XVI sajandi alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517
Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal,
Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed ...
9. Kes oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja? (Ainult perekonna nimi) 10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 17.Kuidas nimetati Itaalia tähtsamat lauluvormi? 18.Keelpill millel on nö. kael ära murtud? 19.Kõversarv 20.Üks leinamissa osa. …..(Püha) ja Benedictus (Kiidetud olgu) 21.Mis oli kõrgrenessanssi kõige esiduslikum žanr? 22.Mis renessansi ajastu oli 15. sajandil? 23.Kuidas nimetati refrääniga laulu? 24. Väärtushinnangute lähtumine inimesest ehk…?
Skulptuur alasti inimkeha, anatoomiliselt täpne inimkeha, autori isikupärasus, vabaplastika taassünd, ruumi ja värviperspektiiv, sümmeetrilisus, fresko ja õlivärvide kasutamine. Kirjandus Itaalia kirjanduse suurkujud oli Dante, Petrarca, Boccacio. Oluline oli see, et hakati kirjutama rahvuskeeles. Renessanssi kõrgajal oli tuntud Shakespeare. Mõned kultuuri uurijad nimetavad keskajalõppu ja uuealgust ,,keskajasügiseks". 3. Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus Kiriklik jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3
Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist
· Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17. sajandi 60ndate aastate lõpus ehitatud Narva raekoda oli barokse Narva kõige esinduslikum ühiskondlik hoone. Raekoja ehitamiseks andis
koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu. Raskete sõdade tagajärjel sundisin ma kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Leidsin et kui soovin olla tõeline keiser, pean saama ka kirikliku võimu ning paavsti heakskiidu. Ning üks päev see võimalus mul avaneski. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus mu sõjaväe endale appi korda looma. Vastutasuks kroonis paavst mu Roomas Peetri kirikus keisriks. Siitpeale tuli mind kutsuda keiser Karl Suureks. Nime Suur ei saanud ma mitte oma suure riigi, vaid pika kasvu tõttu. Olen 190cm pikk, mis teeb mu enda vanuste meeste seas üsnagi pikaks. Kokkuvõttes arvan, et olen riigivalitsemises teinud head ning edukat tööd
Euroopas koos väga erinevaid rahvuseid, täpselt nagu tänapäevalgi erinevad näiteks eestlased hispaanlastest jne. Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja
aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat on Tallinnas kasvanud Heinrich Stahli koostatud saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga kirikliku käsiraamatu "Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal". Esimene eestikeelne aabits trükiti 1641. aastal, aga see ei ole säilinud. S.P.
Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Muusika, mis kõlas, keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid sageli ühinesid
finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti. Artikkel koosneb neljast peatükist, mis käsitlevad vastavalt dominiiklasi, raadi ja gilde, ühislaegast ning Antoniuse vennaskonna arvepidamist. Autor teeb esitatud faktide ning nende analüüsi põhjal lõpetuseks järelduse, et kuigi reformatsiooni on tavaks käsitleda kirikliku sündmusena, jääb Tallinna allikate puhul mulje, et tegu oli eeskätt finantsreformiga, mis oli Tallinna rae usuliste eelistustega vähe seotud. Artikkel täitis oma eesmärgi ning andis käsitletavast teemast korraliku ülevaate. a) Kas artikli eesmärk tuli selgesti välja? Jah, minu meelest täitis artikkel oma missiooni, kuigi kirikuelu ümberkorraldamise sotsiaalsed tagamaad said tunduvalt vähem tähelepanu kui majanduslikud
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga
Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid. Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid. Jätkus surnud esivanemate hingede austamine
*itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud *missa autor *ta kirjutas ka palju mottette ja teda on nimetatud viimaseks tsüfääriks *ITAALIA: *kultuuri nimetatakse trecento
polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp VILLANELLA - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsalt rahvamuusikastiili BALLETO - tantsulaul, rtmikad tekstita refrnid TSKLILINE KONTSERTMISSA - kirikliku tarbemissa rppest kasvanud vlja, koosneb liturgilise missa ordinaariumilauludest. REEKVIEM - leinamissa, mille osad on: Igavesti rahu, Viha pev, Igavene valgus, Pha ja Kiidetud olgu, Jumala tall. kontsertmissa erivorm UUS KLAIDEAAL - tertsidel ja sekstidel phinevad koosklad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks LUTHERI KORAAL - Saksa protestantlik kirikulaul. aluseks on stroofiline vrsstekst ja igas salmis korduv viis.
