Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga. Keskaja parkalid, raamatuköitjad, kingsepad, nahakauplejad ja lihunikud valisid ta oma kaitsepühakuks. Püha Bartolomeusele on pühitsetud Inglismaal 165 kirikut. Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus. BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Raimond Valgre Raimond Valgre, kes oli üks Eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Ta ema ning isa olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme
Kuidas mõjutas tsunfti korraldus keskaja käsitööndust? Tsunftid tekkisid 15 saj.Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti
Tsunfitd kujuneisd 13- 14 sajand Euroopa linnades. Tsunft oli teine väärikas grupp linlaste seas. Tsunft kaitses oma liikmete huve . Suurema osa moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega . Nad valmistasid suurema osa eluks vajaliku ise. Mõnda tsunfti võisid kuuluda mitme eriala meistrid. Näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatuid reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga
Käsitööliste meistriks saamine Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust
15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud aga kui Michelangelo sai üheksa aasta vanuseks, saatis isa ta kooli, sest äri jaoks oli haridust vaja. Kuna enamik kunstnikke ei olnud kunagi koolis käinud ega ladina keelt õppinud, andis see oskus Michelangelole edaspidi palju eeliseid. Koolitundide asemel tahtis Michelangelo hoopis joonistada. Kui ta ütles oma iela, et tahab saada kunstnikuks, läks ta isa raevu ja ütles, et kunstnikud on lihtlabased ja ei ole mitte kuidagi paremad kui kingsepad. Lõpuks andis isa Michelangelo soovile järele. 1488. aastal sai 12aastasest Michelangelost Chrilandaio õpipoiss. Poisi tööd olid nii head, et Chirlandaio hakkas oma õpilase annet kadestama. Michelangelo hakkas aga rahutuks muutuma, ta hakkas huvi tundma skulptuuri vastu, kuid maalitöökojas ei saanud ta kivitahumist õppida. Peagi lahkus Michelangelo Chirlandaio töökojast ning hakkas tegelema savist skulptuuride voolimisega. 1492
,,Sinilind"(püüd ja tahe teistele õnne anda ja selle läbi ise õnnelikuks saada) Marionett näidend-ühevaatusteliste näidendite tsükkel Aleksis Kivi Pani aluse Soome realistlikule proosale. Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad" ,,Kullerva" ,,Kihlus" ,,Kanarbikumaa" ,,Luule"- luulekogu Peateoseks on romaan ,,7 venda" Ideestik 19. sajandi Soome külaelu. Peategelased on orvuks jäänud vennad. Vanusevahemik 16-25. Annavad oma kodutalu 10 aastaks rendile ja pagevad metsa. Vendade kaudu avaldub soomlase talupoja loomus, igapäevane tööharjumus ja kogukonna lagunemine. Romaan sisaldab ka rahvusjutte ja laule
(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop lätis. Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa. Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p- eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis.
Pikk tänav oli Rakvere peatänavaks 19. saj. lõpuni. Seal tegutsesid erinevad käsitöömeistrid (sepad, rätsepad, kingsepad, kellassepad jne.), kõrtsid, võõrastemajad, apteek, kauplused, koolid jm. Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad.
Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, pagarid, kingsepad, rätsepad, keda nimetati poolvendadeks, riietuse järgi aga hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister.
taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu. Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast.lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari.Algul oli Pealinnaks Vana-Pärnu , hiljem sai aga selleks Haapsalu.
omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused
Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mereröövlid Sündik raejurist
Pandlad on au sees, muutudes mõõtmetelt järjest suuremateks ja kiiskavamateks. Neid rikastatakse heldelt pärlite ja kunstkristallidega. Kahekümndate lõpuks läheb hullus mööda ja nad omandavad jälle tagasihoidlikud mõõtmed. Kui tantsumaania pisut järgi annab, muutuvad kingad kergemateks ja graatsilisemateks. Ka värvid rahunevad, silm puhkab beezil, pruunil ja hallil. Kergetööstuse areng ilmutab ennast rohkete poodide avamisega. Kingsepad ei suuda enam võistelda tööstuslikult toodetud jalatsite valmistamise hinna, kiiruse ja stiiliga. Järele jäävad vaid kingameistrid, kes valmistavad kingi eritellimusel ja mõõdu järgi. Siin on käsitööl võimalus arendada kunsti tasemele. Oma peene stiilitajuga teevad nime Salvatore Ferragamo, Andre Perugia ja Charles Jourdan. Meestegi mood muutub vähem formaalseks. Walesi printsi 1924. aasta USA visiidil kantud seemisnahksed kingad tekitasid furoori
umbes 650 ja laius umbes 200km, sisevete kogupindala on umbkaudu 4000 km².Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik, kuni parlament otsustas selle sätte kaotada. Inimesed on sõbralikud ja ausad, suhtlemisel väga vahetud, aga mõnikord pisut ka tüütud (eriti kui kuskil kõrvalises kolkas hakatakse lunima, et näita välismaa raha kah). Ka kauplemisel on Nepaali elanikud üldiselt väga ausad. Siiski on näiteks Indiast tulnud saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad. Katmandu: Katmandu on Nepali pealinn ja suurim linn. Ta asub Katmandu orus Bagmati jõe ääres 1300 m kõrgusel merepinnast. Katmandu orus asuvas kolmiklinnas elab poolteist miljonit inimest. Linna nimi pärineb sanskriti sõnadest "Kaasth Mandap"."Kaasth" tähendab puitu ja ,,Mandap" ilusat katet või vaipa. Linn oli vanasti täis puitehitisi ja templeid, nii et maapind tundus olevat puiduga kaetud
*Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad.
ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Tekkisid linnad käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See
Kaart 1 1. Liivi Orduriik (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid preestervennad, poolvennad täitsid mitmesuguseid kohustusi, teenisid teisi (kingsepad, pagarid kokad). 2. Tartu piiskopkond: piiskop elas Tartus Toomemäel. Suuremad ja tähtsamad linused olid Otepää. Kirumpää, Vastseliina. Piiskopkonnas oli rohkem maid läänistatud vasallidele, sest piiskopil polnud sellist sõjalist jõudu nagu ordul. Vasallid olid kohustatud piiskopi kutsel sõtta ilmuma. Vasallid aga tegutsesid võrdlemisi iseseisvalt ega allunud korraldustele.
pidades maa headust-seisupaika ja muid kohalikke olusid. Eestile on olnud kombeks 2 hobust paarisrakendis maad harimas. Ühe hobuse kohta tuli meil 1926a. 5,6 ha põllumaad ja 5,3 elanikku. Seega pidi rajatava asundustalu suurus olema vähemalt 10 ha haritavat maad+3-4 ha heinamaad kodust kaugematel jõelammidel. Selliseid kahehobusetalusid tehti üle 32 tuhande, peale selle veel üle 23 tuh ühehobusetalu nn. käsitöölistele (kingsepad, rätsepad, kooliõpetajad jt.). Seoses maareformiga tõusis hobuste arv Vabadussõjaaegsest 167 tuhandelt 230 tuhandeni (1927), viidi lõpule universaalse tori hobusetõu aretus, kahekordistus talude arv, koos üksikmajapidamiste arvuga tõusis see 1940.aastaks 140 tuhandeni. Tori tõu IV periood (1936...1959). Seoses soode ülesharimisega vajati 30ndatel tugevamatüübilist, universaalset hobust. Selleks osteti 1936. a. lõpus M. Ilmjärve eestvõtmisel Prantsusmaalt viis postjee-bretooni
#hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. l. 37 6) Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. 7) # Kanuti Gild- Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13. sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid. Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Aadress Pikk 20.
