Realismi üldkokkuvõte (3)

Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta j ilustusteta. Nii ei saanud kirjanik piirduda fantaasiaga, vaid pidi uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku, et seda raamatutesvõimalikult tõepäraselt kujutada. Nii jõudsid teostesse ka pahupool : kuriteod, raha- ja võimujanu, moraalilagedad tegelased. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks.
Honoré de Balzac 1799-1850. “Isa Goriot ” 1834-1835, “Eugene Grandet ” 1833, “Šagräännahk” 1831 .
“Inimlik komöödia” on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal . “Inimlik komöödia” jaguneb kolme ossa : “Kommete etüüdid”, “Filosoofilised etüüdid”, “Analüütilised etüüdid” (kus etüüd tähendab uurimust, uurimist ). “Kommete etüüdid” jagunevad kuuest osast ehk stseenist: “ Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust”. “Filosoofilised etüüdid” on eksitava üldpelkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. “Analüütilised etüüdid” jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks, kuigi autor pidas sellesse ossa kuuluvaks “Abielufüsioloogiat”.
Gustave Flaubert 1821 -1880. Ühelt poolt länenes Flaubert nn teaduslikule meetodile, mis toetas naturalismi, teiselt poolt nähtusid tema teostes filosoofilised ja psühholoogilised otsingud, mis ei mahtunud täielikult ei senise realismi ega ka kujuneva naturalismi raamidesse. Ta oli väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes. Tihtipele silus päevi mõnda lauset ja ikka polnud sellega rahul. Ise ta ütles, et laused tuleb puhastada valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased. Tema teostes olid stseenid paika pandud, üksikasjad valitud, on saavutanud tehnilise täiuslikkuse ja sõnastuse viimistlemise, teostes kiretu psühholoogia kujutamine. Flaubert püüdis küll teadlikult romantismi vältida, kuid sellegi poolest on romantismi jooni ta teosetes näha. Teosed: romaan “ Madame Bovary ” 1857, ajalooline romaan “Salambo” 1862, romaan “Tundekasvatus” 1869, “Püha Antoniuse kiusamine ” 1877, novelliraamat “Kolm lugu” 1877.
“Madame Bovary” on romantismivastane teos. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Teose põhiidee: Prantsusmaa provintsielu iseloomustamine , autorile endale samastus teose tegevustik kaasaegse provintsielu banaalse tegelikkusega. Teos tõi endaga kaasa tohutut kriitikat ja viis kohtuprotsessini, mis toimus 24. jaanuaril 1856 . aastal ja seda nii autori kui ka kirjastaja üle. Teos anti kohtu alla kõlbuse ja religiooni solvamise pärast. Kuid Flaubert väljus sellest sisuliselt võitjana,f talle küll avaldati laitust, kuid kõik süüdistused kustutati ja ta mõisteti õigeks.
By Oll©®™ 2003