Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees. Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat n...
Interneti slängid Elu24 kommentaarid : Kommentaar: Jobud tüübid tõesti. Oma ajud ära joonud ja nüüd kujutavad ette, et on maailmakuulsad rokkarid, kes võivad laamendada. Nõmedikud! Kirjakeelde tõlgituna: Tõsiselt lollid mehed. Ennast ära joonud ja nüüd arvavad, et on maailmakuulsam rockband, kes tohivad laamendada. Lollid! Kommentaar: Vanal inimesel tuleb pisar silma lõhutud maja pärast ja te ahvikari töllate ja hirnute seal! Kirjakeelde tõlgituna: Vanal inimesel tuleb pisar silma lõhutud maja pärast ja teie idioodid laamendate ja naerate seal! Kommentaar: hull pressimine küll kui tekitatud kahju eest raha nõutakse tainakari sinuga suuker eesotsas ja ausalt ei huvita eanam nendepoolsed teooriad sest telepildis oli näha kõik mis vaja. Kirjakeelde tõlgituna: Karm nõudmine küll, kui tekitatud kahju eest raha nõutakse. Idioodid! Sinuga Suuker eesotsas ja ausalt mind ei huvita enam nendepoolsed teooriad, sest
Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle õnnestunud tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete sugemeid. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_thor_Helle http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:http://entsyklo peedia.ee/artikkel/helle_anton_thor&gws_rd=cr&dcr=0&ei=IFb7WY_BKMfA6 QTO0ZiACA TÄNAN KUULAMAST!
Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor. Eesti keeles on ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid
!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt. kääbus, leebe, hajuma, peibutama, sebima, meeldeldi, äsja.
Võib pärineda looma lastekeelsest kutsumissõnast Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas) Vadja mullikaz mullikas(noor pull) Soome mullikka mullikas(noor pull) Ilma korraliku seletuseta Sõnn (soome keeles sonni(pull)) Tall (soome keeles tallo(aastane siga)) Ups kult (liivi keeles õ'pkz) On toodud kirjakeelde eelmisel sajandil Kõuts(isakass) tõi Mulgi murdest Oskar Loorits 1920. Küülik(kodujänes) tehistüvi, tõi Manivalde Lubi 1930. aastate algul. Eeskujuks vene (kodujänes) Tänan tähelepanu eest!
Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, inglise ja vene kirjandust ning avaldanud eesti, soome ja ladina keele ning väliskirjanduse õpikuid (osa neist koos teiste autoritega). Eesmärk Arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Arendada keele väljendusrikkust, rahvuslik omapära ja ilu. Kasutusele võetud sõnad tänu
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja
Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luuletused ja O.W. Masingu kirjad. Ta pidas ka vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis. O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts
keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli juhusliku moesõnaga või uue jäädava väljendiga, mis lisandub eesti kõne- ja kirjakeelde. Aino Jõgi on 1971. aastal eesti keele anglitsismide hulgaks märkinud u 750 sõna, kuid tuleb arvestada, et nende sekka on loetud ka kunagiste meremeeste ja sportlaste kasutatud suulisi laene, mis praeguseks on aktiivsest keeletarvitusest kadunud (Leemets 2003: 571, Jõgi 1971 kaudu).1 Eristatud on kolme laenuperioodi: esmalt XIX sajandi teisest kümnendist XX sajandi teise kümnendi lõpuni, seejärel 1920. 1930-ndad aastad ja kolmas periood jääb ajavahemikku 1940. 1980
Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keelest ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal keeleteaduse, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid räägitakse Soome edelaosas ning Soome Lääne-Soome läänis. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt
täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Ta lõi soome keele õigekirja toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirja keelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavli Juusten , Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17.sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome , taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladime keeles. Soome ja rootsi keel olid sellel ajal vähema tähtsusega keeled. Aqrikola lõi uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Ta kasutas umber 8500 sõna ja neist 60% on
Anton Thor Helle Asutas 1721.aastal Jüris köstrikooli, kus koostas keelekäsiraamatu, mis sisaldas kõnekäändu, vanasõnu, grammatikat ja eesti-saksa sõnaabi. 1728. aastal juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem 1739. aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka literaat, kes pärandas
