Mõisted
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KikiKrissu
Õppematerjali autor
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - k
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutami
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saarema
5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Ha
piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3
valitsemine lõppes. 16. saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid