Mida varem alustatakse füsioteraapiaga, seda suuremad on võimalused mõjutada lõpptulemust läbi korraliku hindamise, individuaalse ravi ning usaldusväärse terapeut-klient suhte. Vaatamata sellele, et eksisteerivad üldised printsiibid luumurdude füsioterapeutilises ravis, peavad ravieesmärgid olema siiski püstitatud individuaalselt, eriti soovitatud harjutuse tüüpi ja kestvust silmas pidades. Harjutuste korduste arvu peab leidma vastavalt patsiendi võimele harjutusi sooritada. Paljud terapeudid alustavad number „viiest“- 5 harjutuskorda ja hoidmise aeg 5 sekundit. Võimaluse korral suureneb nii harjutuste korduste arv kui harjutuse kestvus. Kui akuutse murruga patsient suudab teostada vaid ühe korrektse korduse, siis on see rohkem aktsepteeritud kui ebakorrektne harjutus või poole jõuga sooritatud katse. Füsioterapeutilist hindamist ja ravi ei saa soovitada standard juhendi alusel, sest kaks patsienti ei ole kunagi identsed.
turseid. Tõstab naha ja lihaste toonust. Voolimisvõtteid teostatakse alati aeglaselt. Masseeritav ei tohi tunda valu. · Hõõrumisvõtted. Hõõrutakse liigeseid, sidemeid, kõõluseid, närvide väljumiskohti, nahka. Hõõrumisvõtteid sooritatakse energiliselt, surve aste on suur. Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust. Hõõrumisvõtete puhul ei kasutata alati õli, sest ilma õlita on antud võtet kergem sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei
vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus
Aeroobika õpetamise põhimõtted: 1. Harjutuste ja liikumiste õpetamine osade kaupa (osameetod). Esmalt alustada põhisammudest koosnevate lihtsamate liikumistega ning harjutada seda senikaua, kuni kõik treenitavad on liikumised omandanud. Hiljem võib lisada mitmesuguseid muudatusi – erinevaid käteliikumisi, suunamuutusi, pöördeid, tempomuutusi, rütmiseerimisi jne. Arendada liikumisi selliselt, et osa rühmast saaks vajadusel sooritada ainult põhiliikumisi, võimekamad aga sellele raskemat alternatiivi – see võimaldaks valida igaühel endale sobiva liikumise ja koormuse. Väga efektiivne, kui tunnis osalejad on erineva kehalise võimekusega. 2. Harjutuste ja liikumiste õpetamine aeglasemalt tempolt kiiremale. Võimaldab harjutuse selgeks õppida aeglasemas tempos. Selleks sooritada liigutused mitte igal muusikalisel löögil, nagu harjutus ette näeb, vaid kahe löögiga
võistlustulemuse aluseks konkreetsel spordialal. Kehalised võimed- jõud, vastupidavus, kiirus, koordinatsioon, painduvus Kehaliste võimete arendamise metoodika Kehaliste võimete arendamisel mitmeaastase treeningu käigus on vaja arvestada võimekuse erinevate külgede arendamise optimaalseid eaperioode. Kehaliste võimete arengu hindamine. Vastupidavus Organismi võime sooritada kestvat lihastööd ülemäärase väsimuse kuhjumiseta. Vastupidavustreeningute peamine eesmärk on oksüdatiivse fosforüülimise energiatootmismehhanismi efektiivsuse suurendamine ja hapnikutranspordi süsteemi võimsuse suurendamine Jaguneb: üldvastupidavus- organismi erinevad funktsionaalsed omadused, mis tagavad organismi võime sooritada pika aja jooksul võimalikult efektiivselt mõõduka intensiivsusega tööd.
kõigil spordialadel. Kiiruse koostisosad on: (7) 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse sooritamise kiirus, 3) liigutuste sagedus, 4) liigutuse kiire alustamise võime. Treeningprotsessi silmas pidades võib rääkida järgmistest kiiruse liikidest: (8) · reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, · stardikiirendus, · maksimaalne kiirus, · kiiruslik vastupidavus. Kiirusvõimete tervikliku täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks on võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile väga suuri nõudmisi, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja kokkuvõtvat valmisolekut. Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitatav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Esmalt on vaja luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu vorme. 6 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine
Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide omandamisele. 1.2. Jõukohasus. Õpetaja peab oma õpilaste võimekust hästi tundma: kui vanad nad on, mida on varem õpitud ja omandatud. Lähtudes sellest ja õpilaste individuaalsetest võimetest ning õppeprogrammist, peab õpetaja püüdma valida ja järjestada õppematerjali loogilisse, jõukohasesse ritta. 1.3. Süstemaatilisus. Oskuse ja vilumise tekkeks on vaja harjutust sooritada õigesti piisavalt pika perioodi vältel küllaldane arv kordi ja ilma suuremate vahedeta. Vilumuseni ei jõua, kui harjutatakse ainult ühes tunnis näit. 100 korda või nädalase vahega 2 x 50 korda. 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus on uue õppimiseks ja vilumuse tekkeks hädavajalikud eeldused. Õppustel aitavad neid luua mitmekesisis, mängulisus ja võistluslikkus. Mitmekesisuse loomise võimalused nii ühes kui mitmes tunnis on: uue õppimine ja vana
vastu, mida nimetatakse karavellehitusesks. 1844. aastal tuli välja aga esimene spoonkattega paat, mis on õhukese väliskattega paat, mida kasutatakse tänapäevalgi puupaatide ehitusel. 1857. aastal võeti see kasutusele juba kaheksapaatide võistlusel. Tänu spoonkattele omandas paat ühtlasema kumeruse ja siledama pinna ning muutus ka kergemaks, sest kattematerjali paksus läks õhemaks. Sellega suurenes ka paadi kiirus. Edasi oli näha, et kiiretes ja kergetes paatides on vaja sooritada pikemat tõmmet. Tekkis vajadus pingil liikuda ja libiseda. Selleks määriti pink õliga või rasvaga. Püksid aga tehti nahast, et see libisemisele paremini vastu peaks. Nii oli võimalik sõudmisel kasutada jalgade jõudu. Sellist meetodit kasutatakse tänapäevalgi kirkovenede võistlustel, kuna seal on samuti liikumatud pingid. Kuna selline viis oli väga energiakulukas ning ebameeldiv, hakati kiiresti otsima paremaid lahendusi. 1857. aastal ehitas ameeriklane J. C
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
ee) (http://www.e-ope.ee) Kõõlus võib ka rebeneda, eriti kui kõõluses on degeneratiivsed muutused. Sageli juuresolijad kuulevad omapärast plõksatust või mõnikord isegi raginat. Sokiseisundi tõttu ei ole alguses valu tunda. Kohe avalduvad funktsioonihäired. Sellise juhtumi korral on oluline, et vigastuse koht tuvastataks võimalikult kiiresti, kuna mida aeg edasi, seda raskem on vigastuse täpset asukohta määrata. Määrata on raske, kuna ümbrusesse koguneb veri ja traumaatiline turse. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Kergem vorm on niinimetatud ,,äratõmmatud lihas". Omane on valu suurenemine lihase või kõõluse liigutamisel. Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja inimene ei saa liigutada. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi koheselt vajalik. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. (http://www.e-ope.ee) 1.3.3
Spasm muudab edasiliikumise võimatuks. Neuromuskolaarset spasmi (krampi) soodustavad: · Mitteküllaldane eelsoojendus · Treeningu ebakohane ülesehitus 7 · Paikne jahtumine · Äsjapõetud külmetushaigused · Toiduratsiooni vähene kaltsiumisisaldus · Treening kuumas kliimas Krampis oleva lihase venitamine tekitab veel rohkem valu, aga on abiks spasmi tagajärgede vähendamisel. Venituse järgselt on tähtis lihast lõdvestada. NB! Venitus ei tohi olla liialt lühikene, kuna muidu võib olla effekt sootuks vastupidine. Venituse järgselt tuleks vigastuse kohta jahutada. Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga
kurnavamalt ning selle kasutamisel tuleb ettevaatlik olla (Nurmekivi 2006). Enne intensiivsete treeningutega alustamist on soovitav vähemalt kahe aasta jooksul välja arendatud küllaldane baasvastupidavuse tase (Jürimäe, Mäestu 2011). Anaeroobsest lävest kõrgema intensiivsusega treeningud sooritatakse enamasti intervallmeetodil ehk rakendatakse tsüklilist koormust. Intervalltreening on koormus- ja puhkeintervallide rangelt reglementeeritud sooritamine tingimustes, kus uus tööintervall algab mittetäieliku taastumise foonilt. Treenitud sportlase puhul soovitatakse hoida puhkeintervallid sama pikad kui tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine. Intervalltreening arendab ka kopsude ventileerimisvõimet (Thool 2006).