RETSENSIOON Gregorian "Master of Chant, 10th Anniversary Tour" Kontsert mida vaatamas käisin, oli Gregoriani "Master of Chant, 10th Anniversary Tour". See toimus 9. novembril 2009 kell 20:00 Nokia Kontserdimajas. Gregorian on Saksamaalt pärit bänd, mis on maailmas ainulaadne. See ühendab kirikliku gregoriaani laulustiili tuntuimate tänapäeva muusika hittidega. Maailmatuuriga "Master of Chant, 10th Anniversary Tour" oma kümnendat edukat tegevusaastat tähistav Gregorian esitas koori ja livebändiga kõigile tuntud tänapäeva muusika tipplugusi. Nii tuli kontserdil esitlusele Genesise, Elton Johni, Sarah Brightmani ja paljude teiste tippartistide lood gregoriaani stiilis. Müstilise
mis oli nii kriminaatsiviil kui lääniõiguse kogu ja mida mõndel aladel kasutati veel 19. sajandilgi SÜNDIK kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega. NOTAR VAENUS INKVISITSIOONIPROTSESS: RIIK JA ÜHISKOND „Rändav kuningas“.Territoriaalriikide tekke algus Hommage, consilium et auxilium. Immuniteet. VERFASSUNG: õiguslike reeglite kogum, mis organiseerib inimeste elu. Kirikliku abielu kujnemine ja valdavaks saamine toimus aja jooksul, Keskaja I poolel polnud veel valdav. Abieluviisid: > MUNT: andis naise mehe perekonna ja mehe võimu alla ning naine andis mehele kaasavara, mees andis MORGENGABE (mõttelise osa varandusest kui naine peaks leseks jääma). > FRIEDEL: abielusuhe meeldivuse alusel, ei too kaasa varanduslikke tehinguid perekondade vahel.
vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusika. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib
Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor. OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti
Millal ja kus toimis Ars Nova sopranini) muusikastiil? Selgita Ars Nova tähendust. Misssugused 3 suuremat muutust toimus Klahvpillid: klavessiin, klavikord, orel Ars Nova ajastul kunstmuusika zanrites? 1320 1380. Prantsusmaal. Ars Nova tähendab ladina keeles uut kunsti. Muutused: Keelpillid: lauto, vioola, vioola da gamba mitmehäälse ilmaliku seltskonna laulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer, kõrvale, motett sai kõige esinduslikumaks tsingid, krummhornid, tromboonid, zanriks 14 saj, kirikumuusikas hakati trompetid komponeerima eraldi zanrina missatsükli ordinaariumi osi. Missugume oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Missugune oli uus harmoonia,
alamvaimulike kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirkik ei tunnistanud või õigemini – tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti
VANA-LIIVIMAA LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG KESKAJAL Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng hakkas toimuma umbes 13 sajandi alguses, kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi
jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. Itaalias oli kantaat eelkõige väikese esituskoosseisuga kammerlik zanr, Saksamaal aga kujunes 17saj lõp suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper oli esimene tõeliselt terviklik ja
USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut.
