lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. 1. Ilukirjanduse liigid Eepika lüürika dramaatika 2. Eepika liigid 3. Seiklusromaan Ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi.
Sotsiaalne Vaba Ori Ori Ori Ori seisukord Iseloom Rõõmsameelne, Töökas, Töökas, Tõsine, taks, Kiretud, sõltuvad, virk, sõbralik, tõrges, muretsev, hooliv, karm, kurvad, rõõmsameelne, armukade, heasüdamli aus, otsekohesed emotsionaalne, sõltuv, k, hooliv, otsekohene kergesti solvuv, kiretu, aus, kaitsev, laisk, armastav, kurb, nõrk, kirglik, hooliv, tõsine, abivalmis naiivne pahatahtlik Olulised Elu peab olema Oma Töötamine Traditsioonide Perekonna tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ei tohi de rahulikkus, Tammaru tavade
teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Kõige edukamalt viljeleti realismi Prantsusmaal, Venemaal ja Inglismaal. Olulisemateks zanriteks on novell, romaan ja jutustus. Prantsusmaa : Balzac, Flaubert, Voltaire Inglismaa: Dickens, Thakeray, Shaw, Galsworthy Venemaa : Tsehhov, Tolstoi NATURALISM · Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. · Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. · Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. · Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust.
· Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks
psühholoogilised otsingud, mis ei mahtunud täielikult ei senise realismi ega ka kujuneva naturalismi raamidesse. Ta oli väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes. Tihtipele silus päevi mõnda lauset ja ikka polnud sellega rahul. Ise ta ütles, et laused tuleb puhastada valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased. Tema teostes olid stseenid paika pandud, üksikasjad valitud, on saavutanud tehnilise täiuslikkuse ja sõnastuse viimistlemise, teostes kiretu psühholoogia kujutamine. Flaubert püüdis küll teadlikult romantismi vältida, kuid sellegi poolest on romantismi jooni ta teosetes näha. Teosed: romaan "Madame Bovary" 1857, ajalooline romaan "Salambo" 1862, romaan "Tundekasvatus" 1869, "Püha Antoniuse kiusamine" 1877, novelliraamat "Kolm lugu" 1877. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale
kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vähe. Julge, hakkaja, vahetu ja terava ütlemisega tüdruk. Android, üks Anni sõpradest. Paneb tihti inimeste suud lukku ja hävitab teiste arvamuse, seetõttu on tal ka palju jüngreid. Terava ütlemisega, egoistlik, ülbe, usuhull poiss. Põhiprobleemide analüüs Iseenda avastamine – Enn jõuab oma tütre surma
7. Müstika Esindajad A.Puskin, M.Lermantov, V.Hugo, L.Koidula, E.Bornhöhe REALISM 1. Elu tõepärane kujutamine 2. Täpsed ilustamata kirjeldused 3. Tegelased muutuvad, arenevad 4. Palju dialoogi, arutlusi, mõtisklusi avaneb tegelane 5. Väldib müstikat Esindajad H.de Balzac, F.Dostojevski, L.Tolstoi, A.H.Tammsaare, E.Vilde NATURALISM 1. Elu tõepärane kujutamine ülima täpsusega 2. Kiretu, emotsioonitu 3. Kirjanik ei anna omapoolset suhtumist 4. Inimene kui füsioloogiline instinktidega ebanormaalne nähtus. See on pärilik. 5. Kujutatakse ainult tõde Esindajad E.Vilde, É.Zola, A.Strindberg, T.Dreiser ESTETISM 1. Kummardatakse iluideaali 2. Teose sisu ja vormi kooskõla, mõlemad ilusad Esindajad Oscar Wilde 2. Mõisted: romaan ja novell.
abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine. BALZAC- ,,Suaanid ehk Bertagne aastal 1799" ,,Inimlik komöödia" ,,Eugenie Grandet" ,,Isa Goriot". FLAUBERT- ,,Madame Bovary" ,,Tundekasvatus" ,,Sambo". ZOLA- ,,Jutud Ninolile" ,,Therese Raquin" ,,Nana" ,,Rougon-Macquart'id" ,,Daamide Õnn" ,,Zerminaal". WILDE- ,,Dorian Gray portree" ,,Readingi vangla ballaad" ,,De Profundis".
raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal pälvis ajakirja Nädal auhinna suure tööpanuse eest igapäevasarja üksinda kirjutamise eest Sarja "Kodu keset linna" peategelased Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised 2007.aastal ilmus tema raamat "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud", mis võeti vastu väga hästi > Nelja naispeategelase elu läbi antakse edasi kiretu, ent iseloomulik pilt Eesti elust 21.sajandi alguses. Raamatus on välja toodud töö ja meelemürgid kui põgenemisvõimalus igapäevaelust ning seks armastuse puudumise varjamiseks. Positsioon ühiskonnas Alates 2012.aastast aitab toimetada ajakirja Vaimupuu, mis keskendub vaimupuudega inimestele Eesti ühe menukaima seriaali autor Aastatel 2012-2015 töötas Tallinna Kesklinna Valitsuse avaliku suhete nõunikuna Ei ole ühegi erakonna liige
Igapäevasus, elulisus, tavalised inimesed Stendhal romaan "Punane ja realism 19.saj (töölised, talupojad) oma igapäevastes must" (1831) tegevustes. Argikeel. Balzac ,,Inimlik komöödia" kiretu fotograafilise täpsusega elu vahendamine; kujutati elu mustemat poolt: Theodore Dreiser ,,Õde Carrie" naturalism 19.saj alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda; Émile Zola ,,Söekevurid" kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu
• Objektiivsuse taotlus • Inimest vaadeldakse ajaloolises, keskkondlikes, sotsiaalsetes ja poliitilistes seostes • Täiuslikem väljendus romaanis REALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • E. Vilde • A. H. Tammsaare • A. Tšehhov • F. Dostojevski • H. De Balzac • W. Whitman NATURALISM (19.saj lõpp) • Täpne ja erapooletu kirjeldus kõigest: heast, halvast, ilusast, inetust, olulisest, ebaolulisest • Pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad tegurid • Kiretu fotograafiline objektsioon NATURALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • Ē.Zolá UUSROMANTISM JA MODERNISM (19.saj lõpp) Modernism on 19.saj teise poole ja 20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Põhimõtteliselt võib modernistlikuks nimetada iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonile. • Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule
lõpetamata, hoolimata patroonide pealekäimisest. Enamgi veel - nähtavasti ta nõudis, et just tema peab otsustama, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keeldus seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo da Vinci kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused. Kuigi Leonardo da Vincile on ette heidetud, et analüüsiv mõistus röövis tema loominguliselt fantaasialt soojuse ja et tema pliiats on vahe nagu skalpell, külm ja kiretu, saavutas kunstnik hiljem oma maalides terviklikkuse ja lihtsuse tänu joonistustele. Leonardo da Vinci kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba). Kindla käega on ta joonistanud emaihust eemaldatud loote. Visandeid-karaktereskiise leidub igast inimeast - noormehest groteskse vanameheni. Leonardo da Vinci joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Teda võlus vee ürgne jõud
youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini (1668–1733) ja Jean-Philippe Rameau (1683–1764) loomingu kaudu. KUNSTIVOOL - IMPRESSIONISM 1870-ndatel Prantsusmaal kunstis ja muusikas Impressionismi tunnused kunstis * Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; * kiretu, püüti jäädvustada hetkelisi muljeid, välist külge; * ei maalitud niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku; * töötati otse looduses, heleda päikesepaiste käes; * kasutati heledaid, puhtaid värve ja need asetati lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. * pidev ajakirjanike sõim ja mõnitused; * nende uuendusi ja tööde erilist võlu hakati hindama ning aru saama paarkümmend aastat hiljem C
sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule eelkõige kunst ja kunstlikkust kõiges
tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Kriitiline realism: Tekivad tüüpilised tegelased: rikkad, vaesed jne. Põhizanriks romaan. Ülemineku kirjanikud: Lermontov ja Puskin Eesti kirjanikud: Tammsaare ja Mait Metsanurk Naturalism: Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Suurim esindaja: Emile Zola "Nana" ja "Söekaevurid" Modernism: Tekkis 20 sajandil, kui kerkisid esile valgustuse ideed. Toimus II tööstusrevolutsioon- tehnika võidukäik
asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson 3. Bernard Kangro 4. Karl Ristikivi. o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid: 1. Arved Viirlaid 2. Arvo Mägi 3. Enn ja Helga Nõu Naturalism Naturalism oli 19.sajandi lõpul tuntuks saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism
lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal ,,Punane ja must" Psühholoogiline realism Naturalism - Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale.