Uue eeskujuks oli soome ortograafia. Uus on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Mõlemad oma eellastest süsteemsemad ja lihtsamad. 8. Kes eesti keele arendajatest on Sinu arvates kõige suuremat tänu väärt? Põhjenda oma valikut paari lausega, tuues näiteid selle inimese teenetest/tegudest. Hermann…. 9. Iseloomusta 4–5 lausega tänapäeva eesti kirjakeelt. Keelekasutuse vabadus suureneb. Argikeele väljendid tungivad kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks inglise keel. Kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistuvad. Tekkinud kirjaliku vestluse keel, sulam suulisest ja kirjalikust keelekujust. 10. Millist ülesannet täidab eesti õigekeelsussõnaraamat? On kirjakeele normi aluseks 11. Millistest keeltest on eestlased sõnu laenanud? Nimeta 5 keelt ja too igaühe kohta paar näidet. Inglise - cover- kaver, fan-club- fännlkaab Soome – ese/esine Vene – laup/lob
igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Johannes Aavik on eesti keelde jätnud jälje, mida on raske mitte märgata. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt
20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, o ulatuslik terminoloogiatöö. korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). Keelekonverentsid 20. saj alguses o omavaheline suhtluskeel haritlastel eesti keel
ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest. 12. Sentimentaalset kirjandust iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus ja emotsionaalsus. 13. Otto Wilhelm Masin oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Lõi ,,Maarahva Nädala-Lehe", milles olid sõnumeid, jutte ja vanasõnu. Masing märkas kirikukirjanduse ja rahva vahel lõhet ja tasandas seda. 14. Kristjan Jaak Peterson Temast võib lugeda eesti kirjanduse algust. Kirjutas oode ja karjaselaule. Looming oli sügava, elu mõtet otsiv. Eesti keele ausse tõsjta. Tema luulet mõjutas antiikaeg. Tuntuimad teosed: ,, Kuu","Laulja"
tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 2. Isikud ja nende tegevus a. Michael Andreas Barclay de Tolly-oli Vene väejuht. b. Aleksander I-oli Venemaa keiser 1801-1825. c. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. d. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. e. Karl August Senff- oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. f. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst. g. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst.(kirjutas Kalevipoja) h. Johann Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. i. Janis Cimze- oli läti pedagoog ja muusikamees. j
· ta oli eesti kirjanduses maaelu ja rahvakombestiku esmakordne mitmekülgne kirjeldaja. O. W. Masing: · Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka; · Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele; · ortograafias võttis kas. Õ-tähe. Johann Heindrich Rosenplänter: · Pärnu pastor; · tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine; · avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik;
kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine. Soome keelest: suhe, edu, huvi, rühm, eeldama, esinema, harrastus, valdama. Inglise keelest: sport, broiler, fänn, pubi, sprint, puding, tennis, dogi. Rootsi keelest: riik, tasku, plika, patrull, käru, särk, pagar jne.
Ähuwigitci Wiza'kä'a owiani unitcanezahi - See juhtus kui Wiza'kä'a elas oma naise ja lastega. (William Jones, 1915). number - hääldus - ladina tähtedega kirjutis 1. nkoti - nekoti 2. niswi - niiswi 3. nwihi - nethwihi 4. niwi - niewi 5. niananwi - niananwi 6. nkotoasika - nekotoaasika 7. nohika - noohika 8. nswasika - neswaasika 9. saka - saaka 10. mtawi - metaathwi Numbrid pärinevad lehelt https://mpi-lingweb.shh.mpg.de/numeral/Kickapoo.htm (Olen häälduste ümberkirjutamisel kirjakeelde lähtunud alljärgneval lingil toodud tabelist: http://www.native-languages.org/kickapoo_guide.htm) Kasutatud allikad Wiktionary. https://et.wiktionary.org/wiki/Kategooria:Kikapuu_keel. Viimati külastatud 16.11.2016. The Endangered Languages Project. http://www.endangeredlanguages.com. Viimati külastatud 16.11.2016. Ethnologue. Languages of the World. (2016). https://www.ethnologue.com/language/kic. Viimati külastatud 16.11.2016. Sam Noble Museum. (2016). http://samnoblemuseum.ou
1995, lk 591) (Vaata Lisa 1). Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli. Sellel on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus. Seda keelt kõnelevad umbes viis miljonit inimest. Soomes on see riigikeeleks. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591). Soome keel on arenenud kahest vanast läänemeresoome hõimumurdest, karjala ja häme. Hiljem on sinna lisandunud eestipärasest soome hõimu murdest. 18. sajandi teisel poolel alanud idasoome elementide tunglus kirjakeelde jõudis kõrgpunkti 19. sajandi esimesel poolel nõndanimetatud murrete lahingu ajajärgul. (Eisen, 2008, lk 123-124) Vanimad üleskirjutised on leitud 13. Sajandi käskkirjades. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592). Vanim säilinud raamat on "Abckiria", mis oli aabits ja katekismus, mille kirjutas Mikael Agricola 1543. aastal. Tema tõlkis Uue Testamendi soome keelde, mis pani alguse läänesoomelise kirjakeele kujunemise. (Mikael Agricola, 2006). Esimene soomekeelne piibel ilmus 1642. aastal
ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult. 1.3 Kust saadakse uusi slängisõnu? Kuna släng uueneb pidevalt, siis tekib küsimus, kust saadakse uusi slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest.