eest. Õpetlikkus ja kasvatuslikkus * teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. * Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele Keskaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: patristika 2.-8. pkr Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks: 1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni Rooma impeeriumi riigiusuks; 2. kirikliku mõtteviisi kujunemisaeg, mille käigus formuleeriti suurem osa kristlikest põhidogmadest, mida ametlik kirik pidas eksimatuiks ja ümberlükkamatuiks. skolastika - 9.-14. sajand Püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil · eelskolastika, · kõrgskolastika, Aquino Thomas · järelõitsengu ja langusajastu, · ilmaliku filosoofia kujunemisaeg, üleminekuperiood keskaegselt
ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni. Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru. Kirjasõna jõudmine inimesteni populariseeris lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Kirikliku kunsti asemel hakkas arenema ka ilmalik kunst ja kirjandus. Tänu reformatsioonile hakkasid sellest haaratud inimesed püüdlema rohkem isiklike läbilöögivõimaluste poole. Varasema kirikule suurt rõhku pannud mõtteviis hakkas muutuma ilmalikumaks. Samuti oli luterlik kirik palju seisustevabam kui katoliiklik. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789.-1799. aastatel tõi oma ennenägematuses kaasa mitmeid uusi ideid ja muutusi
humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega.
tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see enam Itaalias ei levinud. 3) R. Itaalia kirjanduses:
aastal üheaegselt koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (7-12. aastased lapsed peavad koolis käima või õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Rootsi ajal. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Liivimaa koolihariduse edendamises,
Selle üheks põhjuseks võib olla ka inimeste laiskus, kuna abiellumisavalduse vormistamiseks tuleb mõlemal osapoolel kohapeale minna. Või on see tulenenud hoopiski sellest, et abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu möödumisel päevast, mil on esitatud abiellumisavaldus. Praegune abielu sõlmimine on pikk protsess, mis võtab palju väärtuslikku aega. Teadupärast puudub paljudel eestlastel usk igasugustesse religioonidesse, millest on tulenenud ka kirikliku laulatuse vähenemine. Vanasti oli traditsiooniks abielluda kiriklikult, nüüd elavad aga paljud inimesed vabaabielus. Digitaliseeritud abielu registreerimisele aitaks kaasa ka see, et abielu saaks vormistada ilma kodust lahkumata, mis hoiaks paljudel inimestel aega kokku. Peale mugavuse muutuks abiellumine ka palju kiiremaks. Inimesed ei peaks enam ootama vähemalt kuu aega, vaid saaksid olla juba varem abikaasad. Interneti põhine abiellumine muudaks ka selle teenuse palju odavamaks kui see
Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism
Vana-Vene riigi üle, Venemaa aga võimalust tihedateks sidemeteks Konstantinoopoliga; ristiusk võeti vastu 988 vürst Vladimiri ristimisega, sellega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Tänapäeval austab õigeusu kirik Vladimirit kui Venemaa ristiusustajat pühakuna. Vana-Vene kunsti seotus Bütsantsi kunstiga nad olid naabrid, Vana-Vene riik oli Bütsantsi mõju all ning tihedates kontaktides
kohtadega ning hoopis väiksemate sissetulekutega. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirik ei tunnistanud või õigemini tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes ol...
Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka
kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maadele ka oma ülesandeid: 1. Kirikliku laulatuse asemel tunnistati revolutsiooni ajal kodanlikku abielu (riigiametniku poolt sõlmitud) 2. Sündide ja surmade registreerimine, mis varem oli olnud kiri ülesanne, läks riigiametnike kätte. 3. Vaimulike hulka ja ameteid vähendati, nad pidid vanduma truudust revolutsioonile ja hiljem ka põhiseadusele (enamik vaimulikke keeldus seda tegemast, misjärel nad vallandati, kuid säilitasid
aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. 14. Jäälahing-5. aprillil 1242
*paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J
orjapõlvest ning edastas kümme käsku. Ta on Teise Moosese raamatu peategelane. · Aaron - Vanas Testamendis Moosese vanem vend ja Iisraeli esimene preester. Tema peamiseks ülesandeks oli Moosese abistamine. Aaroniga on seotud mitmed vastuolud nagu näiteks kuldvasika valmistamine ja kummardamine. · Matteus - üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist ja apostlist. Jeesus kutsus Matteuse aga enda õpilaseks ning Matteus jättis oma maksude koguja töö. Kirikliku pärimuse järgi oli Matteus ka Matteuse evangeeliumi autor, mistõttu teda kutsutakse Evangelist Matteuseks. · Markus - Markuse evangeeliumi kirjutaja, kes hukati 67. aastal. Arvatakse, et oli Aleksandria kiriku rajaja ja selle esimene piiskop. · Paulus - püha Paulus (umbes 3 pKr 67 pKr) oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 3. Uue Testamendi evangeeliumide autorid
Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse, aga tüli lahendamise abil läks saadik patriarhiga tülli. See oli nn suur
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus raad- keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft-on käsitööliste vennaskond. gild- keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest - Õukondlikus maneeris missad, kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusikatsüklit ja 4 litaaniat (liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele. Talle ilmusid jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel Haydnilgi. Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18), variatsioonitsükleid. Viinis 15 klaverikontserti.