selleni, et lõpuks ei tahtnud teda enam ükski külalistemajas viibinud mees. Peateemad, mida peamiselt „Mirandolinas” käsitleti, on tänapäeval sama aktuaalsed kui komöödia kirjutamise ajal: edu ja armastus. Seetõttu tundus, et süžee oli paljudele kaasakiskuv, sest näidend pakkus publikule eelkõige rohkelt samastumisvõimalusi. Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi, keda valdas kiretu materialism - võttis vastu kõigi austajate kingid, andes meestele lootust, et ta võiks neile mõnel heal päeval kuuluda. Üldiselt perenaist austati ning ta sai oma külalistega suurepäraselt läbi. De Ripafratta oli mees, kes oli enesekindel ja esmapilgul vankumatu. Nimelt oli ta veendunud, et ta vihkab naisi. Tegelasete markii de Forlipopoli ja krahv d’Albafiorita vahel võis tunda konfliktsust, kuna mehed olid mõlemad sama eesmärgiga - saada endale Mirandolina
peened nüansid. ''Toome helbed'' Ekspressionism-märksõna-väljapigistamine. Ühendas maailmavaatelt erinevaid inimesi. Hirm, ahastus inimese tuleviku pärast. Agiteeriv jõuline laad, seda seostatakse suurlinna närvilise elurütmi ja pahelise keskkonnaga. ''Popi ja Huhhuu'' Sümbolism-anti edasi idee maailmas toimuvaid nähtusi. Musikaalsus, harmoonia. Tekkisid vabavärss ja proosapoeem. Naturalism- Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda.
asjata tüli üles. Talle ei meeldi, et Jan pidevalt Tartus ära on ja et tema peab üksi olema, ent ta ei tee sellest suurt probleemi. Ainult siis, kui juba asi üle mõistuse läheb, elab ta ennast välja. Ta saab samas ka aru, et Jan armastab teda ning töötab vaid selle jaoks, et raha teenida. Kerttu Rakke kohta on sageli öeldud, et tema naistegelased on ülbed ning sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on väga haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi nagu näiteks Marilyni puhul ka joomiskirg. Sageli on autorit nimetatud ka naisnaturalistiks. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Marilyn kasutab mõnikord tänapäevalikke väljendeid näiteks ,,boifrend'', ,, inf'' ja,, keiss'' ning muud inglis pärased väljendid. Tema üleüldine kõnepruuk on lihtne ning selge. Kasutab väga levinud sõnu ning kõne on lihtpärane, võõrsõnu pole
Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida. Refereerimist tuleks alustada põhiidee leidmisega. Refereering peab olema lühike ~1/10 tekstist. Uurimus Uurimus on mõnevõrra keerukama struktuuriga kui referaat, põhiliselt seetõttu, et ta peab andma loogilise ülevaate niihästi probleemis varasematest käsitlustest kui ka autori uurimustöö tulemustest. Uurimustöö esitatakse sageli umbisikulises tegumoes ning teadusteksti stiil peab olema selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi. Uurimus tavaliselt jaguneb kolmeks: 1. Ülevaade varasematest käsitlustest 2. Meetodi ja uuritava materjali tutvustus 3. Materjali analüüs (võib koosneda mitmest peatükist) + kokkuvõte Uurimustöö etapid: · Andmete kogumine · Andmete töötlemine · Interpreteerimine. See meetod võimaldab lahti mõtestada uurimustöö tulemused ja teha järeldused:
kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik. Realism- tõene. tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Honoré de Balzac, Stendhal, Lev Tolstoi; Charles Dickens. Naturalism 19. saj lõpul taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Émile Zola; Eduard Vilde. Klassika-antiikkirjandus.rahvuskirjanduse kõrgperiood
