Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raamatus on väga palju erinevaid suhete probleeme, mis kõik suuremal või vähemal määral puudutavad ka peategelast Leemetit. Leemet mees, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu, viimane mees, kes teab ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna. Leemet oli antud teoses ainuke selgelt ja iseseisvalt mõtlev tegelane, sest ta ei lasknud ennast teiste ideedel ning väärtustel pimestada Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks, olgugi et vahel jättis enda arvamuse ütlemata ta austab vanasi kombeid, kuid ei jookse ka uute ees. Ta on hooliv ja hea südamega, kindel ja teadmishimuline. Salme, Leemeti õde,abiellub karu Mõmmiga.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti. On aga ka teisi silte, need sildid on inimestel, kes mõtlevad teistmoodi, nad otsustavad jääda iseendaks hetkedel, kui ühiskond sunnib meid hoopis teistmoodi elama. Minu klassiõde kõneles hiljuti kirjanduse tunnis hallist massist ehk inimestest, kes otsustavad olla nagu kõik teised. Miks mitte? Nii on palju kergem, ei pea pidevalt seletama teistele, miks ma olen selline, nagu ma olen erinev. Elu möödub tihtipeal
kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu.
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine. Samuti
headel aegadel ning seepärast kasvatasid kasutult hiiglasuurt hundikarja. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maalt. Omalaadseks muudab teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse, täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik
Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika Romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõtiskleb Leemet, kes viimase mehena mõistab ussisõnu, oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga. Oma ja võõra, vana ja uue vahekorra vaagimine seostub aga veel teisegi suure küsimusega: kas lootusetus võitluses tuleb kohaneda ja alla anda või mitte? Nagu nii paljud armastatud kangelased, peab ka Leemet valima vana ja uue maailma vahel. Alles üsna romaani lõpus jõuab ta selles selgusele, leides endas üles "Magusa himu kellegagi võidelda, elavat ihu tükeldada ning oma vaenlase verd juua". Nii vormub ta valuliselt kangelaseks, et seista üksi kogu maailma vastu, ning seejärel kaotada mitte ainult oma lootusetu võitlus, vaid näha pealt ka kõigi oma sugulaste ja sõprade surma. Kuid nagu juba eelpool mainitud, on lisaks suurele sarnasusele mõlemad teosed siiski ka erinevad.
* 2001 - Orav on raskelt haige, kuid nähes telviisorist Putinit saab ta kohe terveks ning otsib pööningult üles oma vana kuulipilduja. * 2004 - Orav käib igal pühapäeval Toompeal laisku poliitikuid peksmas("Verine pühapäev") * 2006 - Viimane suurm töö orav tõmbab loomaaias elevandil hamba välja. * 2008 - Ivan Orav saab 100-aastaseks. 15 · Mees kes teadis ussisõnu: Teose avalause mainib, et jutustatakse lugu kuidas "Mets on tühjaks jäänud" . Need ammused ajad, mil meie esiisad, maod ja kelmikad karud elasid metsas nagu vennad, lahingusse sõideti huntide seljas ja kümne tuhande mehe suust kajavate ussisõnade toel appikutsutud Põhja Konna abil saadi jagu kõigist vaenlastest, on mööda saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab õhinal üle uued kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A.Kivirähk Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning, kuidas kõik inimesed kolivad metsast küladesse. Peategelaseks oli Leemet, kellel oli metsas kolm parimat sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool käisid
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast
Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga.
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt · 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga · 1583 sündis esimene laps Susanna · 1585 sündisid kaksikud Hamnet ja
olema." o "Inimese põhitegevusteks on rääkimine, töötamine, tapmine." 5) Kavapunktid 6) Seosed tänapäevaga "Mees, kes teadis ussisõnu" A. Kivirähk 1) Kus ja millal? Hiies ja külas Eestimaal 2) Peategelane Leemet on viimane inimene, kes teab ussisõnu. Ta sündis külas, aga pärast isa surma, kui Leemet polnud veel 1- aastanegi, kolis pere metsa tagasi. 3) Probleemid o Mitte iseendaks jäämine (Leemeti isa sõi leiba, et võõramaalase moodi paista) 4) Tsitaadid o "Ebameeldivad asjad on nagu vihm. Kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab." 5) Kavapunktid 1. Manivaldi matused. 2. Kuidas Leemeti isa külla kolis, kuidas ta surma sai ning kuidas ema Leemetiga onu Tambeti juurde kolis. 3
olema." o "Inimese põhitegevusteks on rääkimine, töötamine, tapmine." 5) Kavapunktid 6) Seosed tänapäevaga "Mees, kes teadis ussisõnu" A. Kivirähk 1) Kus ja millal? Hiies ja külas Eestimaal 2) Peategelane Leemet on viimane inimene, kes teab ussisõnu. Ta sündis külas, aga pärast isa surma, kui Leemet polnud veel 1 aastanegi, kolis pere metsa tagasi. 3) Probleemid o Mitte iseendaks jäämine (Leemeti isa sõi leiba, et võõramaalase moodi paista) 4) Tsitaadid o "Ebameeldivad asjad on nagu vihm. Kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab." 5) Kavapunktid 1. Manivaldi matused. 2. Kuidas Leemeti isa külla kolis, kuidas ta surma sai ning kuidas ema Leemetiga onu Tambeti juurde kolis. 3
1. ,,Isa Goriot" teose sisu, põhiprobleemid, idee 2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad, O. Lutsu külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud. Muutub ka vaatepunkt: jutustaja ei ole enam kõiketeadja ja hinnagute andja
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vajadus inimeste stressitaluvus
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
passiivsuseni. 4) 6-12 eluaastat: Töökus ja usinus vs alaväärsus. Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne.
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane uurimustöö leiab vastukaja tänaseni. Ema oli äge iiri rahvuslane ja silmapaistev kirjanik, tõlkija. Esimesed teadmised kunstist sai ta emalt. Oscar Wilde õppis Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas õpinguid Oxfordis, kust sai 1878. aastal humanitaarteaduste bakalaureuse. Oxfordis kujunes välja ka ta kunstifilosoofia, mille kandvaks põhimõtteks oli ,,kunst kunsti pärast" (puhta kunsti pooldajate juhtlause)
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende mõlema lapsepõlve on jäänud noorpõlve armastus, mis lõppes kurvalt. Lugedes ,,Lolitat" ning teades Nabokovi armulugu noorpõlve sõbranna Tamaraga on kuidagi väga tuntav seos Humbert Humberti esimese armastuse Annabel Leighiga. Viis, kuidas Nabokov kirjeldab Tamarat meenutab väga Humberti Humberti kirjeldusi Annab
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