keelekorraldusliku hooldustöö korraldaja, mille põhiülesandeks on kirjakeele normi arutamine ning normingumuutuste otsustamine. Tänapäeval antakse muudatusi tehes keelekasutajale rohem vabadust, kuid ühtegi varem kehtinud normingut pole ka kehtetuks tehtud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja teabetekstides, teaduses, haridussüsteemis jne. Eestis tegeldakse tänapäeval aktiivselt keelenõustamise, omakeelse oskussõnavara arendamise ning keelehoiakute kujundamisega, sest on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust
Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida. Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ning aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega. Teades ja tundes eestlasi, eriti veel noori, võin ma kindel olla, et pooled ei tea või pole kursis suhtlusportaalide reeglitega. Ka mina olin üks neist, kes ei oleks arvanudki, et igal portaalil on olemas omad reeglid, kuidas käituda
ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). Uus kirjaviis * 19.saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Beitärge panus kirjakeelde * lisas uut teavet eesti keele uurimisse * levitas arusaama: tuleb lähtuda rahvakeelest ja eeskujuks võtta soome keelt * ühiskirjakeele aluseks sobib põhjaeesti murre Iseloomulikku 18. Saj. kirjandusele * hakkas levima moraalitsev härdameelne jutukirjandus * lisaks levis õpetlikke mõistujutte( nt. Willmanni ,,Juttud ja teggud") Keelemuutused ja nende põhjused murranguperioodi eesti keeles(3) Muutused: lõpukadu ja
1. Piibel ja tunnis tutvustatud piiblilood: · Olemuselt pühakiri ja kristluse alustekst. · Autorid on erinevatest seisustest ja ametitest. · Kirja pandud 12. sajand eKr (vanimad) 2. sajand pKr (uusimad) · Koosneb kahest osast ehk vanast testamendist (Juudama ja Iisraeli ajalugu, maailma loomine, Kain & Abel, pattu langemine) ning uuest testamendist (kristuse sünd, elu, imeteod). · Kokku on tõlgitud ~300 kirjakeelde ja on suurima tiraaziga teos maailmas. · Kain & Abel: Eeva ja Aadama pojad, kellest Kain on vanim. Loo story seisneb selles, et Kain tappis oma venna, sest jumal eelistas Abeli ohverdust Kaini omale. Selle tõttu pani jumal Kainile peale karistuse, et ta peab elu lõpuni maa peal ringi hulkuma ja ei saa omada kindlat asupaika/elupaika. Elas häbis ja põlguses, kõik teadsid, mis teoga ta hakkama oli saanud, kuid Jumal andestas talle lõpuks
albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal- Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe, meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range,
17. sajandil tekkisid Peipsi äärde kalurikülad – massiline sisseränne. 18. saj teisel poolel tulid vanausulised. Venestamise ajal kehtestati koolide ja ametiasutuste keeleks vene keel, vene mõju suurenes kõikidel elualadel, üritati põlisrahvad ära kaotada, keelde tuli üsna palju pragmaatikat. Nõukogude perioodi ajal tuli teistmoodi sõnavara – bürokraatia ja ideoloogia. Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab
docstxt/.txt
Rootsi kolides oli ta ülikoolides assistendina ning 1952- 1955 oli ta riiklik stipendiaat. 6 Keeleuuenduse mõju ja tegevus Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise. Ta esitas mitmeid uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, eestipärastamise alal. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu, mis peamiselt olid soome keelest. Samuti ka murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keelepõhisõnavara hulka. Osad sellised sõnad on näiteks embama, laip, mõrv, laup, lünk, meenutama. Kodumurdest tegi ta ka eestlastele tuttavaks päris mitmeid sõnu. (nt. kipakas, jõhker, tarima). Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute
Alustas rahvaluule ja vanavara kogumisega. - Carl Robert Jakobson (1841-1882). Kirjuas häid õpikuid. Jakobsoni kolm isamaalist kõnet. Rajas näidistalu Kurgjale, andis välja ,,Sakalat". 14. Kes olid ja millega läksid kultuuriajalukku Cimze Läti pedagoog ja muusik. Läks kultuuriajalikku eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari juhtimisega. Masing Eesti pastor ja keelemees. Tõi eesti kirjakeelde õ-tähe. Tema toimetamisel ilmus Marahwa Näddalaleht. Parrot Ülikooli esimene rektor. Tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Thor Helle Saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. 15. Aastaarvud: 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine 1866 - Võeti vastu vallaseadus 1869 - Üldlaulupidu 1849 - Kaotati pärisorjus Liivimaal 1866 - Kaotati pärisorjus Eestimaal 16. Mõisted:
