10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saskiav
Õppematerjali autor
“ Minu arust on Nõmperi argumendid veenvamad, kuna äia argumendid keerlesid põhiliselt ainult selle ümber , et tema perekonna isikute andmeid ei või avalikkuse ette tuua, kuid tegelikult saab ta ainult enda õiguste eest seista. Teised perekonnaliikmed ei olnud ju vastupanu avaldanud, vähemalt artiklis see ei kajastunud. Õ. lk 35 Põhjused, miks võis Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates nende kuulsuste eraelu kajastada: Kohtuasjas von Hannover vs Saksamaa Kohus märkis, et kõigepealt ei saa kaebajaid pidada tavalisteks eraisikuteks, vaid avaliku elu tegelasteks. Kõnealune foto kuulus vähemalt teatud määral üldsusele huvipakkuva teema konteksti, kuna seda tuli vaadelda koos sealsamas avaldatud, printsess Caroline’i isa,
Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu. Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus. 6 Reklaam- reklaamida toodet vms vaid siis kui see on põhjendatud; selgita, kuidas tehti toote valik ja kuidas tooteid testiti jne. Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline. Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi. Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias.
periood 19. sajandi esimesel poolel. - täishõiveliste toimetajate periood: toimetajatele on ajalehetöö saanud peamiseks tegevusalaks ja elatise andjaks. Ajalehes hakkab ilmuma toimetaja nimi, ta saab avalikult tuntuks ja sotsiaalselt tunnustatuks. Tema peamine ülesanne on hoolitseda ajalehe sisu ja suunitluse eest. Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. - täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus. - Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja administreerimisest
· probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka siis, kui ajakirjanik pärast päringule vastuse saamist kajastab seda firma arvates ebaadekvaatselt · probleemi osalised on ennekõike .....(firma juhtkonna liikmed) ning .....(mõned ajakirjanikud ja väljaanded); tõenäoliselt on kaasatud ka firma sekretär, kes telefonile vastab · esimesed on seotud, sest vastavad ajakirjanike päringutele ning pakuvad välja ideid, millest kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima
Põhiprobleemid selliste uudise tegemisel: 1. Eesti lehtedes ei planeerita ette selliste sündmuste käsitlemist, välja arvatud spordiosakond. Ei koguta varem materjali, ei jagata ülesandei laiali jne. Samal ajal lubaks planeerimine pühendada palju enam tähelepanu sündmuse ootamatute aspektidega tegelemisele. Ettetegelemine lubaks anda põhjalikumat ja täpsemat infot ning avastada manipuleerimist jne. See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, ebatavalisust ja sündmuse varjatud aspekte. 2. Uudiseid sellistest sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte pseudokriteeriumite õnge langemine. 3
rollist ning tunneteks ja eelarvamusteks. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja ja kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond. Reporteri teadmisi saab jagada kaheks
Tulenevalt § 44 lg 2 on riigil mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus avalikkust oma tegevusest informeerida, vajadusel andes välja tavaliste ajakirjandusväljaannetega teatud ühisjooni omavaid väljaandeid.12 Läbi ajaloo on üks olulisemaid piiranguid sõnavabadusele olnud eeltsensuur (pidades silmas eriti NSV Liidu aegset perioodi). Tsensuuri keeld on § 45 lg 2 otsesõnu sätestatud. Samuti piiravad sõnavabadust arvamuse levitaja suhtes rakendatavad sanktsioonid. Näiteks on karistusseadustikus ette nähtud karistus võimuesindaja solvamise ja laimamise eest, tegemist on 9 RKKKo 3-1-1-117-05 p 18-23 Riigikohtu kohtulahendite register 10 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 309 11 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 311 12 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 314 7 piiranguga sõnavabadusele
sama armas kui maaelugi, miks muidu seal nii väga vabadel hetkedel olla armastatakse. Ehk on popp oma tegelikku suhtumist enda teada hoida. Kahju, et ka minuvanustel, kel võiks olla enam julgust. 30 Ajakirja lugemise vajalikkus Ajakirjade lugemist peeti oluliseks, sest igasugune lugemine on vajalik, põnev ajaviide, hoiab kursis maailmas toimuvaga, arendab silmaringi, noori inimesi huvitab kuulsuste elu. Nende arvates saab sealt veel nõu, õpetusi ja nippe, uusi teadmisi, on võimalik moesolevaga kursis olla. Need, kes ajakirjade lugemist vajalikuks ei pidanud, arvasid, et saadud info on mõttetu, et on muid uudiste teadasaamisvõimalusi, ajakirjas klatsitakse kuulsusi ja see ei huvita. Ajakirjad, mida loetakse 31 Graafik näitab kõmuajakirjanduse populaarsust küsitletute seas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid