Tunnuste vahel on kasvav seos r>0. Tunnuste vahel on kahanev seos r<0. Tunnuste vahel on funktsionaalne seos Y=a+bX|r|=1. Tunnused on lineaarselt sõltumatud, r=0. Ohud korrelatsiooni tõlgendamisel: viga andmesisestamisel; r=0 ja arvatakse et seost pole 5) Mudelite loomine 6) Simulatsioon - Matemaatiline simulatsioon tugineb X parameetrite muutmisele regressioonmudelis ja vastavalt sellele toimub kriitilise muutuja Y tulemuse paranemine või halvenemine Sporditehnika kvalitatiivne analüüs, õpetamine ja õppimine Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis saavutamaks maksimaalset resultaati (sporditulemust). Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine
Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib esineda ükskõik millises lülisamba osas või ka mitme osas samaaegselt. Tekkepõhjused: Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud.
Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel: -hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat -väiksem vigastuste ja kukkumiste oht -hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Soovitused algajale
4) Püüdke eristada süstemaatilisuse ja süsteemsuse printsiipi. 9 Süsteemsus on kõigi treeningu komponentide otstarbekas kooslus. Süstemaatilisus on regulaarsus ja järjestikkus. 5) Kas vastuolu koormuse tõstmise järkjärgulisuse ja hüppelisuse vahel on vaja alati arvestada? Millised võiksid olla sellise vastuolu ületamise bioloogilised põhjendused? Sporditehnika õpetamine ja omandamine 1) Millised on sporditehnikat iseloomustavad tunnused? Sporditehnika all mõistetakse spordiharjutuste täitmise kõige efektiivsemat ja ratsionaalsemat viisi saavutamaks maksimaalset efekti (sporditulemust). Spordiharjutuse õpetamisel ja omandamisel on otstarbekas jagada see osadeks, faasideks ja elementideks. Sporditehnikat iseloomustavad stabiilsus, standardsus, variatiivsus, individuaalsus, kindlus ja stiil. 2) Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat?
Mida väiksem on energiakulu seda parem töövõime Hinnatakse omastatud hapniku hulga järgi kas anaeroobse läve või VO2max kiirusel Ökonoomsuse arvelt on võimalik töövõime kasv kui sportlane on jõudnud oma VO2max laeni Ökonoomsus paraneb: Läbi ainevahetusprotsesside täiustumise, mida kõrgemal intensiivsusel saavad ülekaalu energiatootmises anaeroobsed protsessid, seda parem on ökonoomsus Läbi sporditehnika täiustumise Vastupidavusaladel soodustab ökonoomsuse teket: Suurem aeglaste lihaskiudude osakaal Madal kehamass Väike kasutatavate liigutuste arv sooritusel Madal psühhoemotsionaalne stress Ökonoomsus langeb väsimuse kuhjudes, sest: töösse haaratakse ka lihaskiud, mida tavaliselt antud intensiivsuse juures ei kasutata häirub närviimpulsside ülekanne, mis mõjutab lihase kontraktsiooni omadusi
Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus (allumine tahtele), automaatsus (tahte vahelesekkumiseta), stabiilsus (kindlus väliskeskkonna tingimuste vastu) ja variatiivsus e liikuvus (kohanemine erinevate tingimustega) Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis Stabiilsus - tehnika omandamise tase, mis võimaldab liigutust sooritada sarnaselt palju kordi olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus - spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine Variatiivsus - kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Motivatsioon - inimese tegevust soodustavad tegurid
Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Suusatamise tehnika ja stiilid Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat väiksem vigastuste ja kukkumiste oht hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust.
Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Õige sporditehnika Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel - hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust.
· segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks
Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2. Sporditehnika õpetamine ja omandamine (2 tundi) Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon. Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2
Lihaste juurdekasv ja säilitamine sõltub esmajoones regulaarsest jõu treeningust. Seega saab kehakoostist mõistliku jõutreeningu abil parandada. Kombineerides jõuharjutusi kas dieedi või vastupidavusharjutustega, võimaldab see kergemini korrigeerida oma kehakaalu. Lihaskudet lisades suurendab jõutreening energiavajadust või metabolismi puhkeoluekus samamoodi kkui haiguste ajal. (Noormets: 12-13) 4.Lihasjõud ja selle arnedamine Lihasjõu arendamine soodustab paljude sporditehnika elementide kvaliteetsemat sooritamist. Spordimeisterlikkus nendel spordialadel, kus liigutustugevuse puhul tuleb ületada välist vastupanu, kasvab ainult tänu jõutreeningule. Erinevatel spordialadel tuleb ületada mitmesugust välist vastupanu näiteks: ujumises, sõudmises ja aerutamises- vee vastupanu; jooksudes ja hüpetes- raskusjõud; maadlused, sportmängud- partneri vastupanu; tõstmine, heited- vahendi vastupanu
Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad 4 Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel - hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Soovitused algajale :
Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON
· segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. 4 Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on
uurida kehaosade liikumise iseärasusi ja nende omavahelisi suhteid Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs · Kinemaatilne analüüs seisneb liigutustegevuse välise pildi uurimises · Selgitatakse, millistest liigutustest ja liikumisfaasidest üks või teine motoorne tegevus koosneb ning millises järjekorras liigutusi sooritatakse · Põhineb liigutustegevuse kinemaatiliste (ruumiliste, ajaliste ja ajalis-ruumiliste) karakteristikute registreerimisel Sporditehnika kinemaatiline analüüs · Võimaldab võrrelda ühe spordiala erinevaid tehnikavariante · Võimaldab võrrelda erinevate sportlaste tehnika iseärasusi · Võimaldab selgitada tehnikavigu · Erilist osa etendab spordialadel, kus hinnatakse liigutuste esteetilisust, artistlikkust (sport- ja ilusvõimlemine, vettehüpped, iluuisutamine jt.) · Ka teistel spordialadel (tsüklilised alad, spordmängud, raskejõustik, suusahüpped jt.)
Vigastused tulenevad ka keskkonnatingimustest, nagu sportimine kõrgmäestikus, liiga kõrge või madal temperatuur ja õhuniiskus. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel ja nendeks on luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jm. Krooniliste ehk ülekoormuse vigastuste põhjuseks on korduvad koormused, mis ületavad organismi koormustaluvuse või varasemast vigastusest mitte paranemine. Ülekoormuse põhjuseks võib olla väljaravimata vigastus, vale sporditehnika, liigne kehakaal, treenimine väsimuse foonil, liiga tugev koormus, ühekülgne koormusoormuse ja puhkuse vale vahekord. Ülekoormussündroomi põhjuseks on mittevastavus sidekoe individuaalse koormustaluvuse ja kehalisel koormusel saadava koormuse vahel. TLA passiivne osa kohaneb kehalise koormusega aeglaselt (kõõlused, sidemed, kõhred, luud). Aktiivne osa (lihased- ja südame – vereringe) kohanevad märksa kiiremini. Ühekülgse ja liialt intensiivse koormuse korral
glükogeeni sünteesiks. Nii vädib organism ise oma peamise energiaallika (glükogeeni) ärakasutamist ja ka valgud saavad anda oma panuse.Valkud teiseks ülesandeks on vabade aminohapete fondi loomine, et pingutusseisundis ainevahtust edukalt juhtida. 28. Ületreenitus: Kutsub esile üldise objektiivse väsimuse tekke ja koordinatsioonihäired. esinevad nähud ja 1. Treeningprotsessi tunnused • töövõime langus ja seisak sportlikus arengus • sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead • jõu langus liigutuste sooritamisel. 2. Igapäevase elu sümptomid • psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime langus • isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus. 3. Organismi talitluse muutused: • puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis • pulsi aeglane taastumine koormuse järel • anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat)
1) Isomeetriline (staatiline). Selle reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Suured staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja kutsuvad suhteliselt kiiresti esile väsimuse, kuna nendega kaasneb hingamispeetus, lihaste hapnikuvarustuse vähenemine. Isomeetrilise pingutuse suurus määratakse tahtepingutusega. Staatilised pingutused võimaldavad arendada lokaalselt üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises tunnetada on väga raske. Maksimaaljõu arendamisel on soovitatav lihaspinge aeglane kasv ja kestev hoidmine- see omakorda nõuab energiakulu, mis stimuleerivad jõuvõimeid määravaid närvi-lihasaparaadi adaptatsioonilisi muutusi. Need muutused võivad olla sügavamad kui lühiajaliste pingutuste puhul. Spordis vajatakse staatilist jõudu sportvõimlemises, maadluses, laskmises, vibuspordis. 2) Isotooniline (dünaamiline)
Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel - hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu
kehalisi võimed. Seega tuleb olla kindel, kas õpilastel on teatud oskuse omandamiseks vastavad kehalised võimed. 6) sotsiaalse vastutuse printsiip kehalise kasvatuse ja 21. Edukust tagavate ülesannete struktuur 22. Huvitavate ja kaasa haaravate ning ohutute ülesannete kavandamine 23.Tunnetuslikku tegevust soodustavate ülesannete koostamine 24. Hindamine õppimise koostisosana 16.10 Kodune ülesanne. Küsimuste esitamine kui üks sporditehnika õpetamise viise Õis + SP õpik lk. 116-118 Õpilasekesksed ehk kaudsed õpetamise viisid Kaudset õpetamise viisi iseloomustab õpilaste aktiivne roll õppimisel. Õpetaja roll on õpilasi suunata teatud sihipäraste õpiülesannete püstitamise abil. Lahendused tuleb õpilastel leida toimub õpilaste teadmiste produktsioon. Meetod arendab loovust, mõtlemisvõimet ja teadlikkust teatud kehalise harjutuse õppimisel/omandamisel. Kaudse õpetamise meetodi
pandud intensiivsustsoonid. Eriti just jõudu arendaval treeningul ei tohi organismi kohanemisvõime ja taastumiskiiruse hindamisel juhinduda ainult südame löögisagedusest, sest see erineb organismi teiste näitajate, näiteks vere laktaadisisalduse ja ensüümide aktiivsuse, muutustest ja taastumisest. (Landõr 2009) • Isomeetriline ehk staatiline pingutus võimaldab arendada lokaalset lihasjõudu ning tunnetada sporditehnika erinevaid elemente (Jürimäe, Mäestu 2011). Staatilist jõudu ei saa teha nii kaua kui dünaamilist, sest staatiline töö segab lihase hapnikuvahetust ja lihasesse tekib laktaati suurel hulgal (Thool 2006). • Kompleksne (funktsionaalset jõudu arendav) jõuharjutus imiteerib võistlusmomenti, kus mitu lihast mõjutavad korraga mitut liigest. Komplekssete harjutuste puhul on tähtis
komfortkiirusel, nt. 2-4 m/s. Väikesel (1 m/s) kiirusel on paljusid harjutusi raske või võimatu sooritada. Optimaalselt suuremale kiirusele üle mines harjutuse raskus suureneb. Kiiruse suurendamise võimalused on: samal nõlval tee pikendamine, järsema või kõrgema nõlva kasutamine. Kiirus oleneb ka lume omadustest (mida suurem tera, seda suurem kiirus; jäide on ülilibisev; parimaks on libisemine -4…-7° juures). 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine. Sporditehnika vigade märkamine, eriti aga põhjuste selgitamine on noorel õpetajal küllaltki raske. Esmalt tuleb selgitada, kas viga oleneb õpilasest (halb koordinatsioon, nõrk kehaline ettevalmistus) või välistest põhjustest (ebasobiv varustus või halvasti määritud suusad, seletati halvasti, ettenäitamine oli vale või halvasti jälgitav, sobimatu lumi või rada). Kui esineb rohkesti vigu, võivad põhjusteks olla nimelt sobimatud olud: libisevus on liiga halb, raja või nõlva kale ei
Elektrostimulatsioon kas külma- või soojaraviga, et vähendada valu, sügav friktsioonmassaaž. Üldised ülakeha- ja kaelalihaste venitusharjutused (trapetslihas, selja lailihas, suur ja väike rinnalihas, abaluu tõstur, peapööraja, astriklihased). Jõuharjutused eelkõige küünarvarrelihastele, kuid mitte unustada ka õlaliigese stabiliseerijaid lihaseid. Jälgida harjutuste intensiivsust ja kestust. NSAID või steroidhormoonpreparaatide süstimine kui vajalik. Nõuanded õige sporditehnika ja -varustuse osas Epikondüliidi ennetamine Enne treeningut või kätega töötamist venitus- ja soojendusharjutused randme ekstensoritele ja fleksoritele. Töötingimuste ja -vahendite ergonoomiline analüüs. Spordivarustus: õige tennisereketi või golfikepi suurus. Õige tehnika spordis ja töö ajal. Biomehaaniline analüüs ja spordi-spetsiifiline juhendamine aitab vähendada ebaõiget või kompensatoorset liigutusmustrit. Epikondüliidi postoperatiivne ravi
teoreetilisi teadmisi. Lihastöö rezhiimid jõu arendamisel on isomeetriline, isotooniline ja isokineetiline lihaskontraktsioon. Isomeetrilise rezhiimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata. Suured staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja kustuvad esile suhteliselt kiiresti väsimuse. Staatilised pingutused võimaldavad arendada lokaalselt üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada erinevaid sporditehnika elemente. Isomeetriliste jõuharjutuste sooritamisel tuleb arvestada järgmiste põhipunktidega: - suurendada pinget järk-järgult; - mitte hoida maksimaalset pinget üle 6 sekundi; - treeningu kestus mitte üle 10 minuti; - treeningu lõppedes teha lõdvestusharjutusi. Isotoonilise rezhiimi puhul on harjutuse sooritamisel tegemist pideva vastupanuga kogu liigutuse kestel. Samal ajal muutub jõuvõimete rakendamine liigutuse eri faasides sõltuvalt
annaabi.ee 
