4  8.8 Oma tegevuse tagajärgede mõistmine  9 Hoiakud EQUIP programmi pakutakse ka kinnipeetavatele Tallinna Vanglas. Vangla programm eeldab 13 kohtumist üks kord nädalas. Kohtumise pikkuseks on 1,5 tundi. EÕUIP programm oli korduvalt testitud. National Institute of Justice, USA andmetel selle programmi tulemus oli positiivne. USA-s EÕUIP programmi viiakse läbi alaealiste kinnipidamisasutustes. Programmis osalevad 15-18. aastased poisid. Kohtumised kehtivusega 1,5 tundi toimuvad iga päev. National Institute of Justice andmetel retsidiivsus peale programmi läbimist oli 15% (kontrollgrupis oli 40,5 %). Ülevaates lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest 2014. a. on välja toodud, et EQUIP programm oli võetud kasutusele ka Hollandis. Koolipõhise programmi mõju puudus. Peale programmi rakendamist oli kolme kuu jooksul oli nii test- kui ka kontrollgrupis
väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes Õigus kuuluda erakonda Õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel Õigus osaleda rahvahääletusel Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Reklaamiliigid: Valimisreklaam: tutvustab erakonda, inimesi, ideid, valimislubadusi; inimeste mõjutamiseks
· Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2. Millised õigused on ainult Eesti kodanikel? 1)õigus-ja kohustus teenida sõjaväes 2)õigus kuuluda erakonda 3)õigus osaleda rahvahääletusel 4)õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 5)õigus töötada avaliku teenistusjaama riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes 3. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid kodakondsuse ja migratsiooni valdkonnas. Ameti ülesanneteks on: 1) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 2) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine;
erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõiguste Ülddeklaratsioon, euroopa inimõiguste konvetsioon, euroopa sotsiaalharta 3. Millised õigused ja kohustused on kodanikel/igaühel Raamatust: *õigus ja kohustus teenida kaitseväes *õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. *õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis *õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes *õigus kuuluda erakonda *õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel *õigus osaleda rahvahääletusel *õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Netist: Kodanikul on õigus: · hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks
ülikoolis , kui jätame asjad tegemata ja puudume tihti loengutelt , siis võime hakata saama vähem stipendiumi või üldse selle kaotada. Nagu näete , kaasneb iga asjaga vastutus ja see kõik on meie endi teha. Leian , et vabadus on meie endi valik . Seda tuleb väärtustada ja õigesti kasutada , sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik inimesed teaksid vabaduse ja elu väärtust , mõtleksid nad rohkem ka tagajärgedele. Selle teadmisega õpiksid nad arvatavasti kõike ratsionaalsemalt kasutama . Kui keegi meist midagi varastab, kellelegi liiga teeb või rikub muid reegleid, on ilmselgelt tegemist inimesega, kellel puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest. Me kõik teame, et eksimine on inimlik ja iga üks meist väärib uut
kuid need otsused muudetakse sageli ära, kuna kõrgem kohus saab need tagasi kordusprotsessile saata nii mitu korda kui vaja,et saavutada soovitud tulemus. Venelased ei usalda enam väga kodust kohtusüsteemi ning pöörduvad tihtipeale Euroopa inimõiguste kohtu poole. Kriitikud süüdisatvad Venemaad kriminaalsete probleemidega tegelemisel läbikukkumises, näiteks nagu väga halvad tingimused vanglates ( haigused jms) ning laialtlevinud väärkohtlemise ja piinamise kasutamine kinnipidamisasutustes. Venemaa keskvõim on probleeme sõnavabaduse ja demokraatia arengu alal rangelt eitanud. Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja
Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12. Millised on kodanikuõigused ja Âkohustused? V: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes; õigus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis; õigus töötada avaliku teenindajana riigi- ning kohaliku omavalituse asutustes; õigus kuuluda erakonda; õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; õigus osaleda rahvahääletusel. 13. Millised on mittekodaniku õigused ja Âkohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal- ne riigikorrale. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja ko-