R.Kreutzwaldile võeti kasutusele uus kirjakeel. Ta õpetas ja tutvustas uut kirjakeelt ka teistele ning avaldas omaenese teoseid uues kirjakeeles. 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse 20.sajandil algatas NoorEesti liikumine, kuna mõisteti, et Eesti kirjakeel jääb alla suurtele kultuurikeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt.), lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamise ning kõrvallause saksapärase sõnajärje asendamine V2 sõna järjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis Eesti kirjakeele mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses
Karl August Hermann- võttis kasutusele eestikeelsed terminid(käändenimetused) 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse algatas 20.sajandi alguses Noor-Eesti liikumine, mis mõistis selgelt, et eesti kirjakeel jäi oma paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aavik mõtles välja sõnu (roim,laup,tõik,sark,süüme, veenma jpt.) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne). Süntaksi alal on aga J. Aaviku olulisim uuendus kõrvallause saksapärase sõnajärje (SOV) asendamine V2 sõnajärjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. 29
uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim Asta Õim: fraseoloogia-, sünonüümi-, antonüümisõnastik. Paul Saagpakk: sünonüümisõnastik Langemets, Sutrop, Vainik Tuumsõnavara: Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann Foneetika ja fonoloogia Veske, Ariste, Lehiste, Eek, Hint, Viitso 1973 M. Hint ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" 1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu
1686a ilmus lõunaeestikeelne UT, mis trükivalgust nägi. Põhjassõda tõi piibli tõlkimisse uut hoogu, sest paljud tõlkijatest, kes muidu hajutamatult oma kogudustes eladisd, kogunesid tln'se sõjapakku. 1706.a valmis põhjaeestikeelne UT käsikiri.Ut ilmus 1715a. Piibli tõlkimine aitas kaasa ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. Eesti kirjakeele ärkamisaeg- enne 19saj oli eesti kirjakeel saksa keele tugeva mõju all. 19 saj algul toimus suhtumises eesti kirjakeelde murrang. Selle põh romantiline tormi ja tungi filosoofia : muinasjutud, rahvaluule. Kirjakeele arendamiseks hakati eeskujusid otsima eesti keelele lähedasest soome keelest. 19 saj II poolel töötati väla eesti keele uus kirjaviis. Uue kirjaviisi teke- 19 saj I poolel sai üha selgemaks ,et vana kirjaviis ei vasta eesti keele häälikulisele ehitusele. Uue kirjaviisi põhimõtteid esitas esmakordselt Ahrens. Kirjakeele korraldamine 20
mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest" (1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter" (1879). Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn, kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates 1861 oli Kreutzwald olnud keelenõuandjana abiks J. W. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel (1869). Kokku üle 20 aasta (184659, 186474) toimetas Kreutzwald 19. sajandil ülipopulaarse H. Laakmanni "Kasulise Kalendri" kirjanduslisa,
(Kotsinev 2006: 221). Kolmanda osakonna isikkoosseis oli väga väike sinna kuulus vaid paarkümmend inimest, ent osakonna käsutusse anti terve sõjavägi. Kolmanda osakonna peamine jõud olid aga salaagendid, kes imbusid kõikjale: kaardiväkke, ministeeriumi, sõjaväkke. Informaatoriteks said kõrgkihi esindajad. Venemaal öeldi, et agente oli kõikjal, isegi supi sees. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) Oli eesti pastor ja keelemees, tõi eesti kirjakeelde ,,õ" tähe. Teoses saatis T. Von Bock Eeva, ning seltsiks tema venna Jakobi, pastor Masingu juurde viieks aastaks õppima. J. W. von Goethe teoses kirjtuas Timole pühendusega luuletuse. F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le.
