Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand "Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõhe, sugulastega, nooremad, hakkaks, kommete, julgen, hoiti, vanaemal, igavene, niimoodi, koopiat, õpetanud, võtnud, noorest, harjunud, sugulasi, muutuma, asjale, läbisaamist, suurendama, piisab, kaudselt, muutma, kuhugi, bumerang, targem, tervikuna, pidurdadaPõlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste s
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile. Õdede/vendadega saab läbi kogeda ka konflikte, mida ei
...................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine;
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikme
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
isiksustevahelised probleemid, mida ei saa üldistada kõigile ühelaadsetele karaktertüüpidele. Näiteks lisandub juba eelpoolkirjeldatud probleemile Pearu ja Andrese vahel veel ka asjaolu, et muutusid Andrese tõekspidamised oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis kuni selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks. Erimeelsustes Andrese ja tema perekonna vahel on eelkõige süüdi Andrese veendumus, et hirm tähendab ka armastust. Samuti muutus perekond Andresele piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks
multifilmid ei õpeta just palju. See-eest õpetab meedia väga edukalt teisi väärtusi, mis on samuti ära mainitud väärtusarengu programmis: ausus, hoolivus, tolerantsus. Seda õpetatakse läb teleseriaalide, mis on suunatud noortele. Mina olen isiklikult jälginud selliseid seriaale ja tunnen omal nahal, kuidas see on mõjutanud minu väärtushinnanguid. Homoseksuaalsus ja selle tolereerimine on valus probleem ühiskonnas. Julgen väita, et vanem generatsioon, sealhulgas minu oma vanemad, on igasuguse homoseksuaalsuse vastu ja peavad seda täiesti ebanormaalseks. Mina seevastu, olen kasvanud üles peres, kus valdab selline suhtumine, aga olen teisel arvamusel ja väga tolereeriv. Minu otsene mõjutaja ongi just meediakanalitest lastud noorteseriaalid. Inimest defineerib suurel määral tema väärtushinnangud, mis kujunevad välja läbi väärtuskasvatuse
sõbrad. Perekonnas võib ju kõik väga kena näida ja ongi, ent ümbruskonnas on lapsel tekkinud kahtlased sõbrad. Sõbrad, kes üritavad last ära kasutada ning kui lapsel puudub enda mina ning maailmapilt ja väärtushinnangud ei ole veel paigas on kerge sattuda valele teele. ,,Ilma sõpradeta oled sama hästi kui surnud" See, kes ennast sõprade maailmas mugavalt ei tunne, riskib kas regresseerumisega või sellega, et teda hakatakse kiusama. Nooremad lapsed peavad tavaliselt kohanema vanemate lastega. Valitseb kõige tugevam ja tuleb ette altkäemaksu. ,,Kui sa ära kaebad, saad tappa, kui oled vait, saad pepsit." (Mangs & Martell, 2000, 251.) Nii mõnigi noor inimene on väga mõjutatav. Kui sõpruskonnas liigub alkohol, narkootilised ained, sigaretid on see kindlasti oht noorele inimesele. Risk hakata suitsetama ja tarbima alkoholi ning proovima narkootilisi aineid on suurem. Need noored on aga paraku ka just
vastutama, lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanemal. Murdeeas laps vajab, aga rohkem vabadust ja püüab ise enda eest otsutsada. Vanemate ülesanne on muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks.22 Olles irdunud laste keskkonnast, kuid leidmata veel täit tunnustust täiskasvanutelt, püüab teismeline ise alla kriipsutada oma mehisust ja iseseisvust. Ta püüab teadlikult, enamasti aga ebateadlikult kogu oma oleku, hääle, kommete ja käitumisega tõmmata piirjoont enda ja laste vahele, üritades paista võimalikult täiskasvanuna. Sellest on tingitud mõningane kunstlikkus ja vasturääkivus tema käitumises.23 Kui täiskasvanud püüavad teismelise tungi iseseisvusele piirata, siis reageerib ta sellele kas jõhkruse, turtsakuse, ülbusega, negativismiga (eitab ja kritiseerib soovitusi), ulakustega (tähelepanu võitmine) või siis üksindusse tõmbumisega.24 Noorukiiga on seotud ka identiteedikriisiga
koos vanematega kogu aeg. 12. klassi vastused sarnanevad aga 10. Klassi omadega, ainult protsendid erinevad. 51% ehk 16 õpilast vastas, et vanematega koos on nad harva, 28 % ehk 9 õpilast vastas, et nad käivad väljas aga õhtuti on koos vanematega, 11 % ehk 4 õpilast vastas, et nädalavahetusel on nad koos vanematega ja 10 % ehk 3 õpilast vastas, et on vanematega koos kogu aeg. Vanuseliselt erinevust on näha, et nooremad lapsed veedavad vanematega aega rohem, kui vanemad õpilased. Vanemate õpilaste vastused on aga üksteisega väga sarnased. 7. Kas usute, et saate tulevikus vanematega hästi läbi ? Selle küsimuse vastused on aga kõigil klassidel sarnased. Kokku vastas 91 % õpilastest, et kindlast suhtlevad nad tulevikus vanematega edasi, 9% vastanutes loodavad, et tulevikus on suhted neil vanematega head ja mitte üksgi õpilane ei vastanud, et tulevikus nad vanematega ei suhtle.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
Mina sõnumite saatmise eesmärk on panna lapsi muutma hetkel käsil olevat tegevust. Tavaliselt ei piisa sellest, kui kirjeldatakse käitumist, mida vanem ei suuda taluda, ning ütleb, et see häirib teda. 4.1. Miks on mina sõnumid paremad kui sina sõnumid? Mina sõnum kutsub hoopis harvemini esile vastupanu ja mässumeelsust. Kui teatada lapsele ausalt, kuidas tema käitumine lapsevanemale mõjub, on see hoopis vähem ähvardav sellest, kui vihjata, et ta on paha, kui ta niimoodi käitub. Mina sõnumid on ka palju tõhusamad seetõttu, et jätavad vastutuse käitumise muutmise eest lapsele. Mina sõnumid aitavad lapsel kasvada ja oma käitumise eest vastutada. Mina sõnum ütleb lapsele, et vastutus jäetakse temale. Kuna mina sõnumid on ausad, avaldavad need lastele muljet nad hakkavad ka ise sarnaseid sõnumeid saatma, olles haaratud mõnest tugevast tundest. 4.2. Mida tõhusate mina sõnumite abil teha saab?
Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toi
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune miljöö peale harjumuste ja kommete sügava jälje ka iseloomu. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendami
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
võimalusel. Oluline on, et sa sel hetkel reageerid, mitte ei kõnni sellest olukorrast mööda. (Lasteombudsman, 2014) 2. Suuna õpilaste tegevus muule aktiivsele tegevusele. Kui märkad õpilaste vahel liiga agressiivset mängu, siis suuna nad mõnele sarnasele tegevusele, kus liigategemise oht on väiksem. Näiteks, kui õpilased loobivad õues üksteist käbidega, siis sekku mänguliselt joonistades kriidiga mõnele puule märklaua ja pakkudes lastele välja, et nad hakkaks käbidega 10 hoopis märki viskama. Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat pingutust. (Lasteombudsman, 2014) 3. Kui vaja, siis sekku füüsiliselt. Kui on ilmne, et õpilaste omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad füüsiliselt teineteisest lahutada. Kui sa tunned, et see käib sul üle jõu, pead kutsuma abi. Koolipersonali kohustus on sekkuda ning tagada laste turvalisus
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused
· kuna enamasti muutub lahutusega seoses pere sotsiaalne staatus - sissetulekud vähenevad ning elatustase alaneb, siis kannatab ka laste vajaduste rahuldamine ning nende enesehinnang; · juhul, kui üks või mõlemad vanemad abielluvad uuesti, kerkivad tüüpilised kasupere ja kasuvanemate probleemid. · Juhul kui vanemad ei selgita lapsele toimuvat hakkab ta selles end süüdistama , sellele arvamusele jõuavad eelkõige nooremad lapsed. Lastele tuleb rääkida, et vanemad lähevad lahku ning veenda neid selles, et nemad ei ole süüdi vanemate-vahelistes lahkhelides ning lahutuses. Lapsed peavad teadma, et mis iganes juhtub vanemate-vahelistes suhetes, ei saa see mõjutama lapse ja vanema vahelist armastust. Selgitusi on vaja anda vastavalt laste vanusele keeles, mida lapsed mõistavad.Ükskõik kumb vanem lahutuse korral lahkub perekonnast, kogevad lapsed märgatavat distressi, mis väljendub
Esimeste uute sõprade tekkimisel võib laps õppida uusi kuid ebaviisakaid sõnu (mitte vandumine, vaid solvamine). Sellisel juhul tuleb vanemal lapsele selgitada, et kuigi lasteaias lapse sõbrad kasutavad neid sõnu, siis inimesetele, kes lasteaias ei käi, võivad need sõnad haiget teha. Samas kui hoopis last solvatakse lasteaias, tuleb kindlaks teha, millise solvanguga oli tegemist. Kui märkus puudutas välimust, mänguasju või lauluhäält, tuleb arutada kodus läbi, miks keegi niimoodi ütles. Siiski on selles vanuses vanemate arvamus tähtsam kui sõprade oma, mistõttu avaldades vanem oma vastupidist arvamust, usub laps just teda rohkem (Heineman Pieper & Pieper, 2009). Aga kui solvangud on suunatud rahvusliku kuuluvuse, religiooni või 2 puude suunas, peab kindlasti lasteaiaõpetaja poole pöörduma, et kogu rühm vestleks inimeste erinevuste ning nende aktsepteerimise teemal.
religioon). 33. Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Max Weber võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine, võimu alaliik, mis tähendab võimalust leida kuuletumist. Sotsiolooge huvitab kõige enam legitiimne domineerimine st. et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne).Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK), Irratsionaalne Legaalne domineerimine (legaal-ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm. 34
Tuumikperekond on omane kaasaja ühiskonnale. Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (tänapäeval ka vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. 32.Alternatiivsed elustiilid Vastus: Lesbid, homod,vanatüdrukud, poissmehed,üksivanemad jne. 33.Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Vastus: Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne). Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK). Irratsionaalne. Legaalne domineerimine (legaal-ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm. 34
Merilin Viigimäe ARVUTI OHUTUS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD ARVUTI OHUTUSED 1. Lapsevanemad ja hooldajad.................................................................................................. 2. Eale vastav ohutu kasutus..................................................................................................... 2.1 Nooremad kui 7-aastased.............................................................................................. 2.2 7-9-aastased................................................................................................................... 2.3 10-12-aastased............................................................................................................... 2.4 13-15-aastased....................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi
annaabi.ee 