õigusaktidest, kutse-eetika nõuetest, headest tavadest ja südametunnistusest. Ta vastutab õigusabi andmisel tekitatud kahju eest, olles sõlminud asjakohase kutsekindlustuslepingu. Ta on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenuse osutamisel kliendi või tööandja kohta teatavaks saanud andmeid. Millised on töötingimused? Advokaat töötab enamasti advokaadibüroos oma töölaua ja arvuti taga, kuid käia tuleb ka raamatukogus, kohtus, klientidega kohtumas  vahel ka politseis ja kinnipidamisasutustes. Ta korraldab oma tööaega iseseisvalt, kuid järgides riigi kehtestatud ametliku vastuvõtuaja nõudeid. On aegu, mil peab öötundidest ja puhkepäevadest lisa näpistama, sest kohtu seatud tähtaegadest tuleb rangelt kinni pidada. Tavaliselt on advokaadil korraga käsil mitu juhtumit. Selle kõige kõrvalt peab ta end kutsealaselt pidevalt täiendama. Rutiini selles töös ei teki. Aga nõuded tervisele? Töö on vaimselt pingeline ja vastutusrikas. Advokaat peab suutma käituda
kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada iseseisvus, töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis ning vastutavatel ametikohtadel riigi- ning omavalitsusasutustes, kuuluda erakondadesse, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, kandideerida OV valimistel, osaleda rahvahääletusel, otsida välismaal EV kaitset, igal ajal asuda elama Eestisse, mittekodaniku õigused on isiku-, majanduslikud- ja kultuurilised õigused ning õigus kuuluda organisatsioonidesse. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata. Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid inimeste vahel
mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik inimesed teaksid vabaduse ja elu väärtust, mõtleksid nad rohke ka tagajärgedele. Selle teadmisega õpiksid nad arvatavasti kõike ratsionaalsemalt kasutama. Kui keegi meist midagi varastab, kellelegi liiga teeb või rikub muid reegleid, on ilmselgelt tegemist inimesega, kellel puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest. Me kõik teame,
(5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on vähemalt 18-aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist vanusemäära. (6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. (7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. §9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades (1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 5 (2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline
avaldada arvamust  Majanduslikud õigused – õigus omandile ja puutumatusele, õigus valida elukutset, tegeleda ettevõtlusega  Kultuurilised õigused – õigus haridusele, kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, säilitada oma rahvuskultuur Õigused mis kuuluvad vaid Eesti Vabariigi kodanikele, seotud julgeoleku ja korra tagamisega:  Õigus teenida sõjaväes  Töötada politseis, kohtus, tollis, kinnipidamisasutustes  Töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel  Hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohustus:  Olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust.
administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse, 1943. aastal aga Peterhofi, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal hoopis kinnipidamisasutustes Kirovis. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri.
millele järgneb kriminaalkorras karistamine. Vabadusõiguste alla liigitatakse ka kaitse igasuguse väärkohtlemise eest, mis kujutab endas kaitset piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise või karistamise eest, samuti vaba tahte vastastele katsetele allutamise eest. EIÕK kohaselt ei tohi kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Selle õiguse kaitseks viiakse ka kinnipidamisasutustes läbi uuringuid, veendumaks, et sealsetes asutustes käitutaks kinnipeetutega inimväärselt ja antud vabadusõigust ning ka muid põhiõigusi rikkumata. Antud uuringute läbiviimised on eelkõige vajalikud selleks, et järgida ka võrdsuspõhimõtet, et (kõik on seaduse ees võrdsed ehk) seadused kehtivad kõigile riigis viibijaile võrdselt ning kuna kinnipeetaval isikul on pea võimatu tõendada, kui temaga on
· Eriliste teenete eest riigi ees  eksameid sooritama ei pea, ning neid antakse aastas välja maksimaalselt viis. Neid näiteks sportlastele, treeneritele, ärimeestele ja kultuuritegelastele. 3. Millised on kodaniku õigused ja kohustused EV-s? · õigus ja kohtus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis. · õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes; · õigus kuuluda erakonda; · õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; · õigus osaleda rahvahääletustel; · õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles. 4. Kes on välismaalased? Kuidas jagunevad? Osakaal Eestis. Isikud, kes ei ole selle riigi kodanikud, mõne teise riigi kodanikud.
