriline luule · rahvalik usuline luule 19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel tekkis ka ingliskeelne india kirjandus e angloindia kirjandus.
Trias Lüürika Dramaatika Eepika Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks normatiivset tüüpi poeetika, mis sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt - Augustinuse aja rooma klassitsismi kajastus Ei ole süstemaatiline käsitlus, vaid hüplikum tekst, mis sisaldab ka erinevaid mõttemänge. Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks Luule on õpitav ja õpetatav; luuleteja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia
HIINA KIRJANDUS 1500 eKr esimesed kirjalikud tekstid rituaalse sisuga, esimeste kirjalike tekstide, mida saab pidada kirjanduseks, läheb aega. Esimesteks tekstideks olid nn oraakliluud, päriselt loomade luud, härgade abaluud, kilpkonna kilbi alumised osad; siledaks poleeritud, sõnumid, sisaldasid küsimusi vaimudele, ilmastiku olude kohta, naabritega läbisaamist, valitsejate seisu, järeltulijaid. Küsimused olid peale kraabitud. Need olid esimesed hiina märgid, mida kasutati. Päris kirjandusest saame rääkida alates 6. sajandist eKr. Siis tekkisid inimesed, kes hakkasid
Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades. Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks. NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan')
a. suvel raamatuna. Järgmise aasta algul aga näitasid "Postimees" ja "Eesti Postimees", et "Luigemäe Olli" on Plagiaat prantsuse kirjaniku Chateaubriand´I teosest "Atala". 2 Antipaatia tõttu, mida Kõrvi vastu laialdaselt tuntuks , omandas säärane eeskujude ilmsikstulek kirjandusliku skandaali iseloomu. Ühtlasi näitas see , et 90-ndail aastail oli eesti kirjandus saanud täisealiseks ning seljataha jätnud ajajärgu, kus rahvuslikuks kirjanduseks arvati ka mugandusi ja tõlkeid. 1896. aastal lisas "Eesti Postimees" uue pajastuse, osutades , et ka "Kiired kosjad" ei ole algupärand, vaid võlgneb oma tekke prantsuse kirjaniku André Theuriet´ ühele romaanile, mis oli saksakeele ilmunud pealkirjaga "Gerards Heirat". Nii oli Kõrv kirjamehena üpris halba valgusesse sattunud ja pärast 1894. aastat pole ta ka midagi olulist avaldanud. 3 Lõike Raamatust "Kindel eesmärk"
Estonia teater 1913, Tallinnas peetud 1910 aastal peetud laulupidu. Tartu oli tol ajal Eesti vaimuelu ja hariduse keskus. Sajandi alguseks õppis gümnaasiumites palju noori. Noor-Eesti tegelaskonnaks kujuneski Tartu gümnaasiumite õpilased. Gustav Suits õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis. Ta pani aluse kirjandushuviliste ringile ,,Eesti külvaja". See hakkas välja andma albumit ,,Kiired", ilmus kolm osa 1901-1903. Esimesel osal oli oma moto ,,Vihukene Eesti paremaks kirjanduseks" (vms). Algupärase kirjanduse edendamine, väliskirjanduse propageerimine, arvustuse vaimu edendamine (need kolm punkti olid albumi tagakaanel). See rühmitus tõi ka Juhan Liivi avalikkuse ette. Tartus loodi uus ring ,,Eesti Ühisus". Sellega liitus ka Tuglas. Noor-Eesti album ilmus 1905. Tuumiku moodustasid: Gustav Suits, Fr. Tuglas, Villem Ridala, B. Linde, J. Aavik, A. Kitzberg. Selles on sõnastatud kaks kuulsat loosungit: ,,Enam kultuuri, enam Euroopa kultuuri
Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv. Pagulaskirjandus. 14. Pagulaste tuumik koondus põhiliselt rootsi, saksamaale, kanadasse ja USA-sse. Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli jõulisem ja ületas nii mahult kui väärtuselt Eesti kirjandust. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. Ei puudunud ka piiblitemaatika. 16. Ilmar Laaban. Kirjanduselu 1950 60-ndatel. 17. Peale Stalini surma, Hrustsovi ajal, lõpetati Stalini isikukultus, toimus suur amnestia,