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS
Peale treeningut on venitused üks osa lõdvestumisest. Venitusharjutuste edu võtme leiate siis, kui teete neist oma igapäevase treeningu lahutamatu osa. Mõned soovitused venitusharjutuste tegemiseks * Ära kiirusta ja rabele painutuste ajal * Sisse hingates venita lihas nii välja kui saad, fikseeri asend ja proovi kõik lihased lõdvestada. Hinga välja ning hoia venitusasendit umbes 20 sekundit. * Juhindu alati valuaistingust - kui mingis venituse faasis tunned valu, siis anna kohe järele Eelsoojenduseks tuleb riietuda soojalt Üks kindel asi, mis aitab vigastusi vältida, on otstarbekalt soe riietumine treeningule või võistlema minnes. Korralik eelsoojendus lubab võistluste ajal maksimaalselt pingutada ja seeläbi võimete piiril esineda. Järgnevalt mõned nõuanded, mida peaksid soojendust tehes meeles pidama. * Soojenduseks sörgi vähemalt 10 minutit. Kümne minutiga tõuseb jalalihaste temperatuur ja
Mõned soovitused venitusharjutuste tegenmiseks * Ära kiirusta ja rabele painutuste ajal * Sisse hingates venita lihas nii välja kui saad, fikseeri asend ja proovi kõik lihased lõdvestada. Hinga välja ning hoia venitusasendit umbes 20 sekundit. * Juhindu alati valuaistingust - kui mingis venituse faasis tunned valu, siis anna kohe järele Eelsoojenduseks tuleb riietuda soojalt Üks kindel asi, mis aitab vigastusi vältida, on otstarbekalt soe riietumine treeningule või võistlema minnes. Korralik eelsoojendus lubab võistluste ajal maksimaalselt pingutada ja seeläbi võimete piiril esineda. Järgnevalt mõned nõuanded, mida peaksid soojendust tehes meeles pidama. * Soojenduseks sörgi vähemalt 10 minutit
Sagedamini esineb põskkoopa põletikku, harvem otsmikukoopa põletikku. Eelneb nohu või põhjuseks anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud. Kroonilist põskkoopa põletikku võib käsitleda kui üht koldeinfektsioonidest, mis mõjutab füüsilist ja sportlikku arengut. Ägeda põskkoopa põletiku tunnused. Köha, nohu, ninakinnisus, peavalu, näo lokaalne valu või hellus, survetunne põskede, otsmiku piirkonnas. Harvem halvalõhnaline hingeõhk, silmalaugude või silmaümbruse turse. Lisauuringud- röntgenuuring, (ultarheliuuring). Täielik vabastus treeningutest 3- 4 nädalat. Äge kurgumandlite põletik. Tekitaja streptokokk .Tugev kurguvalu, eriti neelamisel- katud kurgumandlitel- lümfisõlmede suurenemine kaelal- peavalu. Täielik vabastus sportlikust tegevusest 2-4 nädalat. Krooniline kurgumandlite põletik. Halb hingeõhk, halb ‘’maitse ‘’ suus- püsiv lümfisõlmede suurenemine kaelal- kurgumandlid krüptidega, vajutades
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu..............................................................................................................................6 2.3 Tä
...................................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7
.................................................... 13 Nõustamisprotsess........................................................................ 14 Nõustamisprotsessi planeerimine .................................................... 14 Nõustamise etapid ja nõustaja oskused............................................ 15 Nõustaja professionaalne kohalolek................................................. 20 Nõustamise meetodid ja abivahendid............................................... 21 Nõustamisvestluse analüüs............................................................. 34 Nõustaja raskused......................................................................... 35 Nõustatava kümme soovi nõustajale ............................................... 36 Täiskasvanu ja noor nõustamisel..................................................... 37 Nõustamise füüsiline keskkond............
Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis neile, kelle jaoks tavaline võimlemine võib osutuda raskeks. Vees tunneb inimene ennast kergena, harjutuste sooritamine nõuab vähem vaeva ja juba lühikese ajaga saab hea treeningukoormuse. Vesivõimlemisel ei teki ohtu liigeseid ja lülisammast liigselt koormata, samuti ei jää lihased vees võimeldes haigeks. Amplipulss - individuaalselt valitud voolutugevus mõjub ägedate närvi- ,liigese- ja lihasvalude puhul. Vastunäidustused on pahaloomulised kasvajad, vere-, sise- ja nakkushaigused, rasedus, epilepsia, liigese endoprotees, metalsed luufiksaatorid, südamestimulaator.
· Kolmandana tahtis uurija teada, mida saab sportlane ise ära teha, et vigastust vältida? Treener Tooming arvas , et tuleb olla ettevaatlik ja hoolikas ning palju vigastusi saab ära hoida korraliku keskendumisega oma tegevusele ja reeglite järgimisega. Treener Tarto arvas, et kindlasti tuleks kuulata treeneri nõuandeid. Treeningut tuleks alustada korraliku soojendusega koos kerge venitusega, treenigu lõpus tuleks teha lõdvestusharjutusi ja korralik venitus. Treeningul peaks tähelepanelikult kontrollima enese liigutustegevust näiteks löögitehnikat ja liikumist. 24 · Neljandaks uuriti, millist ennetustööd nemad treeneritena teevad, et treeningul vigastusi vältida? Tauno Tooming ütles, et tema räägib oma õpilastele kuidas saaks vigastusi ära hoida ja kuidas nii treenida, et vigastusi ei tuleks.
vigastusest palju rohkem häiritud, kui tavakodanik mõne muu eluala esindajana. Tantsijana inimene töötab keha kasutades. See on meie otsene töövahend ja kõik sellega toimuv mõjutab meie tööd ja kutsumust, lisaks sellele, et ta meie argielus seda niikuinii teeb. Pole ju kutse- eetikast lähtuvalt nii väga oluline, kas piletikassa kontrolör, kes teeb istuvat tööd, on parajasti töötamas paistes jalalabaga, mille tingis hüppeliigese sideme venitus, küll aga on oluline, kui sama vigastuse korral peab tantsuetenduses peaosa tantsiv tudeng proovis kaasa tegema või esinema tuleb mängu eetika, mida teha - kas loobuda või jätkata? See, kuidas vigastatud tantsija end ise näeb läbi vigastuse võimalikkuse, läbipõdemise ja tulemuste, on täielikult hermeneutiline küsimus. On olemas neid tantsijaid, keda on õpetatud nö "läbi tule ja vee" käima. "Meid õpetati mitte kuulama oma keha. Valu ei tohiks vältida ja sellest
Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita, et inimesel ei ole lahinguväljale enam asja. Tegelik sündmuste käik näitab aga, et siiani käivitab tehnilised abivahendid inimese mõtte- ja lihasjõud. Tulirelvad ei ole raalide eest taandunud, üleüldisest tehisintellekti võidukäigust rääkimata. Täna ja lähitulevikuski on määravaks inimese tahe ning oskused. Üheks viimase aja põhioskuseks on määratust infohulgast vajaliku leidmine. Emakeelse Sõduri käsiraamatu olemasolu on hädavajalik sõduri väljaõppe parema taseme tagamiseks. "Kordamine on tarkuse ema" Sõduriõpiku koostajad SISUKORD Eessõna ....................