Sellise liiki kuulub ka naiste kuritegevus. Pool elanikkonnast on naised. Nordrhein- Westfaleni justiitministeeriumi andmetel moodustab naiste osa süüdimõistetute hulgast viimasel 10 aastal keskmiselt kõigest 6%. Vatavalt on naistele mõistetud ka vähem vabaduskaotuslikke karistusi. Vaid 11% karistatud naistest on mõistetud vanglakaristus, millest omakorda peaaegu 80% on asendatud katseajaga. See tähendab, et vaid 2.5% kõigist süüdimõistetus naistest kannavad reaalset karistust kinnipidamisasutustes. Võrdluseks: meestele mõistetakse vabaduskaotuslikku karistust peaaegu 3 korda sagedamini. Walteri andmetel on naiste karistusajad nende väiksema kriminaalsuse ja tegude kergema iseloomu tõttu lühemad. (Tael 2009: 45) Eesti spetsialistide hinnangul muutub naiste kuritegevus aasta-aastalt jõhkramaks ning seetõttu kohaldavad naiskuritegijate puhul üha rohkem vanglakaristust. Politseistatistika kohaselt ei ole
uurimisobjektiks on seos enesetapukatsete ja tegelike enesetappude vahel. Kõige jõulisem on seos mineviku enesetapule kalduva käitumise ja kindla psühhiaatrilise diagnoosi vahel. Iseloomulike enesetapukatsete või sooritatud enesetappude põhjuste tekitajate hulgas on tõsised depressiivsed või bipolaarsed häired nagu alkoholi või narkootikumide sõltuvus, skisofreenia ja küsitava väärtusega käitumishäired. Maailmaterviseorganisatsiooni (WHO) raport täheldas, et enesetapud on kinnipidamisasutustes tihti levinuimaks surmapõhjuseks. Kusjuures nii enesetapule kalduvus, kui enesetapu tegelik sooritamine on viimase kümnendi jooksul enamikus maades kaheksa kuni neliteist korda suurenenud. 3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule Antisotsiaalseks isiksusehäireks nimetatakse häiret, mis viitab enesetapule kalduvale käitumisele.
aastal moodustasid pensionärid 27% rahvastikust. Prognoosi kohaselt on keskmine eestlane 2050. aastal 53 aastat vana. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sellisel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. Teiseks võimaluseks on sisserände soosimine. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet  inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka ning koolist väljalangevust. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal peetud ÜRO arengu- ja keskkonnakonverents võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengu strateegia
elukutset, tegeleda ettevõtlusega (näit § 29, 31, 32) 90 kultuurilised õigused  õigus haridusele, õigus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, õigus säilitada oma rahvuskultuur (näit § 37, 40, 49, 50) Õigused, mis kuuluvad ainult Eesti Vabariigi kodanikele, on seotud julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega. Sellised on näiteks: 91 õigus teenida sõjaväes 92 õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis jne 93 õigus töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel 94 õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel Põhiseadus e konstitutsioon on seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted
uimastiennetuse integreerimine riiklikusse õppekavasse ja töö lastevanematega.Süstivatele narkomaanidele suunatud teenuste puhul on oluline laiendada ja arendada kahjude vähendamise teenuseid, sealhulgas kasutada neid ravivõimaluste tutvustamiseks ja esmaseks ravile suunamiseks, arendada ravivõimalusi opiaadi- ja amfetamiinisõltlastele ning tõsta sõltuvusravi teenuse kvaliteeti parandades seeläbi klientide ravisoostumust. Oluline on tagada ka narkomaaniaravi võimalus kinnipidamisasutustes ja laiendada seal kahjude vähendamise teenuseid. Pikemas perspektiivis on oluline integreerida varane sekkumine (sõltuvuse diagnoosimine), esmane ennetus, sõltuvusravi ja rehabilitatsioon ning kahjude vähendamise teenused terviklikku süsteemi. Narkoturg Uimastitarbimise mustrit on Euroopas ümberkujundamas sünteesuimastid, mis tähendab, et aina enam pakutakse uusi ja veel registreerimata mõnuaineid. Kanepi ja kokaiini tarvitamise
