Muusika (0)

1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust
Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320 -1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud , kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit .
2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas?
Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks žanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks.
3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama?
Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel. Keskaegsete helilaadide asemele kerkisid mažoor ja minoor .
4.Millal oli Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu hiigelaeg?
15.saj.
5.Millised olid 15.-16.saj. lemmikžanrid?
1) Esinduslikemaks žanriks sai missa 2) kujunes välja missa erivorm: reekviem (leinamissa) 3) motett muutus lihtsamaks ja arusaadavamaks, kadus mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul.
6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on?
Koolkond tähendab ühtse mõtte- ja kirjaviisiga heliloojate ning nende õpilaste kooslust. Guilaume Dufay, Johannes Ockeghem, Joquin Despres, Orlandus Lassus(kirjutanud ligi 2000 heliteost)
7.Kuidas mõjutas protestantism 16.saj saksa ja kogu Lõuna-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Keda peetakse protestantismi algatajaks?
Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu’d. Protestantismiga kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne.Esialgu hakati ld.k. liturgiale lisama emakeelseid koguduse laule – luteri koraale. Protestantlik koraal on sootuks uut liiki laul. Ülemist viisi laulis kogudus, saateakorde mängiti orelil . Alguse sai homofooniline muusika.
8.Milline oli G. Da Palestrina elu ja looming? Kus, millal tegutses, milline oli heli, tuntuim pala.
Tegutses peamiselt rooma kirikutes, oli Lassuse kaaslane . Tema muusika rohkem konservatiivne, akadeemiline , enamus loomingust vaimulik. Muusika vastas kirikuisade soovile: see oli karge , ülev, väärikas. Polüfooniline helikude – sõnad kostavad hästi välja. On kirjutanud üle 100 missa ja üle 400 madrigali . Teoseid iseloomustab vaoshoitus, korrastatus, tasakaalukus, selgekõlalisus. Tuntuim teos paavst Marcellus II’le pühendatud missa.
9.Millised on hilisrenessansi ilmalike laulude tüübid Itaalias?
1)Frottola – homofoonilste tunnustega, kordub refrään 2) Villanella – matkib talupoegliku rahvamuusika stiili. 3) Balleto – tantsulaul 4) Madrigan – arenes Itaalia karjaselaulust
10.Milline oli pr. ilmaliku laulu üldnimetus?
Šansoon – neljahäälne, sarnane motetile.
11.Miks ja kuidas hakkas eralduma vokaalmuusika instrumentaalmuusikast?
Otsiti kõlavärve , nende otsingud soodustasid instrumentaalmuusika tekkimist. Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan – aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard – 3-osaline tants.
12.Millised olid renessansiajastu instrumentaalmuusika žanrid?
Canzon, sonata
13.Kuidas arenesid pillid renessansiajastul?
Pille hakati ehitama perekonniti (plokkflöödi pere.) 16. saj. leiutati laulev pill viiul . ( Stradivari , Amati)
14.Nimeta tähtsamaid klahv-, keel- ja puhkpille .
Klahvpillid: klavikord , orel, klavessiin . Keelpillid: lauto , vioola. Puhkpillid : plokkflööt, pommer , krummhornid.