ET TSUNFT MILLESKI KAHJU EI KANNATAKS... J. Rannu Nende sõnadega algas tavaliselt käsitööliste tsunfti skraa. Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Skraa määras
ettekande esitada. Vahekohtuniku volitusi suurendati hooajal 1889/90, mil tal lubati määrata vabalöök ebaausa mängu eest ilma kaebust ootamata. Ilmselt läks alles nüüd kohtunikul ka vilet vaja. Alles hooajal 1891/92 anti vahekohtunikule tänapäevased õigused ja ta lubati platsile. Väljaku ääres silganud meestele jäi sellest ajast peale piiri- ehk abikohtuniku roll. Esimene jalgpall oli täispuhutud seapõiest, mis otsast nagu otsast nagu õhupall kinni oli seotud. Kingsepad tegid nahast põiekujulise koti. See ploomikujuline pall oli ümaram, kui tänapäevane ragbipall, kuid kaugeltki mitte kerakujuline. 1860. aastal leiutati kummipõis ja pump selle pumpamiseks. Nüüd sai võimalikuks ümmarguse palli valmistamise. Varastes reeglites polnud sõnagi juttu, kui suur peab pall olema. Tänapäeva standarditega võrreldes olid mõned tollased "külavuti pallid" lausa hiigelsuured. Esimest korda määratleti palli 1880
osa oli lihtsalt elanikke. Linnad kujunesid Vene transiitkaubanduse keskusteks. 1346. Aastal võeti vastu seadus, et hansakaupmehed võivad kasutada caid Riiat, Tallinnat ja Uus-pärnut sisseveosadamatena. Lpdjaga veeti kaupa Pärnust Tartusse. Lääne- Euroopast saadeti Eestisse soola, vürtse, veine, metallic, lõuendeid, kalevit. Eestist Lääne-Euroopasse soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist, teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad. Elu linnas: Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu
tavaliselt oli põldu 15-20ha ja ülejäänud oli mets/tühimaa • Balti kubermangu mõisamaa oli keskmiselt 1220 ha. Vene mõisad olid 400-500 tiinu(pm sama mis ha) • Maataludes oli 12 ha põldu, siis 2 hobust ja mõni ha lisaks veel heinamaad See talu jõudis ülal pidada 6 lehma ja mõned sead • Kahehobuse talusid tehti 32000 (- ASUNDUSTALU) • Ühehobuse kohad said rätsepad, kingsepad jne- neil oli 4-6 ha põllumaad, neid tehti 23000 talu • 1)samm- ardenn, brabansoon, šsair, suffolk • 2) traavel- orlov, ameerikatraavel, prantsuse traavel • 3) galopi h.- xx, ox • Ajaloo suurim arv on 230000 hobust eestis. • Kui mõisas oli 60 hobust, siis nendest tavaliselt olid 40 tööks, 15 ratsaks ja 5 galopiks • 1892 osteti Torihobune (tori tõu loomine 1927
Lodovico ametiaeg linnavalitsejana lõppes ja ta otsustas kaupmeheäri kasuks. Perekond pöördus Firenzesse. 1481. aastal suri Michelangelo ema varsti pärast neljanda venna sündi.. See kuue aastasele poisile suur hoop Järkjärgult hakkas Michelangelot huvitama kunst. Kui ta oma isale ütles, et ta soovib saada kunstnikuks, oli ta isa väga raevu läinud ja lausunud pojale: ,,Kunstnikud on töölised, mitte paremad kui kingsepad." 2.KOOLIAASTAD 15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud. Tüdrukud aitasid oma ema ja poisid töötasid koos isaga. Kaupmehe perekonnas olid asjad teisiti äri jaoks oli haridust vaja. 2.1 Francesco da Urbino Mõne aja pärast märkas isa, kui andekas ja intelligentne ta poeg on. Ta pani Michelangelo Francesco da Urbino kooli ladina keelt õppima. Niisiis veetis Michelangelo koolis pikki tunde Vana-Rooma autoreid lugedes ja tõlkides
Alusti ühehäälsetest koraalidest ja jõuti välja mitmehäälsete koorilauludeni. Sajandi keskel koolide arv suurenes, samuti kasvas nõudlus uute õpetajate järele. Senised köstrid polnud saanud mingit erilist haridust, enamasti olid nad käsitöölised (rätsepad, kingsepad, tislerid), kes pidasid köstriametit oma töö kõrvalt. Koolivõrgu arenedes hakkas seniste köstrite võimetus üha enam välja paistma. Uute haritud köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite koolitamiseks asutas Janis Cimze Valgas 1839. aastal seminari, kus said hariduse paljud eesti õpetajad.[1] Janis Cimze