(Noormets, 2011). Eestis viiakse HIV-nakkuse ennetamise valdkonna tegevusi riiklikul tasandil ellu Riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 raames. Strateegia peamised tegevusvaldkonnad on:  Süstivatele narkomaanidele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused  HIV ennetamine noorte seas ja üldelanikkonnas  Prostitutsiooni kaasatutele suunatud nõustamis- ja tervishoiuteenused  Kinnipidamisasutustes HIV ennetamine  Emalt lapsele HIV-leviku ennetamine  HIV ennetamine meestega seksivate meeste seas  Kutsetöö käigus HIV ennetamine  HIV testimine ja nõustamine  Doonorvere ning ülekantavate doonorelundite ja -kudede ohutuse tagamine  HIV ja AIDSiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamine  Tegevuste seire ja hindamine (http://www.hiv.ee/et/HIV-Eestis-ja-mujal-maailmas-/HIV-ennetamine-Eestis)
palju parandamist vajavaid valdkondi, on selge, et samal ajal on näha ka mõõdetavat edu," märkis dr. Srdan Matic maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroost. Aruanne märgib, et praeguses riiklikus HIV-i ja AIDS-i strateegias on täiesti õigustatult prioriteediks süstivad narkomaanid, samas tuleks ennetusteenuste nagu süstlavahetus ja opioid-asendusravi, ulatust jätkuvalt suurendada ning muuta teenused kättesaadavamaks igasugustes keskkondades, kaasa arvatud kinnipidamisasutustes. Kuna paljud süstivad narkomaanid viibivad ka vanglates ja arestimajades, eksisteerib suur risk, et teenuste puudumine nendes keskkondades võib vähendada kogu kogukonnas saavutatud HIV ennetuse tulemusi. Teine oluline puudus oli HIV-sse nakatunute hiline avastamine ning seetõttu hiline jõudmine teenusteni. Vaatamata viimastel aastatel suurenenud pingutustele näitab statistika, et HIV/AIDS on jätkuvalt üheks peamiseks rahvatervise probleemiks Eestis.
(küüditamist läbiviinud isikute uurimine ja vastutusele võtmine). *ÜLESANDED: Tegeleb kõige sellega, mis võib teostada ohtu riigi põhiseaduslikule korrale. 21.Õiguskantsler, tema ülesanded? Põhifookus on õigusaktide kvaliteedil ja isikute põhiõiguste- ja vabaduste tagamisel. Isikud pöörduvad ta poole oma põhiõiguse- või vabaduse väidetava rikkumise korral, enamjaolt kinnipidamisasutustes viibivad isikud. Tulenevalt õiguskantsleri seadusest on tal oma pädevus, kõiki asju ta ei saa menetlusse võtta. Õigusteenistuse, sotsiaalsete õiguste, ettevõtluskeskkonna, õiguskorra kaitse, kontrollkäikude, laste ja noorte õiguste osakond - need osakonnad asuvad õiguskantsleri institutsioonis. lepitusmenetluse läbiviimine - kontrollib, et isikut ei diskrimineerita tema soo, rassi, rahvuse, päritolu, poliitiliste ja usuliste veendmuste jne alusel
mõõtmed ennustada kriminaalset ja vägivaldset käitumist. Endiselt on aga arusaamatu, millised on psühhopaatia juhuslikud mõjud ja kuidas need sõltuvad erinevatest oludest. Kui täpselt ennustavad psühhopaatia mõõtmed kriminaalset käitumist? Paljud metaanalüüsid on uurinud PCL-R/SV ennustusvõimet ning võrrelnud neid teiste riskianalüüsi vahenditega. Need uuringud on analüüsinud PCL-R/SV peamisi tulemusi, mis on mõõtnud kinnipidamisasutustes halba käitumist, vabastusjärgset kuritegelikku käitumist ja vabastusjärgset vägivaldset kuritegelikku käitumist. Metaanalüüside järgi on kõige kolme tulemuse ennustatavus suhteliselt võrdne. Individuaalsete uuringute põhjal ennustab ka PPI/PPI-R olulisel määral kinnipidamisasutustes halba käitumist, kriminaalsust ja vägivalda. PCL-R/SV on olnud vähem edukas seksuaalkuritegude kordumise ennustamises, aga ennustab
Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Selle tagamiseks tuleb suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu. 4 Rahvastiku kvaliteet  inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes eavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Immigrandid  välismaalt sisserännanud inimesed. Mittetulundusühing  kodanikualgatuslikud organisatsioonid. Nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Ei tohi kasumit teenida. Nt MTÜ-d korteri-, suvila-,
