Gulliveri reisid (5)

,, Gulliveri reisid''
Jonathan Swift
Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tõttu ta sattus Lilliputtide maale. Nagu saare nimigi ütleb, on sealsed elanikud väga lühikesed, ning nende probleemid on ka naeruväärsed. Pärast seda, kui arst on tõestanud oma häid kavatsusi, võetakse ta kiiresti omaks. Mees aitab saareelanikke nende võitluses oma naabritega . Pärast kuninga vihastamist süüdistatakse Gulliveri riigireetmises ning teda tahetakse pimedaks teha. Tänu oma sõbrale suudab ta põgeneda.
Gulliver jõuab koju oma pere juurde, aga ei suuda seal kaua olla, ja läheb mõne aja pärast tagasi merele . Pärast tormi, mis lahutab ta oma kaaslastest, sattub Gulliver kaheksakümne jala pikkuse mehe juurde. Ta oli ise seal pöidlapikkune ning pidi kartma isegi kassi. Teda eksponeeriti seal raha eest, nagu mingit ime asja. Ta suudab ka sealt põgeneda ning pöördub tagasi koju.
Pärast seada sattub ta Lendavale saarele , mida kutsutakse Laputamaaks. Lendaval saarel valitseb kuningas, kes hoiab oma naabersaari hirmuvalitsuse all.
Siis sattub ta saarele, kus elavad hobused , keda kutsutakse Hiihnhmideks. Hiihnhmid on intelligentsed loomad. Nad elavad peaaegu perfektses riigis, aga neil on orjad , keda kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju.
Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks. Autori mõtted olid väga originaalsed. Ma pole varem kuulnud ühiskonnast, kus on hobused, kes on targemad kui inimesed. Ka koha- ja liiginimed on autori fantaasia viljad , kirjanduses pole ma varem kohanud nimesid nagu Laputamaa või Hiihnhmid.
Samas ei olnud see raamat perfektne. Tuli ette liiga detailset asjade kirjeldamist. Sellised kirjeldused mulle eriti ei meeldi. Ma arvan, et seda on igav lugeda, ja on võimalik palju lihtsamalt ja lühemalt kordi huvitavam pilt mingist kohast edasi anda.
Veidi häirisid ka korduvad süžeekäigud. Minu arust on natuke imelik see, et üks mees sattub oma elus nelja sellisesse kohta, kus teised varem käinud ei ole, ning ta sattub nendele saartele põhimõtteliselt ühte moodi. Olgu, 18. sajandil polnud muud võimalust reisimiseks kontinendilt kontinendile, kui ainult laevaga. Sellegi poolest oli see minu jaoks veidi igav.
Samas, kui need asjad välja jätta on see raamat igati nauditav. See sobib nii algkooli lapsele unejutuks, kui keskkooliealistele kohustuslikuks kirjanduseks, kui vanemale inimesele lihtsalt nautimiseks.
Jan Jürgen Lõokene 10 AB