Elvas tegutses mitmeid munade vastuvõtupunkte, mis kogusid talupidajailt kanamunade välismaale eksportimisega. Siin tegutsesid muu seas ka viis liha- ja vorstikauplust ja kaheksa pagaritöökoda. Leidus veel mitmeid kindlale kaubaartiklile spetsialiseerunud ärisid, näiteks :rohu- ja värvikauplus, masinakauplus, raamatukauplused, matusetarvete kauplus jne. Lisaks poodidele leidus siin ka palju teenusepakkujaid. Alevis tegutsesid kellassepaärid, kohalik pank, rätsepad, kingsepad, juuksurid, arstid, hambaarstid, saunad, trükikoda jne. Kõik olid eelkõige mõeldud rikaste suvitajate jaoks. Tegutses restorane, einelaud, õllepoed ning viina- ja veinipoed. Eriti vilgas kauplemine toimus kolm korda nädalas, siis kui olid turupäevad. Laata peeti 6 korda aastas. Suurt rolli Elva, kui kaubanduskeskuse elus mängis ikkagi raudteejaam. Peamiselt eksporditi Elva jaamast võid, mune, peekonit, lina ja ka puitu. Samal ajal veeti sisse
Jõeperes korrapärane vennastekogudus, mis jäi pikema aja kestel ainsaks kogu Põhja-Eestis. Oma ametis oli ta kokku 11 aastat, mil pidi taas Ungru mõisa tagasi minema.48 45 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 404. 46 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 47 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 402. 48 Samas, 401. Suuresti tänu vennastekogudustele omandatud kirjaoskusele ning kõnepidamise vilumusele, õnnestus paljudel velistel pääseda ka mõisaametisse (kingsepad, aidamehed), eriti kui mõisnik ise pooldas hernhuutlust. Paljudel juhtudel pääsesid sellised hernhuutlikud talupojad ka pärisorjusest ennem vabaks kui üldine talurahva mass. Eesõigustatud positsiooni abil jõudsid nad ka enamasti jõukamale majanduslikule järjele, mis ühenduses laiema silmaringiga võimaldas ka lastele paremat haridust anda. Kui pärisorjast talupoegadel polnud
toidutagavara kaasa tassida, samuti telk ning inglise - nepali keele vestmik. Kohalikud on sõbralikud ja ausad, suhtlemisel väga vahetud (enda ülimalt positiivne kogemus Khaptadi rahvuspargi töötajatega), aga mõnikord pisut ka tüütud (eriti kui kuskil kõrvalises kolkas hakatakse lunima, et näita välismaa raha). Ka kauplemisel on nepaali elanikud üldiselt väga ausad. Siiski on näiteks Indiast tulnud saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad. Kohalik transport toimub enamasti väikelennukiga (kaugetes Himaalaja mägipiirkondades). Kathmandu, Pokhara ja tasandiku Terai vahel on ka üpris tihe bussiliiklus. Bussipiletid on ülimalt odavad, kuna ka bussid on üldjuhul parajad käkid. Tuleb arvestada, et tavaline bussireis kestab ikka 12 tundi või kauem, igal juhul tuleb kannatust varuda. Kathmandu ja suuremate linnade vahel ning Terai (tasandikul) piirkonnas on päris korralik asfalttee
Talle kuulusid peamiselt Läti alad ja mõned väikemaakonnad Eestist. Orduriigi pealinnaks oli algul Riia, huljem Võnnu. Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi. Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jt. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Saare-Lääni piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast. Selle pealinnaks oli algselt Vana-Pärnu, hiljem Haapsallu. Tallinna piiskop omas ainult vaimulikku võimu.
Tööriistad tehti kas ise või osteti. Käsitöölisi leidus nii adratalupoegade kui ka üksjalgade seas. Laialt levinud oli kodune sepatöö. 13.-15. sajandist pole maakäsitööliste kohta peaaegu mingeid allikaid. 15. sajandist esinevad juhuteadetes vaid sepp, puusepp, müürsepp. Talupoegade nimed annavad teada nende ametist. Kullamaa vakuraamatus esinevad puzepphe, rowtzephe. Samuti leidus ratasseppaid, tislereid, korvipunujaid, laudsepad, nahksepad, kingsepad, rätsepad. 15. Talurahva sotsiaalsed rühmad Eesti alal 13.-16. saj: Enamik allikatest pärinevad alles 15. ja 16. sajandist, mis puudutavad Talurahva sotsiaalset rühma. Adratalupoeg - Kõige arvukam talurahvarühm 16. sajandil. Oma nimetuse on saanud sellest, et nende talude suurust hinnati adramaades. Tavaliselt talude suuruseks olid 1- 2 adramaad, kuid Järvas leidus 3-5 adramaalisi talusi. Suured talud kasutasid
vaeste erinevus. Seda mõjutasid ka taudid varandus koondus ellujäänute kätte. Väljaminekutest läks enamus toidule, eluasemehinnad ja rõivad oli odavad. Keskaja teise poole majanduses mängisid selgelt kõige olulisemat rolli linnad. MAJANDUS Käsitöö Käsitöö puhul tuleb välja tuua kaks aspekti: 1) Kõigepealt tootmine, mis rahuldab oma enda ja piirkonna(lokaalseid) lähivajadusi riie, tööriistad jne oma piirkonna tarbeks, millega tegelesid rätsepad, kingsepad ja teised käsitöölised. 2) Teine pool on aga suuremahuline tootmine, käsitöö, mis orienteeritud turule, toodang mille põhiosa turustati kaugemal tootmiskohast. See ei tähendanud veel töötegijate koondamist ühte ruumi. See toodang oli laiahaardelisem ja töö oli produtseeritud kaubanduse tarbeks. Selle töö turg oli Euroopas või isegi sellest kaugemal. Toorained olid tihti pärit kaugetest piirkondadest, kust nad jõuavad tootmiskohta kaubanduse kaudu. Käsitöö areng
Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg). Ordumeister - Tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvennad - Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem
(kasutusel ka Eesti keskaja või orduaja mõiste) *Ordumeister- Tähtsaim isik Liivi ordus. *Rüütelvennad- Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- kontuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. *Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. *Riia peapiiskop- vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. *Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. *Kümnis- põhiline ristiusuliste kohustus- kümnes osa talu saagist. *Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks. *Teotöö- kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad
tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol. Jalatseid hinnati kõrgelt ja söögiajaks jalast ära võetud jalavarje ei jäetud mitte põrandale, vaid asetati pingile. 6.sajandil eKr tegid kingsepad ülikutele tellimise peale punasest, sinisest või mustast nahast sandaale, nöörsaapaid, pehmeid kingi ja pahkluurihma või ülespidi keerduva varbaosaga kingi. Ülespidiste nindega kingad olid kas kõrgelt kinni nööritavad või sügava väljalõikega. Naised kandsid Sveitsis Schönenwerdis asuvas Bally Muuseumis hoitakse nimetatud sajandist pärinevat kinnitusnööridega sandaali, mille puutalla muudab painduvaks nahkhingedega
tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol. Jalatseid hinnati kõrgelt ja söögiajaks jalast ära võetud jalavarje ei jäetud mitte põrandale, vaid asetati pingile. 6.sajandil eKr tegid kingsepad ülikutele tellimise peale punasest, sinisest või mustast nahast sandaale, nöörsaapaid, pehmeid kingi ja pahkluurihma või ülespidi keerduva varbaosaga kingi. Ülespidiste nindega kingad olid kas kõrgelt kinni nööritavad või sügava väljalõikega. Naised kandsid Sveitsis Schönenwerdis asuvas Bally Muuseumis hoitakse nimetatud sajandist pärinevat kinnitusnööridega sandaali, mille puutalla muudab painduvaks nahkhingedega
oli algul Riia, seejärel Võnnu. o Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad. o Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga. o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne. o Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad. o Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne. o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop. o Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa, pealinn oli Tartu.
Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva , Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. 9 Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud, kes teostasid mõisate kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed Muistsetest Ugandi ja Vaiga maakondadest tekkis Tartu Piiskopkond keskusega Tartus. Piiskop ise
Raha tuligi, sest minu teated olid õiged, aga milles ma eksisin, oli aeg. Raha tuli nimelt hulga varem kui mina mõtlesin. Ja veel ühes teises asjas eksisin ma. Mina, rumal, mõtlesin, et raha tulekust tean ainult mina, mitte keegi muu, aga nagu pärast selgus, sellest teadsid paljud, väga paljud. Ja niipea kui siis rahalaev tuli, juba mineva nädala lõpul, siis sadas rahatahtjaid nagu vihma kokku -- kooliõpetajad, poodnikud, lihunikud, rätsepad, kingsepad, pesupesijad, õmblejad, kõik tulid karjas. Ja et härra Maurus ei oska rahaga õieti ümber käia, siis hakkas ta kohe välja laduma. Ladus ja ladus, kuni sõrmed peaaegu põhjas ja härra Ollino talle ütles, et nõnda jääme ise nälga; siis enam ei ladund, siis pani väljamaksmise seisma. Aga siis tuli jõe äärest kalanaine, üks neist, kes seal hommikuti oma kolmekorstnalisi ropendusi karjuvad, tuli ja hakkas ka raha nõudma
annaabi.ee 