4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele 7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele 8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile Kodanikuõigused (põhiseaduses) 1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes 2) Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu neile, kes tahavad riigikorda muuta 3) Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 4) Õigus töötada avaliku teenistujana riigi või omavalitsusasutuses 5) Õigus kuuluda erakonda 6) Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 7) Õigus osaleda rahvahääletusel 8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS – inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK – inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass
4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele 7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele 8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile Kodanikuõigused (põhiseaduses) 1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes 2) Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu neile, kes tahavad riigikorda muuta 3) Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 4) Õigus töötada avaliku teenistujana riigi või omavalitsusasutuses 5) Õigus kuuluda erakonda 6) Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 7) Õigus osaleda rahvahääletusel 8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS  inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused) KODANIK  inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodaniku tunnus on pass
a. Eesti kodanikud 80% b. Kodakondsuseta isikud 12,8% c. Vene Föderatsiooni kodanikud 6,6% d. Teiste riikide kodanikud 0,6% 50) Eesti peamised registrid: a. Maaregister ehk maakataster b. Äriregister c. Autoregister d. Rahvastikuregister 51) Kodanikuõigused: a. Õigus ja kohustus teenida kaitseväes b. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust c. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis d. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus  õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon  vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c
taotleda kodakondsust, kuni 15 aastaseni ei pea laps selleks eksameid sooritama. 5. Kuni 10 inimesele aastas võib valitsus omistada kodakondsuse eriliste teenete eest riigi ees. Kodanikuõigused ja Âkohustused 1. Õigus ja kohustus teenida kaitseväed 2. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. 3. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis. 4. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes 5. Õigus kuuluda erakonda 6. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Kodanikusuhte lõppemine 1. Kodaniku enda soovil: Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista. 2. Riigi algatusel: Nt raske seaduserikkumise korral, sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Inimesel on õigus taastada lapsena kaotatud kodakondsus, Eesti kodanikku
olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teine võimalus on sisserände soosimine. Näiteks USA-s, kus sisserändepoliitika on aastakümneid olnud leebe, pole rahvastikuvananemise probleemi. 17 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks.
isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet  inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimarengu mõõtmisel arvestatakse näiteks kinnipidamisasutustes olevate inimeste osakaalu, vägivaldseid surmasid, töötuse määra, krooniliste haiguste levikut, sotsiaalhoolekandeasutustes elavate inimeste hulka, koolist väljalangevust. Need näitajad annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks.
Kodakondsuse võib omandada kahel viisil : Kodanikuks sünnitakse Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras. * kodakondsuse võib saada ka eriliste teenete eest riigi ees. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: õigus ja kohustus teenida kaitseväes ; õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. ; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis ; õigus töötada avaliku teenistujana riigi ning kohaliku omavalitsuse asutustes, ; õigus kuuluda erakonda ; õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel ; õigus osaleda rahvahääletusel ; õigus otsida eesti vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles. Elamisluba  riigi poolt välja antav tõend mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt.