1)Õilis tõde kannatusest viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi. Inimine koosneb viiest elemendist ja moodustub tunnetest, teadmistest, soovidest jne ja need p õhjustavadki kannatusi. 2)Õilis tõde kannatuse põhjusest Kannatuse põhjus on janunemised, soovid, tahtmine, ihkamine. 3)Õilis tõde kannatuse vaibumisest janu jäägitu kiretu kadumine.. 4)Õilis tõde teest kannatuse vaibumisele Õilis kaheksaosaline tee, mis viib kannatuse vaibumisele: õige vaade õige kavatsus õige jutt õige tegu õige eluviis õige püüdlus õige järelemõtlemine õige keskendumine
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. 4.1 Looming Tema looming on särtsuv ja otsekohene, seal leidub palju kõnekeelt, ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. 4.2 Teoseid · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000)
Eestis aga koguni 50%. Antud töö koostamise käigus tuli mulle üllatusena toitluskriisi ulatus alatoitumuse käes kannatavate inimeste suur arv. Seda ka üleminekumaades ja arenenud tööstusriikides. Samas tuli ootamatusena Eesti võimude eirav suhtumine toitumusprobleemidesse ja ka nälja olemasolusse Eestis. Eriti murettekitavaks on alatoitumuse käes kannatavate laste suur arv maailmas. Samuti tuli mulle negatiivse üllatusena vastavat teemat käsitlenud autorite valdavalt kiretu suhtumine antud teemasse, kuna pahatihti oli näha, et arvude taga ei suudetud näha toitluskriisi kui probleemi tegelikku ulatust. Samas jäi mõningatest allikatest mulje, et meetodid ning arvatavasti ka vahendid toitluskriisi ületamiseks leitaks, ent selle probleemiga ei taheta eriti tegeleda selle ulatuse ja enesesse mitte puutumise tõttu. Töö koostamisel tuli mõninga üllatusena see, et ka ületoitumus on sedavõrd tõsine ja eluohtlik probleem. Kasutatud kirjandus:
Realism realis 'tõeline, asine'. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Honoré de Balzac, Stendhal, Lev Tolstoi; Charles Dickens Naturalism 19. saj lõpul taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Émile Zola; Eduard Vilde 19./20. sajandi vahetus 20. sajand Modernism, avangardism... Postmodernism Kaanon
classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun" dies irae tähendab ,,see viha" dirigent on orkestri- või koorijuht dooria on vavaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on julge, mehelik dramaatiline on siis kui muusika rajaneb teravatel kõlade või mõtete kokkupõrkel eepiline on siis kui muusikas puuduvad teravad kõlakonfliktid; kiretu, üllas-rahulik eksprompt on hetketeos eleegia on lüüriline kurvatooniline vokaal- või instrumentaalpala; kaebelaul etüüd on instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks früügia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn, kaeblik fuuga on polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisel eri häältes gloria tähendab ,,au"
Aga vanemaks saades tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25. jaanuar 2001). Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Rakke teoseid võrreldakse tihti Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Arvamus, et Rakke naistegelased alavääristavad mehi, on tekkinud (nõrkade) (mees)kriitikute eelnevate kogemuste puudumisest taolise kirjandusega. Sageli
pankrotti. Clara`st olevat saanud patrooni armuke. Saabus märts. Daamide Õnnes oli tehtud väga suured ümberpaigutused. Denise oli veebruari algul tööle tagasi tulnud. Kaasteenijad olid tema vastu viisakad, isa Jouve lasi pea häbeliku moega longu, Deloche oli veidralt kurb ning Pauline naeratas salapäraselt. Peagi tekkisid ka meelitajad, peamiselt uustulnukate hulgas. Üksnes Bourdoncle ei pannud relvi maha. Kõik naised jätsid Bourdoncle külmaks, ta kohtles neid kiretu mehe põlastusega, sest tema elukutseks oli neist elatuda, ta oli naiste suhtes kaotanud viimaseidki illusioonid, seepärast hakkas ta niipea, kui oli astunud üle koduläve, peksma oma armukesi. Denise oli Bourdoncle jaoks ohtlikult mõistatuslik naine, surm ise. Denise sai töökõrgendust, ta hakkas töötama juhataja abina. Jõudis kätte augustikuu. Denise oli nüüd jõukas ja võis endale lubada luksust. Mouret kutsus teda õhtusöögile