põhineb harjumusel ja taval. · Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Sellepärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda. · Tegelik reaalsus jääb meile kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, sinu ja minu jaoks, mis on meie mõistuse looming ning põhineb harjumusel ja taval. HUME TÄNAPÄEVAL Hume ei ole tänapäeval unarusse jäänud filosoof. Tema poliitilised esseed on mõnedes riikides juura tudengitele kohustuslikuks kirjanduseks. Tema teoseid loevad paljud inimesed, kes ei pruugi olla seotud filosoofia või kirjandusega. Minu arvates Hume'i filosoofia on ka tänapäeval aktsepteeritav, kuna praegusel tehnikaajastul otsitakse just kõige alust nimelt tehnikaga. Hume'i ideid loetakse ka näiteks filmi ,,Matrix" aluseks, mis viitab sellele, et tema ideid ei naeruvääristata. Küll aga leian ma, et tema filosoofia järgi on suuremal hulgal inimestel raske elada ning seetõttu valitakse kergem teooria, mida uskuda
sajandi alguseni. Esines kolme haruna: rahvuslikud sangarlaulud, feodalistlik rüütliromaan ja lüürika, klerikaalne kirjandus. Kõigi kolme haru elemendid sageli põimusid. Rahvuslikus kangelaseeposes leiab tugevaid rüütlikirjanduse sugemeid. Samuti leidub teistes harudes ka vaimuliku kirjanduse elemente. Varaseim ning võimsaim on rahvuskirjandus. Klerikaalne kirjandus on rahvuskirjandusest noorem, aga kuna seda viljeleb vaimulikkond, kujuneb see Euroopa varaseimaks kirjalikuks kirjanduseks. Rüütlikirjandus tekib põhiliselt 12. sajandil ja jõuab kiiresti õitsengule. Uue sotsiaalse tegurina kirjanduste arengu esineb alates 13. sajandist linnade kujunemine tähtsaks ühiskondlikuks jõuks. Linlaste huvid on vastuolus rüütliseisuse omadega, seetõttu kujuneb linnakirjandus, mis on häälestatud teravalt antifeodalistlikuks. Klerikaalne kirjandus kaotab järkjärgult iseseisva omapära ning liitub linlikuga. Iseseisvalt jääb püsima rüütlikirjandus, kuid 14.- 15
kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning soodustati raamatute laialdast levikut. See puudutab muidugi ainultnõukogude võimule meelepäraste trükiste levitamist. 6. Kokkuvõte 1940., 1941. aastal toimunust. Trükitegevuses ja kirjastamises seati sisse riiklik monopol. Kõik raamatutega seotud ettevõtted riigistati. Algas trükiste tsenseerimine Trükikojad ühendati suurteks ettevõteteks Juhtivaks kirjanduseks sai poliitiline kirjandus, mille abil taheti eestlaste maailmavaadet vormida nõukogude võimule meelepäraseks. Eesti kirjanduse tagaplaanile surumine. Palju tõlkekirjandust vene keelest. Raamatud, mis olid nõukogude korrale vastuvõetamatud, keelati ja hävitati. 7. Eesti raamat teise maailmasõja ajal 1941-1944. 1941. aasta juulist algab Eestis Saksa okupatsioon. Hitleri Saksamaa valitsuse hoiak Eesti okupeerimise ajal 1941 kuni 1944 oli pidada
Ja positivism kui esimene vahend, mis kätte torkab, kui tekstidele mõtlema hakkad. Teisiti ei saakski see olla, et leiad end kirjanduses puudutamas miskit, mida arvad eluks, tardunud hetkedeks tolle teksti taga. Ei-ei, positivism ei ole end ammendanud: mõni elu ongi ise kirjandus. See kõlab muidugi kohatult, ma ei mõtle päris nii, et traagika või enesehävituslik otsing vms trots ja meeletus oleks paugupealt kirjandus ja kaunis ja kõike lunastav, et näiteks Vaino Vahingu teadlikult kirjanduseks elatud elu või eluks tehtud kirjandus oleks alati parim lahendus, see kõige kirjandusem kogu kirjandusest, kõige proosalisem kogu proosast... Aga lihtsalt on inimesi, kes võtavad (oskavad võtta) sellest eksistentsiaalsest kogemusest, mida sageli ekslikult nimetatakse eluks, tolle essentsiaalse, tolle hetkede ja küsimuste jada, mis meid enim puudutab. Viiding on üks neist.2 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:
annaabi.ee 