kestnud salasuhet majaperemehega. Cara oli Masingu juurde võetud lapsehoidjaks, kuna härra esimene abikaasa suri. Naine on korralik ja kohusetundlik, ta teab, millised on tema ülesanded ning täidab neid tõrkumata. Ta hoolitseb laste eest, kui need on haiget, ta serveerib töötuppa kohvi, sest see on tema ülesanne olnud alates hetkest, mil ta majja lapsehoidjaks tuli. Masing oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Teoses oli ta väliselt mees, kes järgib reegleid, ent sisemuses peidab hoopis teistsugust inimest: auahnet, tunnustust ootavat, ka silmakirjalikku. Oma ajalehes püüab Masing lugejaid harida. Seejuures on huvitav see, et ta arvab oma kirjatükkidest väga hästi ning enese pihta suunatud kriitikat talub halvasti, mis aga ei takista tal Kr. J. Petersoni loomingut ülikriitiliselt hindamast ja kirjanduskõlbmatuks tunnistamast. Masing on kriitiline ka Petersoni elukommete suhtes. Kr. J
Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale. 3.3 Keskmurre Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi ei soa ega soa või Jüri tuas luastude pial mauli muas, süeb küpse kualikast. 3.4 Idamurre 5 Endisel Põhja-Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks kirderannikumurde Viru murrakute ja lõunaeesti murde vahel, ühtlasi on seda nimetatud ka vadjapäraseks murdeks
Lisaks on näiteid toodud Udo Uibo artiklist „Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist,“ mis on ilmunud 2011. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. Samuti on kasutatud veel Huno Rätsepa artikklit „Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest,“ mis on ilmunud 2012. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel Meie rahva ühisnimetus Eesti jõudis meie kirjakeelde alles 17. sajandil. 1638. aastal pastor Heinrich Stahli kodu- ja käsiraamatu III köites kohtame esimest korda saksa tõlkelaenu Eestimaa (Ehstland), seal käsiraamatus öeldakse: „üchtekit lambas, üchtekit rebbane, üchtekit hunt, üchtekit ilwis on waja sihn Estimah siddes.“ Rätsep ütleb, et nimetus Eestimaa tähistas tol ajal provintsi või kubermangu, mis koosnes neljast Põhja-Eesti maakonnast. (Rätsep 2007: 6)
Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Parun Otto Fabian Rosen- Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa.
Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Gerhard Franz von Kügelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärist maalikunstnik. Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Johann Voldemar Jannsen- Koolmeister, rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 Perno Postimees Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor.
1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis "Tuleviku Eesti-keel" ("Noor-Eesti" IV albumis). Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 191225 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i- mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brosüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt)
ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD. Õ tekkimise põhitingimus: kui esimeses silbis e ja taga a. Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele (merta > mõrta, polvi > põlvi). Õ tekkimine on toimunud mitmes järgus.Eesti keeles on õ vanem kui vene keeles
programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult. 1.3 Kust saadakse uusi slängisõnu? Kuna släng uueneb pidevalt, siis tekib küsimus, kust saadakse uusi slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest.
vestlevad sõbrannad teineteisega, täiesti omamoodi poiss ja tüdruk kahekesi olles ja hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne. Seetõttu on ka släng raskelt piiritletav keelenähtus. (1) Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga. Vahel mugandub slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib hästi ka eesti kirjakeelde. (2) Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama
13. J. Aaviku keelearenduse põhimõtted, lk 106 - Keeleuuenduse aluseks oli J. Aavikul kolm põhimõtet: otstarbekus, ilu ja rahvuslik omapära. Vastuoluline koosmõju nende rakendamisel tagab keele püsimiseks vajaliku muutumise. J. Aavik modelleeris ideaalset rahvuskeelt ruumilise kompositsiooni põhimõttel: ta soetas uuteid nii lünkade täiteks kui ka halbade keelendite asemele või neile abiks. 14. J. Aavik sõnavara rikastajana, lk 107 + konsp - Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele põhisõnavara hulka jõudnud umbes 30 (näiteks embama, evima, laip, mõrv, roim, laup, lünk, meenutama). 15. J. Aavik grammatikauuendajana, lk 108 - Aavik propageeris kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi ning sellega esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 1912–25 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise,
-Pikem vokaal kahe tähega -Pani aluse vanale kirjaviisile -Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem *Stahl koostas ka õpiku ,,Kodu ja käsiraamat" -Ilmus 1632 1638 -4 osa -Katekismus, lauluraamat, eestikeelsed evangeeliumid (4), palved, tekstid kiriklikeks talitusteks (matmine, ristimine, laulatamine) -Mõeldud köstritele ja kirikuõpetajatele Läbi 17. sajandi oli päevakorral Piibli tõlkimine *Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament -Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles -Tõlkijad A. ja A. Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg müüt või tegelikkus Müüt: *Vilja väljavedu Rootsi eestlased näljas Suure Nälja ajal 1698, ei tehtud midagi kergendamiseks, rahvaarv langes
annaabi.ee 