4. aaria 5. retsitatiiv 6. avamäng 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Millistest kunstiliikidest? 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? 10.Tuntumad pillimeistrid. 11.Barokktrio 12.Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? 13.Millest koosneb süit? 14.prelüüd 15.fuuga 16.Heinrich Schützi tähtsus ( 17. saj suurim saksa muusik, kirikliku oratooriumi alusepanija) 17.Arcangelo Corelli tähtsus. (palju sonaate ja concerto grossosid, keelpilli- helilooja) 18.Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. 19.Esimene avalik ooperiteater. 20.Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. 21.Claudio Monteverdi tähtsus, peateos. 22.Bachiga seotud kohad 23.Bachi tuntumad vokaalteosed 24.Bachi tuntumad instrumentaalteosed 25.Händeliga seotud paigad 26
Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid
Pühak Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund Kristlus. Erinevaid usufilosoofilisi aluseid liitev usund. Koraan Islam. Pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles värssides. Sisaldab 114 ptk(lühim 3 värssi, pikim 286 värssi). Sariaat Islam. Jumalik kava, kuidas islami kogukond peab elama ehk islami seadused. Kaaba Islam. Hoone, mis ümbritseb püha musta kivi Mekas.
edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid. Kirjaoskuse levik. Kirjaoskuse areng Euroopas 12. ja 13. sajandi Inglismaa seaduste kohta on teada, et kui kuriteos süüdistatav suutis lugeda konkreetse lõigu piiblist, andis see talle õiguse astuda kirikliku kohtu ette. Kirjaoskuse areng Euroopas Umbes aastal 1439 leiutas Johannes Gutenberg trükimasina ning pani aluse moodsale trükitehnikale. Raamatute trükkimine muutus odavamaks, vähem aeganõudvaks ning kasvas raamatute levik. Kirjaoskuse areng Euroopas Aastal 1686 kiriku poolt kehtestatud seadus nõudis, et kõik Rootsi Kuningriigi elanikud (sh. Soome ja Eesti) omaks kirjaoskust. 18. sajandi lõpuks oskas enamik Rootsi Kuningriigi
Maabus ka saaremaal, kus lasi ehitada kivilinnus, mille saarlased kuniga lahkumisel kohe hävitasid Aleksander Nevski Novgorodi vürst, juhtis vene vägesid 1240 aastatel. Rahvuskangelane venelastele, peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positisiooni Loode- Venemaal-selle eest kuulutati pühakuks Valdemar IV - taani kuningas, kes tahtis eestimaa hertsogkonna ordule maha müüa 1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas teed läänemere kandis), soov lisada juurde maad, ristiusu levitamine paganlikes maades 2) Pingestuvad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga. Eestlased kurnatud. Katku puhkemine. Halb väljaõpe. Halvad sidemed maakondade vahel=halvas ühist vastupanu. 3) Leppida tuli paljude koormistega. Viljakümnis. Sunnismaisus. Sõjateenistus. 5) Võitluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli
annaabi.ee 