81. Rahvas riigivõimu kandjana Eesti Vabariigi põhiseaduses, selle sisu: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu: Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanikke osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamisasutustes. 82. Riigi funktsioonid: 1) Elu korraldamine territoriumil. 2) Riigi mehhanism  riigiaparaadi ülesehitus, kes korraldavad sotsiaalelu. Funktsioonid: 1) Siseküsimused  Õiguskorra kaitsmine, sotsiaalsete küsimuste tagamine, omadniküsimused, maksustamise süsteem, ühiskondlikud suhted, kultuur, haridus, laste kasvatamine, lootuskaitse (s.t. kõik elusfääri puudutav)
oma riigiga püsiv ja vastastikku kohustav suhe. Õigused, mis kuuluvad ainult riigi kodanikele, seonduvad põhiseadusliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega  kõige olulisemad kolm: õigus valida, õigus olla valitud, õigus kuuluda erakondadesse. · õigus teenida Eesti kaitsejõududes § 124 · õigus avaldada omaalgatuslikku relvastatud vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis § 30 · õigus töötada vastutavatel ametikohtadel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes § 30 · õigus kuuluda erakondadesse § 48 · õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel § 60 · õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel · õigus otsida välismaal viibides Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset § 13 · õigus igal ajal asuda elama Eestisse § 36
vastastikku kohustav suhe. Õigused, mis kuuluvad ainult riigi kodanikele, seonduvad põhiseadusliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega  kõige olulisemad kolm: õigus valida, õigus olla valitud, õigus kuuluda erakondadesse. 1 õigus teenida Eesti kaitsejõududes § 124 2 õigus avaldada omaalgatuslikku relvastatud vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust 3 õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis § 30 4 õigus töötada vastutavatel ametikohtadel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes § 30 5 õigus kuuluda erakondadesse § 48 6 õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel § 60 7 õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel 8 õigus otsida välismaal viibides Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset § 13 9 õigus igal ajal asuda elama Eestisse § 36 10 ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata § 36
Meditsiinilise mudeli kohaselt peetakse kurjategijat haigeks, puudulikuks indiviidiks, kelle kohtlemine seostub pigem ravi kui karistamisega. 1929. a võttis Ameerika Kongress vastu otsuse, mille järgi rahvusvahelise kriminaalpoliitika eesmärgiks oli kurjategijate rehabiliteerimine (taaskohanemine eluga vabaduses). Algselt rakendati seda üksnes asotsiaalse eluviisiga inimeste suhtes, kuid see kontingent hakkaks hiljem laienema. Meditsiinilise mudeli kasutamise ajal kehtisid kinnipidamisasutustes 3 põhiprintsiipi: 1)kohtlemisideoloogia  ravida, parandada; 2)tähtajatu asutuses viibimise aeg (ka tähtajatu karistus  haiglasse ei panda kunagi kindlaks tähtajaks, vaid kuni tervenemiseni); 3)klassifitseerimine  kui kontrollimudeli puhul ei ole erilist tähtsust kurjategija isikul, siis kohtlemisideoloogia korral klassifitseeritakse kurjategijaid võimalikult täpselt  eristatakse erinevaid kontingente; klassif. toimub tulenevalt testidest saadud andmetest. Klassif
kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri. Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima. WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977): Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad
Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist. Vabanevad tsütokiinid hävitavad koroidpleksuse ühekihilise barjääri, mis annab bakterile suurepärase võimaluse ajju tungida. Liikvori jõudes ei saa mikrogliia makrofaagid enam temaga hakkama. NB! Erand! Eritab elusana LOSi keskkonda! Levik ainult suletud kollektiivides, levib õhu kaudu 30 cm kaugusele. Epidemioloogia. Kõrgeim esinemissagedus endeemiliselt alla viie aastastel (eriti imikutel!), kinnipidamisasutustes, komplemendi hiliste komponentide puudulikkuse korral. Lapsed on passiivselt esimesed 6 kuud immuunsed, polüsahhariidkonjugaatvaktsiin on olemas alla kahestele. Kandlus on kõrgeim lastel, noortel täiskasvanutel, madalamates sotsiaalsetes klassides ninaneelus aastaajast sõltumatult. Kandlus on tavaliselt mööduv, kaob pärast antikehade teket. Levinud üle maailma, enamasti põhjustab haigusi aasta kuivadel külmadel kuudel. Eestis oli viimane tõus 84.-85
annaabi.ee 