spetsiaalseid taastumisseadmeid (tervisekapsel, energiakookon, elektrostimulatsiooniseade, ultraheliseade jne) spetsialisti teostatavaid taastumisprotseduure (spordimassaaž, manuaalteraapia jne). 2. Milles seisneb külma toime treeningujärgsel taastumisel? Külma kasutatakse peamiselt vigastuste varajases ravis. Külma mõjul ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ja turse alaneb. Külmravi ehk krüoteraapiat kasutatakse palju tugi- ja liikumisaparaadi krooniliste haiguste (tendopaatia, artroos, kontraktuur jne) raviks nii eraldi kui ka kompleksravi osana. Palju on hakatud kasutama treeningujärgseid külmavanne, seda harrastavad eriti kiirusjõualade sportlased. Selle eesmärk on parandada taastumist ja hoida ära põletikulisi protsesse, mis tekivad intensiivse treeningu käigus lihase mikrokahjustuste tagajärjel. 3. Mis on spordimassaaž?
ajupiirkonna kahjustus esile kutsuda väliselt erinevale tunnustega matemaatilisi raskusi. Ajukahjustusega täiskasvanud isikute matemaatiliste oskuste uurimine võimaldab selgitada matemaatiliste toimingute operatsionaalse koostise ning välja töötada taastusravi diferentseeritud metoodika. Mitmed võtted on kasutatavad ka hälvikute õpetamisel. Eriti väärivad tähelepanu ülesannete hargnenud lahendamise võtted ning mitmesugused välised abivahendid. Niisiis ei näi olevat kindlalt lokaliseeritud matemaatikakeskust. Nagu näitavad A. Luria uuringud, ei ole ajus aritmeetiliste toimingute juhtimiseks ühte kindlat ala. Nii võivad paljud eritüübilised kahjustused põhjustada hälbeid sellistes neuropsühholoogilistes toimingutes, mis mõjutavad matemaatika õppimist. Tõeline akalkuulia ehk täielik arvutamisvõimetus johtub kuklasagara (ja mõne autori arvates otsmikusagara) kahjustustest, mis mõjutavad visuaalset kujutlusvõimet ja mälu
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains useful information for anyone seriously int
4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika Ühiskonna seisukohad, inimkäsitlused (heterogeenne, negatiivne soodne) Vanuripoliitika Seadused, toetused, teenused Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on neid 7 1. Nõustamine 2. Koduteenus 3. Abivahendid 4. Hooldamine perekonnas 5. Hooldamine hoolekande asutuses 6. Rehabilitatsioon 7. Igapäevaste muude teenuste osutamine Seadused peavad käsitlema seoses vanuritega järgmist 1. võrdõigluslikkust teistega 2. osalemisvõimalusi ühiskonnas
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Premenstruaalse sündroomi eelduseks on tugevad haigustunnused, mis halvendavad naise töövõimet või häirivad tema sotsiaalset elu. Psüühilistest sümptoomidest esinevad sagedamini ärritatavus, masendus ja unetus. Somaatilistest sümptoomidest on tavalisemad rindade paisumine ja hellus, kõhu suurenemine, kalduvus tursete tekkeks ja peavalu. Epidemioloogiliste uuringute põhjal on välja selgitatud, et tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või sooritada kuritegu või enesetapp on naistel kõige suurem enne menstruatsiooni. III Seksuaalfüsioloogia Seksuaalfunktsioon on füsioloogiline funktsioon ja selle osatähtsust kogu organismi heaolule ei või üle- ega alahinnata. Seksuaalsuses avaldub rohkem kui üheski teises füsioloogilises funktsioonis inimeste individuaalsus ning kui seda ei osata arvestada, võib vaevalt loota abielus seksuaalset harmooniat. Inimese seksuaalfunktsioonil on võrreldes teiste füsioloogiliste fiunktsioonidega 5
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