Süzeeliinid ristusid. Teejuht Antonio andis José ametivõimudele üles. José läks vangi. Järjestikused süzeliinid. Carmen on küll romantismiaegne teos, kuid ei ole täiesti romantiline. See on pigem romantismi ja realismi segu. Ühest küljest eksootika, tugevad karakterid ja metsikud kired, röövlid, mustlased, nõidus, ebausk, teisest küljest aga asjalik, rahulik esitus, mis mõnikord lausa teaduslikult kiretu, igasugused kommentaarid ning kõrvalepõiked ajalukku, keeleteadusse jne. Diaalooge oli kautatud parajas koguses. Kuskil ei oldud asja keeruliseks aetud. Teos on jaotatud nelja peatükki: Esimeses peatükis tutvub jutustaja Joséga, teises Carmeniga, kolmas peatükk, teose tuum räägib Josést, tema elust ja kuidas ta Carmeniga tutvus ning selle tagajärgedest. Neljas peatükk räägib üldiselt mustlaste elust. VII
see ei tohiks päris nii olla). 22.1.Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev Heterodiegeetiline jutustaja võib olla ka kõiketeadev jutustaja aga ei pruugi. Kõigeteadev jutustajal on kui jumalik pilk, millega ta jälgib kõiki sündmusi ja ta vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on sestap tavaliselt liikuv. 22.2.Ebausaldusväärne jutustaja On selline, kes paneb kahtlema. Nt vahendatakse ainult jutustaja teadvust, väljaspool seda olev on puudu (tegelikkus). Või nt jutustaja teadlik eksitamine. Või
Nagu edaspidi selgub , siis on osa sellest kriitikast, eriti varasemate uuringute kohta, tõepoolest õigustatud. Küllalt pole arvestatud tagajärgedega, mida toovad kasupere keskkondlikud piirangud, samuti on muret teinud konkreetsed näited ja kallutatud osavõtt uuringutest. Osa sellest kriitikast on õigustatud, kuid kriitikud, kes tahavad kõrvale heita kogu käitumisgeneetika, on omakorda süüdi valikulises hinnangus uurimistulemustele. Iga kiretu kriitik peab tunnistama, et tõendid pärilikkuse mõjust isikute erinevuste vastu on vaieldamatud, isegi kui rahvastiku ebaühtlus toob sisse arusaadavaebakindluse. Põhilised on kolm punkti. Esiteks tuleks pöörata tähelepanu neile uuringutele, mis on metoloogiliselt olnud kõige edukamad. Teiseks tasuks tähele panna, kui suures ulatuses on erinevad uuringud jõudnud samasugustele järeldustele. Kolmandaks oleks vaja küsida,
esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust)
teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele. Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral
sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse. realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikkust, ilustamata ja vahetult. naturalstide sõnakasutus muutus detalirikkaks ja täpseks. nad ei süüdista ühtelgi ühiskonna klassi. neil kõikidel on üks eesmärk rahuldada oma ihasid ja soove. naturalismi järgi on inimene isekas ja julm . naturalistide arvates on inimese algelised instinktid seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm ja viha. naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde mitte ilu. lemmikzanrid olid novell ja romaan. Edgar Allan Poe (1809 -1849) Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja. ta on sündiud Bostonis. ta sündis näitlejate perre, aga ta vanemad hukkusid, kui ta oli kahe aastane. tema kasuisaks sai John Allan, kes oli rikas kaupmees.
