Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg (0)

Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J. Gutenberg
Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 1394– 1406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks.
Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus kuna raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraažides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Liikuvaid metallist trükitähti kasutati esmakordselt Koreas , kus sel viisil trükiti esimene raamat 1436. aastal. Ajavahemikus 1452–1454 trükkis Gutenberg umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli.
Johann Gutenbergi leiutisel oli tohutu edu - aastatel 1450-1500 trükiti Euroopas ligi 20 miljonit väljaannet. Ilmunud raamatutest kaks kolmandikku olid ladinakeelsed . Neist omakorda pooled käsitlesid religioosseid teemasid. Trükiti ka ilmalikku kirjandust, mille hulgas oli nii rüütliromaane kui ka teaduslikke töid. 16. sajandi alguseks oli Euroopas juba rohkem kui 1150 trükikoda. Alles 16.-17. sajandil jõudis trükikunst Ida-Euroopasse ja teistele mandritele. S.P.
Trükitud raamat jõudis Eestisse väga kiiresti, juba 1470. aastast on teada üsna suure hulga trükitud raamatute jõudmine Niguliste kirikusse. Luterlus oli aktiivne oma õpetuse trüki teel levitaja . 1525 . aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat on Tallinnas kasvanud Heinrich Stahli koostatud saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga kirikliku käsiraamatu "Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal". Esimene eestikeelne aabits trükiti 1641. aastal, aga see ei ole säilinud.
S.P.