Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kingade stiile läbi aegade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
king, kinga, kingad, jalats, kontsa, jalatsi, kontsad, sandaal, kingi, kingade, jalanõu, shoes, jalatsid, jalatsite, puukingad, tald, jalanõud, kanti, kontsaga, nahast, kandis, mary, jane, rihm, wear, kandjad, seoti, pastel, tallad, saapad, moest, platform, hansen, rihmad, women, rõivastus, jalgu, valitsejad, paljajalu, jalale, ühesugused, sääredSamuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindatud peene kõrge kontsaga kõpskingad, olgu need siis kandmiseks kas või tolmuimemisel. Dekaadi alguse märksõnaks on sitletod (stiletto pistoda tüüp). Kerged elegantsed kõrge kontsaga kingad said Itaalia põhiliseks ekspordiartikliks. Disaineritest teevad stiletodega nime Roger Vivier ja Charles Jourdan. Kümnendi teine pool annab siiski jalgadele armu. Tänu filmidiiva Audrie Hepburnile saavad populaarseks balletikingad.
Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris- ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smagard, türkiis ja korallid. Jõukate daamide käsi kaunistasid sõrmused ja käevõrud. Juveele võisid lubada endale ainult väga rikkad ja nad kandsid neid lausa kolossaalsetes kogustes. Sagedasti aeti ka läbi järeletehtud kividega, millest parimad saadi Hispaaniast. Inglismaal valmistati ehteid mäekristallidest. 3.4.Jalanõud 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui ka mehed. Enese kontsade abil kõrgendamine sobib täielikult kokku barokivaimu, lopsaka riidemoe ja peenutsevate maneeridega. Kontsad tõstsid meeste enesehinnangut Moodi läksid kaunistustega kingad ning ülikute kingadel võis näha ka ehistutte. 17.Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused
Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu ja klaasümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit. Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Ilu ja hügieen:
Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu ja klaasümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit. Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Ilu ja hügieen:
................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3.3 SOENGUD MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939.............................................................................................13 3.4 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................14 4. KINGAD.............................................................................................................................................................16 4.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................16 4.2 ESIMENE MAAILMASÕDA..............................................................................................................................17 4.3 KINGAD 1920-1929.......
Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled.
mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad. Pükste allääre laius varieerus kõvasti, olid moes nii kitsad kui ka laiad allääred. 1.4. Välisriided Välisriieteks oli värvitud kunstnahad, plastikust vihmakeebid ning värvilised jakid, milledel olid suured nööbid ja taskud ning puhvis käised või krae. 1.5. Jalanõud Jalanõudena kanti madalaid sandaale või platvorme. Kingad olid madalad ning kitsad, et rõhutada lapselikkust. Saapad ning kotid olid tihti nahast või vinüülist ning käsitsivalmistatud. Laialdaselt olid moes ka stiletod, mis ajapikku aina madalamaks jäid. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) 1.6. Soengud Juuksed olid terved, sirged ning loomulikud. Tuntuimaks soenguks oli Twiggy eeskujul lühike Bob lõikus. Päevasel ajal olid otsad üles- või allapoole koolutatud. Pidulike ürituste
Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki. Kuigi noort Victoriat peeti üheks Euroopa moeliidriks, pidas ta rõivaid vaid kehakateteks
kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli
Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad kooliõpetajad, laulu- ja tantsupidude aegu näeme rahvarõivas ka neid, kes esinemistega seotud polegi. Üldine peorõõm ja eriline meeleolu lausa sunnivad kaasa minema. Ka presideni vastuvõtul sobib kanda rahvariideid. Kuid rahvariiete kandmisel tehakse ka vigu, mis kindlasti tulenevad vähestest teatmistest. Rahvarõivas naisel peaksid jalas olema lihtsad kinnised mustad kingad. Sobivad ka paeltega kingad. Kontsad peavad olema madalad ja tugevad, tikk-kontsaga rahvatantsu tantsida ei saa. Lahtised kingad ei sobi villase seeliku juurde mitte mingil juhul. Lapsed võivad äärmisel juhul kanda pigem musti kingi meenutavaid tenniseid. Mehed peaksid samuti kandma lihtsaid kinniseid musti kingi, kui võimalik siis paeltega. Pastlaid on piduliku rõiva juurde kantud ainult Lõuna-Eestis. Kaelaehted 2
kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad Jõukad naised katsid näo maskiga jalutuskäikudel või teatrisse sõitmisel. Prantslannad olid arvamusel, et lisaks moekusele kaitseb mask ka nende õrna näonahka JALANÕUD NAISED Jalatsitematerjaliks olid nahk, kalev ja siid Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines - kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina- ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad Jalatsimood - kontsa kõrgus ning kingapealse ja -nina vorm - muutus
käisid päevaajal inimesed lausa kostüümides. Moodi tulid ka stretch-kangast lühike ja liibuv miniseelik ning tohutu suured õlandid, mis rõhutasid puusade kitsust. Karjääri tähtsust silmas pidades tahtsid paljud naised rõhutada „ajudega“ imagot ning kandsid prille. Paljud karjäärinaised hakkasid sel kümnendil kandma tööle minnes botaseid, vahetades need pärast reibast jalutuskäiku metroojaamast kontroris kingade vastu. Väärisehete ja ehtsate karusnahkade kandjate elustiil tõusis üldsuse huviorbiiti – oli seltskonnaajakirjade kõrgaeg. Kõige šikim aksessuaar, mis kellelgi olla sai, oli hämmastaval kombel laps. Beebi pidi olema loomulikult täiuslikult ilus, puhas ja kaunilt riides. Arvan, et ka tänapäeval võiksid naised kanda kingi, et jätta töö juures endast konservatiivsemat muljet. Kingad rõhutavad naiselikkust ja seda oleks meie ühiskonda kindlasti juurde vaja. Võrreldes 20
kasuks. Lokitud juus jäi populaarseks 1947. aastani , eriti moodsad olid püsilokkid, mille tegmiseks kasutati uudset keemilise püsilokki meetodit. 1950-1959 Rõivamood: 50. -ndatel tekkis nn karjäärinaise seisus ja ekstra tähelepanu hakati pöörama teismelistele, kellele õmmeldi ka enda riideid. See oli Rock'n'Roll-i ja Elvis Presley ajastu. Moes oli naiselikkus, tikk-kontsad, kübarad ning Chanel`i kahevärvilised madalama kontsa ja kannarihmaga kingad. Juustega tehti samuti absoluutselt kõike, v.a. jäeti need loomulikuks. Lühikesed blondid juuksed olid siiani moes, kuid selle kõrvale tuli ka palju muud,näiteks Taylori ronkmustad lokkis juuksed. Figuur muutus lihaselisemaks. Moeiidolid: Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor ja Brigitte Bardot. Soengumood: 50.-nadtel aastatel muudeti soenguid pidevalr ja igal võimalikul viisil. Kord kammiti juuksed taha ,siis värviti, tupeeriti, lõigati ziletiga, kanti lahtistena või pandi üles.
venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuks anoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid.
puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest
Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela mitmesuguseid klaas või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele kannaga hõberaha. Jalavarjud. Sukad olid valdavalt ühevärvilised, tavaliselt valged. 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka potisiniseid ja punaseid. Sukad püsisid üleval kirjude sukapaeltega, mis seoti põlve alla. Suvel paljajalu käies olid naistel sääri katmas sukavarred. Jalatsitena on Saaremaal hiljemalt 17. sajandist alates kantud kingi, aja jooksul muutus nii liist kui valmistamistehnoloogia. 19. sajandil olid kõige tavalisemad kõrvadega kingad, mille otsad köideti jala peal kokku paela või naharibaga. Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid. Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad
Aluspesuks olid üldiselt laiade lahtiste säärtega prantsuse aluspüksid. Vivien Leigh (5 November 1913 7 July 1967) Scarlett O'Hara roll filmis ,,Tuulest viidud". Tõstis näitlejanna kiiresti moeikooni staatusesse. Ühest filmikostüümist sai ka üks ajastu enim kopeeritud kleite. 40-ndad Sõjaaeg tõi kaasa mehelikuma ja nurgeliste õlgadega moe. Seelikud lühenesid taas seda juba materjalipuuduse tõttu. Samal põhjusel kanti palju puutallaga kingi. Kuid 40ndate lõpuks muutub mood taas naiselikumaks ja elegantsemaks: seelikud pikenevad, õlad ümarduvad, tugevalt rõhutatakse vöökohta. 50-ndad Selle kümnendi moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja rafineeritus seda lisasid nii kübarad kui tikk kontsad ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis
tagajärjel pidevalt vähenema RIIETUS Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula). Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai
Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood, nagu lühike poisipea oli kõige kantum soeng 1920. aastatel. Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema,
............................................................................... 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist............................................ 9 Jalanõud ............................................................................................................................... 11 Pastlad- kingad, Hiiumaal- vanukad, lõunaeesti murdes- tsuvva.................................... 11 Saapad...............................................................................................................................13 NAHAST TARBEESEMED.................................................................................................. 15 Tubakakotid.......................................................................................................................... 15
eri kihis. Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused. Eriti laiad puusad naistel ja suured nurksed õlad meestel. Varrukad olid riietuse keskpunktis, ja olid paisutatud, sisselõigetega ja otstest tagasi keeratud et paljastada väheke voodri kontraste. Kingad olid madalad. 1550 1600 Elizabethi stiil oli range. Ühiskond keskendus hierarhiale, seetõttu olenes see mida inimene võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada seadused, mis piirasid inimeste tarbimist. Need seadused säilitasid sotsiaalset struktuuri ja auastete hierarhialisust Elizabethi ühiskonnas. Moodi lääne Euroopas aastatel 1550 1600 iseloomustab detailide suurenenud üleküllus, moodi tulid krooked ja naistele hakati rohkem
Naistel oli oluline kohta ka sõlgede ja kaelakettide jaoks. Meeste rõivad Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu. 19. Sajandi rõivakomplektis olid: särk, püksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad, lambamust pehme viltkaabu. Särgid olid meestel lühemad, kuid vastupidavamad. Meeste särgid olid sageli rohkem kaunistatud, sest nad liikusid suvel rohkem särgi väel kui naised. Kasukas oli külma ilma kehakate, mis õmmeldi nagu naiste kasukaski valgeks pargitud lambanahkadest või nende puudumisel vasikanahkadest. Nii naised kui ka mehed kandsid pastlaid, mille nöörid seoti risti ümber jala. Midagi, mis on ka tänapäeval nii.
Lihtsa lõikega riiete kõrval eksisteerisid ka keerulisemalt tehtud. Etruski freskodel on kujutatud tantsijaid, tantsijannasid ja muusikamehi, kes kannavad eriti kirevaid rüüsid, mis hämmastavad oma lõike ja vormiga. Kuid on täiesti võimalik, et siin on tegemist erakordsete ning pidulikkude sündmuste puhuks valmistatud kostüümidega. Levinumad tüübid jalanõudest olid kõrged sandaalid, pahkluusaapad ja ülespoole keerduva ninaotsaga kingad, mis võisid pärit olla Kreekast või Idamaadest. Jalanõusid oli etruskidel suhteliselt suures valikus. Nad võisid kanda kas terava ninaga nahkkingi, millel olid horisontaalselt peal rihmakesed, või nahast - vajaduse korral ka riidest ja tikandiga kaunistatud terava ninaga tuhvleid, mis jalalaba kohalt rihmakestega kinni nööriti, või madalaid sandaale, millel oli vahel puust tald, ent alati kullatud kinnitusrihmakesed, või seda tüüpi