Honoré de Balzac, Stendhal, Lev Tolstoi; ühiskonnateadust jp muid valdkondi Charles Dickens Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Naturalism 19. saj lõpul taotles elukujutuse täpsust ja Kasvatus ja haridus erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise Adressaadiks on kodanik, eraisik täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja Klassika vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub teenima tõde, mitte ilu
elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalismi tekkepõhjused on seotud Charles Darwini (1809 1882) teooriaga olelusvõitlusest ja Auguste Comte'i (17891857) positivistliku filosoofiaga, mis tunnistas ainult faktitõde. Naturalistide ideeline õpetaja oli filosoof ja esteetik Hippolyte Taine (18281893), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi rassi, keskkonna ja momendi mõjudest lähtudes. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Nad vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust.
liialdusi. See ei olnud juhuslik, et "mõistusekultusele" vastukaaluks ei seadnud ta intuitsiooni või "meelekultust", vaid määras igale gnoseoloogilisele võimele oma "seadusliku" kompetentsussfääri. Pascal tundis tema jaoks looduses ülevaima- inimmõistuse jõudu ja võimu, kuid erinevalt ratsionalistidest tundis ta hästi ka selle nõrkusi. Ei saa väita, et Pascal oli nende nõrkuste ülemlaulikuks. Pigem oli ta tundlik registreerija nagu täpne baromeeter. Ta ei olnud kiretu fikseerija, vaid kasutas tervet tunnetegammat: kibestumust, nostalgiat, valu, solvumist, kurba hämmingut ja irooniat. Juhtmotiiviks on siin sügav paradoks, vastuolu ja sobimatus, mis valitseb mõistuse üleva loomuliku väärikuse ning selle reaalsete nõrkuste vahel. Just sellepärast, et vastavalt oma aja vaimule oli Pascal inimmõistue tõstnud liiga kõrgele, rabaski selle ebatäiuslikkus teda nii tugevasti. "Inimese kogu väärkus on ta mõtlemises, kuid mis mõte see on
tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse võiks ümber kirjutada tema-jutustuseks, ilma, et vpunkt muutuks, sest ühe tegelase sisevaadet võib edastada nii mina-kui tema- vormis. 3) kõiketeadev jutustaja sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral: võib loos toimunut selgitada, analüüsida, aga ka hoopis piirduda sündmuste kiretu esitamisega st. Jjlgida vaid sündmuste välist kulgu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada, nende mõtteid lugeda, tema vaatepunkt on liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata. Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet.
Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Ibsen Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Sündis Norra väikelinnas. Isa vaesus, pidid kolima veel väiksemasse linna. 22-aastaselt läks Oslosse. Hakkas tegelema kirjandusliku loominguga
jutustuse vaatepunkt piiratud ühe tegelase taju-ulatusega. a. Tegu võib olla kõiketeadva jutustajaga: sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu i. Võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral 1. võib esitada ja analüüsida 2. sündmuste kiretu esitamine ii. esitab sageli tegelaste lühiiseloomustusi, võttes mõne lausega kokku tegelaste olulisemad iseloomujooned iii. suudab sageli ka tegelaste mõtteid lugeda -> iv. kõiketeadva jutustaja romaan vaatepunkt liikuv 1. olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt
*Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine 25. Mis on uurimus? algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi 26. Mis on referaat? algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni 27. Mis on parafraseerimine? autori mõtte esitamine oma sõnadega 28. Mis on plagiaat? kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all 29. Milline peab olema teadusteksti stiil? *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm 30. Milline on hea pealkiri? 31. Mis on annotatsioon? töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused 32. Mis on resümee? kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud
Tema-jutustus e kolmandas isikus jutustus võib samuti edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Sageli pole tema-jutustuse vaatepunkt piiratud ühe tegelase taju-ulatusega. Võib juhtuda, et tegemist on kõiketeadva jutustajaga: sündmusi jälgik nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadves jutustaja võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida, või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on tavaliselt liikuv - erinevad tegelased saavad õiguse loo maailma oma silmadega vaadata. Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. Siirdkõne on kaudne
.. algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi. Mis on referaat? Algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Plagiaati vältimine kõige sagedamini põhjustab plagiaati halb viitamisoskus. Näita täpselt ära, milline tekst on sinu oma ja milline on võõras. Milline peab olema teadusteksti stiil? Objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Meie-vorm, umbisikuline tegumood, mina-vorm. Milline on hea pealkiri? On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. Mis on annotatsioon? See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest.
.. algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi. Mis on referaat? Algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Plagiaati vältimine kõige sagedamini põhjustab plagiaati halb viitamisoskus. Näita täpselt ära, milline tekst on sinu oma ja milline on võõras. Milline peab olema teadusteksti stiil? Objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Meie-vorm, umbisikuline tegumood, mina-vorm. Milline on hea pealkiri? On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. Mis on annotatsioon? See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest.
lühidalt, täpselt ja neutraalselt. Referaadist on sissejuhatus(mis küs vaatuluse alla tulevad), Arendus ( ülevaade probleemidest) Kokkuvõte(summerib põhiargumendid, võib sisaldada referaadi autori seisukohta) 25. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? Teadusteksti stiil on objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Kasutatakse meie-vormi, umbisikulist tegumoodi, mina-vormi. 27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri. 28. Mis on annotatsioon? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja järeldused koos teema esitamisega. 29. Mis on resümee
pärisorjade keskel, tekitas see kõik temas siiski tülgastust. Lisaks ilmus tal hulk romaane nagu ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtu", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Ta tutvus ka prantsuse lauljatari Pauline Viadroga, kellesse armus lootusetult ning enamuse elu lõpuaastatest veetis ta Pranstusmaal, jälgides kodumaal toimuvat ja käis läbi mitmete tuntud prantsuse kirjanikega. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkaski pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad oma mõisniku kohta, et ,,mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema oli näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. ,,Eelõhtu"" - tegevus toimus sajandi keskel ja peategelaseks oli Venemaal tavatu kangelanna, Jelena, kes lõi lahti oma seisusest. Kolmas teema oli põlvkondade vaheline vastuolu. F. Dostojevski elu ja looming
(I. Turgenev) * Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus. (G. Granville) * Armastust ega lugupidamist ei saa ühegi seadusega peale sundida; neid tuleb pälvida. (H. Zschokke) * Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) * Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) * Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) * Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen) * Armastus on võimas ilutunne, mis kõikjal teeb imesid, mis loob uusi inimesi ja kõige suuremaid inimväärtusi. (A. Makarenko) * Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele; ta on ingel ühe tiivaga. (A. Dumas) * Piisab õige väikesest lootusekübemest, et sünniks armastus
.. ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist. 23. Mis on toimetamine? - *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine. 24. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? - algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. 25. Mis on plagiaat? - kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 2 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? - *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie- vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm. 27. Milline on hea pealkiri? - On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule, peab olema niisugune, et selle lugemisel lugeja saaks aru, milleks see tekst räägib ja mida võib sellest oodata. 28. Mis on annotatsioon? - töö lühitutvustus, ei selgita ega põhjenda midagi, vaid informeerib *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused. 29. Mis on resümee
kirjanik, siis pead kindlasti käima Pariisis; elupõhjendustejäljendamine, realismi aluseks prantsuse keelne kultuur. kinnistus 19. sajandi romaanis, seoses kodanliku elulaadi levimisega (nt "Punane ja must") iv. naturalism : on realismi sohilaps; "manifeste", taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, inimest ja ühiskonda käsitlesid nad loodusnähtusena, viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid
annaabi.ee 
