Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandikirjutaja meelespea". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjand, kirjandi, kirjandit, kirjandikirjutaja, formaadis, tindi, parandused, tõmba, linti, arvutil, tähtaega, kirjandeidKoostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige algusest. Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse.
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine.
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d
Punkte 2.5. Paranda jämedalt trükitud sõnades väike algustäht suureks, kus vaja. Tõmba vale Täidab hindaja algustäht maha ja kirjuta selle kohale õige. 6 punkti Eksamihinne 2008
....................... 6 2.2.1 Termoprinterid......................................................................................... 6 2.2.2 UV printerid............................................................................................. 7 2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid....................................................7 2.2.4 Tindiprinterid........................................................................................... 7 2.2.5 Tahke tindi printerid................................................................................ 8 2.2.6 Värvi sublimatsiooni printer.....................................................................9 2.2.7 Plotter...................................................................................................... 9 2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid................................................................9 2.2.9 Laserprinterid.........................................
valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne ning tuleb leida uudne lähenemine/probleem. Teema võib õpilane ise valida või soovitab seda õpetaja. Teema valikul tuleb silmas pidada: teema aktuaalsust ja originaalsust; 6 teema konkreetsust ja piiritletust; töö koostaja huve ja võimeid. 3 Referaadi osad ja vormistamine 3.1 Üldnõuded Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12 ning reavahe 1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt). Joonealuste märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord ning viited kirjandusele). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse. Konkreetne referaadi pikkus lepitakse kokku aineõpetajaga.
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .................................................................................
Pärast esmast andmetöötlust võib selguda, et saadud tulemused ei ole küllalt usaldatavad või piisavad ning on vaja koguda täiendavaid andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine. Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest
............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele. Need nõuded on küll suures plaanis universaalsed, kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti erinevad. Tallinna Järveotsa
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE 5.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 ja reavahega 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0). Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele.
3.1. Üldnõuded 1. Töö kirjutatakse eesti keeles, lauseehitus ja kirjavahemärkide kasutamine tekstis peab vastama eesti keele reeglitele. 2. Kirjutise kui terviku ülesehitus peab olema loogiline ning töö eri osad omavahelises vastavuses. Väljendusviis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teksti loetavuse huvides tuleb vältida pikki lauseid ja liigset võõrsõnade kasutamist. 3. Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/Paper/Paper Size), ühepoolsel paberilehel. Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti, reavahe 1,5 intervalli (Format/Paragraph/Line spacing/1,5 lines). Lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks
lisa number ja pealkiri paigutatakse lehekülje vasakusse ülaserva; lisades olevaid tabeleid ja jooniseid ei nummerdata eraldi, iga lisasse paigutatav tabel või joonis moodustab omaette lisa; iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisa läheb mitmele leheküljele, siis kirjutatakse järg- nevatele lehekülgedele tavakirjaga märge järgnevuse kohta (nt. Lisa 2 järg). 2.2 Üldised vorminõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse A4 formaadis valgele paberile, ühepoolselt. Lehekülje veeri- sed ehk vabad servad on vasakul 3 cm, üleval ja all 2,5 cm ning paremal 1,5 cm. Kõik töö lehed nummerdataks, kuid leheküljenumbrit ei kuvata tiitellehel. Leheküljenumbreid hakatakse märkima alates sisukorrast lehe alumisse paremasse nurka. Töö vormistamisel ja nummerdamisel tuleks võimalusel kõigepealt seadistada teksti- ja pealkir- jalaadid (näiteks: normaallaad, pealkiri 1 jne), mida töös läbivalt kasutatakse
loobuss täielikult mungast olemisest ning liitus humanistlike ringkondadega. Tema peateos on viieosaline ,,Gargaantua ja Pantagruel" kirjutas seda pikki aastaid. Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditsioonidest pärit hiidudest ja nende seiklustest. Palju kasutab rahvalikku kõnepruuki. Ning oma mõtete esiletoomiseks satiiri(välja naermine) ja protesti(kunstiline liialdus mille abil tahetakse midagi esile tuua või rõhutada). Kirjandiõpetus Kirjand Tsitaat, lõigud, teema, lai silmaring, näited Selgelt sõnastatud väited, ülesehitus, hea idee, piisavalt aega, õigekiri, Teemade valdkonnad Eesti ja eestlased Eetika, moraal ja religioon Haridus Inimene ja inimsuhted Inimene ja ühiskond Keskkond ja loodushoid Kultuur Meedia Rahvusvahelised suhted Sport, harrastused ja vaba aeg
Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega.
Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega.
Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik. 9 KIRJANDI ÜLESEHITUS: Kuidas kirjutada kirjandit Pealkirja lõpus pole punkti!! Taandrid Sissejuhatuses räägin sellest, millest kirjandis juttu tuleb. Juhatan teema huvitaval ja
14. Nende hulgas on röövloomi. 15. Liiguvad vett kehasisesest torusüsteemist jalgadesse surudes. 2.2. Kirjuta üks oluline tunnus, mille poolest ainuõõssed on arenenumad kui käsnad. --- 7 Ülesanne 3. 3.1. Maailma ühed liigirikkamad ökosüsteemid korallrifid on sattunud ohtu. Mis on selle põhjused ja mis tagajärjed? Järjesta need (a-f). Seejärel loe õpikust lk 11 korallriffide elurikkuse kohta ja kui vaja, tee oma järjestuses parandused. a) Maailmamere saastumine ja veetemperatuuri tõus. b) Korallide kahjustumine ja hävimine. c) Maailma rahvastiku kasv ja linnastumine. d) Korallriffide elurikkuse vähenemine. e) Kasvav energiavajadus tööstuses ja põllumajanduses. f) Korallidega koos elavad vetikad surevad. 3.2. Kirjuta, kuidas võib korallriffide kahjustumine mõjutada (1-3) 1) mereelustikku, 2) inimeste toidulauda, 3) turismimajandust. Ülesanne 4. Lisaülesanne õpetaja valikul. 4.1
kokku kleepida. Nii et kui selliseid probleeme ette tuleb, peate printerile mälu juurde ostma. Osa (odavamaid) laserprintereid, s.h OKI LED-printereid, niisugune mure ei kummita, sest nemad kasutavad tööks arvuti enda mälu (mida Windows-keskkonnas piirab vaid kõvaketta vaba maht). Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid kutsutakse ka GDI- printereiks. Kõik oleks kena, kui printer ainult kogu oma töö ajal arvutit kinni ei hoiaks - nii kaua ei saa arvutil muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline. Paberi formaat (laius) Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne.) või Ameerika (legal, letter jne.)
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4
Vastanute vanus VALEMID. Valemid eraldatakse muust kirjast kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas suurusega 12 kirjapunkti. Näide: a+b=c 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Töö kirjutatakse A4- formaadis. Tekst trükitakse arvutil lehe ühele küljele kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti, reavahega 1,5. Alumine ja ülaveeris on 2,54 cm, vasemale jäetakse 3cm, paremale 2cm laiune veeris. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold),kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti
Pärast sõna “Märkus” pannakse punkt. Kui märkusi on mitu, siis pärast sõna “Märkused” pannakse koolon, märkused ise aga nummerdatakse. Näiteks: Märkused: 1. ... 2. ... 9. Teksti vigade parandamine Kogu tekst peab olema vormistatud korrektselt. Väiksemad kirja- ja graafilised vead tuleb parandada kustutamise või valge värviga katmise teel: samale kohale kantakse õige tekst (joon) kas masinakirjas või käsitsi (musta tuši, tindi või pastaga). Vahelejäänud tähed ja üksikud sõnad kirjutatakse juurde käsitsi. Leheküljel ei tohi olla rohkem kui 5 parandust. Suurte paranduste korral tuleb kogu leht ümber kirjutada. 7 Lisa 1.1. Tiitellehe näidis TALLINNA POLÜTEHNIKUM LT.EA04.1.3714 Jaan Mets
......................................................................................................... Töö ülesehitus on näiteks järgmine: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö käigu kirjeldus kokkuvõte, sh enesehinnang tööle kasutatud kirjandus Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Näide loovtöö arvutil vormistamise nõuetest ............................................................................................................ Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 10-14/ 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt,
see tähendab, et suru menüüd alati omale kohale ja suumi võimalikult lähedale. NB! Ainult lõuendi nägemiseks vajuta TAB klahvi! 21 Programmi seaded Paneme paika ka programmi seaded, mis võivad muuta programmi töö kiiremaks. Selleks liigu menüüd Edit>Preferences>General või kasuta lühikäsku klaviatuurilt Ctrl+K ja vali Perfomance. Memory Usage - see näitab kui palju RAM mälu su arvutil on ja kui palju sellest Photoshopi jooksutamiseks kasutatakse. Mida rohkem mälu programmile jagad, seda võimekam peaks see olema. Kuid siin on oht arvuti "kooma" ajada. Mina olen leidnud, et 70% on täitsa OK. Kui oma süsteemi testid, siis proovi 5% kaupa. Scratch Disk - tegemist on nö virtuaalse mäluruumiga kõvakettal, mida kasutatakse RAM mälu laiendamiseks. Soovitav on määrata kettaks seade, kuhu ei ole paigaldatud programmi ennast.
lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ning all 3 cm. (Office 2003: FailLehekülje häälestusVeerised; Office 2007: KüljendusVeerised) 3. Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5 rida. (Office 2003:VormingLõikTaanded ja vahedReasamm; Office 2007: Avaleht LõikTaanded ja vahedReasamm) 4
Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega. Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui elektrooniline. Meetodi valib iga uurimistöö kirjutaja ise. Arvestades seda, et töö lõplik vormistamine toimub arvutil, on otstarbekas kasutada elektroonilist süsteemi. Kirjanduse läbitöötamine ja sedeldamine, sedelite süstematiseerimine ja vastavate peatükkide vahel jaotamine on õpilase iseseisev ülesanne. See on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke. Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika.
väljaarendamine *Kokkuvõtte struktureerimine 15. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? *Äratama lugejas huvi *Andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab *Avama autori põhiidee *Olema lühike 16. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale *Näitlikustamine *Detailid *Analüüs 17. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? *Kordama kirjandi põhiseisukohti *Pakkuma veidi uut mõtlemisainet *Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt 18. Mis on viimistlemine? *Lõikude viimistlemine *Üleminekute ja tugede viimistlemine *Sõnastuse viimistlemine 19. Mis on sisulõigud? sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse 20. Mis on sidelõigud? sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde 21. Mis on üleminekud? sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks 22. Mis on toed
1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus
annaabi.ee 