13. sajandi alguses meeste särgid lühenesid ja varukad kitsenesid. Jalad kaeti sääristega kahest riidetükist õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis sõltuste abil vööle kinnitati 14. sajandil muutusid meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse 14. sajandi lõpus meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma sukkpükse MEESTE JALATSID Pika ninaga kingad oli tõsine asi ja rääkis mehest, kes neid kandis Terava ninaga jalatsid on keskaja leiutis. Algselt on terava ninaga kingad mõeldud ülikutele staatuse sümbolina. 1363. aastal Inglismaal vastu võetud seadus määras kodanikule lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel 60 cm Selleks, et moekingi kanda, tuli omandada nn "baleriini kõnnak", et pikad kinganinad ei takerduks teineteise külge. Raskusi oli ka treppidel liikumisel
(Ennuste 2008) 3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD 1960ndad olid noorte aastakümme, kui suurte muutustega elustiilis kaasnesid hämmastavad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnendad olid ajaloos märkimisväärne aeg, kuna maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Mulvey &Richards 1998) 1.1. Riided kuuekümnendatel Tõeline murrang moes oli loomulikult mini. Variatsioonid sel teemal olid suured ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja. Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks. Kümnendi edenedes kujunes suureks eksperimendiks kosmoseajastu unisex-stiil ning moodi tulid alt laienevad püksid. 1960
Bolan. Sädelus ja glitrrid olid väga moes. Naised kandsid kõrge pihaosaga pükse või teksaseid, mis olid kaunistatud sädelevate kivikestega, lisaks kanti kitsaid toppe, mettallik värvi velvet-kleite, lühikesi ehitud toppe. Karusnahast joped olid väga tuntud moe kaup. Meik oli väga sädelev ja kulmud peenikesteks kitkutud. Bianca Jagger, kes väga tihti kandis eebonipuust jalutuskeppi, paabulinnu sulgedest tehtud mütse, rohelisi ehitud kingi ja läbipaistvaid pluuse, oli väga tuntud moeikoon. Mehed kandsid tihti hõbedat astronaut- stiilis kostüüme, satiinist jakke, laie teksaseid või velvet pükse. Nende juuksed olid pikad ja kihilised või turris. 2-4 cm paksused platvormkingi kandsid nii mehed kui naised. Bianca Jagger Marc Bolan 4 1970. II pool
1970ndate terviseteadlik naine jumaldas sporti. Harrastati joogat, vändati trenazööri või hüpati aeroobikas, teadmata midagi soojendusharjutustest ja traumadest, mida põhjustab linnatänavatel õhukese tallaga võimlemiskingades jooksmine. 1970ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood. Kohutavalt tülikas oli kanda talupojaseelikut koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega. Kümnendi lõpuosas tuli diskostiil. Disko lemmikuteks olid atlass-siidist boksersortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad seksikad rõivad saavutanud võidu laia lohvaka stiili üle. 1980-1990 Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, et oma raske töö tulemustdemonstreerida, said uue
Neidude hulgas olid väga levinud ka salenemisvahendid. Nõtke figuuri saavutamiseks kümmeldi iga päev merevees ja kasutati keha määrimiseks loorberilehtedest, kivimündist ja koirohust valmistatud tõmmist. Tüsedama kehaga daamid nägid salenemisega sama palju vaeva kui nende tänased sookaaslased. Keskaeg kinkis tänapäeva inimkonnale palju elu kergemaks ja hulga lihtsamaks tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme, kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik. 5. Kangas, juuksed. Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused
Soengud: Kuna ratsutamisel ja ka muudel tegemistel kippusid juuksed sassi minema, hakkasid daamid juukseid siidpaelaga üles siduma. Õuedaamid võtsid uue moe koheselt omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma ka naised. Enese kontsade abil kõrgendamine sobis täiuslikult kokku barokivaimu, lopsaka rõivamoe ja peenutsevate maneeridega. Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid hakkasid tekkima erinevused Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste omade välimus muutus aga üha ülepakutumaks. Naised eelistasid lihtsamaid
Mood 1990-2000 Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus. See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, k
Jalatsid: Keskaegsed jalatsid tehti nahast, olid poolkinnised, pehme talla ja valdavalt terava ninaga. Mida kõrgemast seisusest isik, seda pikem kinganina. Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Nii nagu keskajal seadustati ehete ja rõivaste kandmine, nii kehtestati normid ka jalatsitele. Näiteks 1363. 4 aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel, kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel. Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud
Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed
GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi
annaabi.ee 
