Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kinesioloogia konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liigutustegevus, parameetrid, inerts, komponent, jõumoment, liikumiskiirus, korrelatsioon, peri, lihases, faasid, rütm, ajalis, dünaamilised, raskusjõud, andurid, pöörd, jõukomponent, vertikaal, luukangid, dünamomeetria, seadmed, variatsiooni, faaside, kvantitatiivne, joonkiirus, nurkkiirus, ruumilised, nihe, mõõteseadmed, kulgliikumisel· Lihaste kontraktsioonijõud · Toereaktsioonid Deformeeriva käitumise alusel eristatakse: · Elastset deformatsiooni, kui see kaob pärast koormuse mõju lakkamist · Plastset deformatsiooni, kui see ei kao pärast koormuse mõju lakkamist- tekib jääkdeformatsioon · Kehade elastsus avaldub nende suhteliselt väikeste deformatsioonide korral, suurte koormuste korral järgneb elastsele alati plastne deformatsioon ja lõpuks keha puruneb Staatilised ja dünaamilised koormused · Staatiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas muutumatud, reeglina on need koormused väikesed ning inimese poolt hästi prognoositavad · Dünaamiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas kiirelt muutuvad, põhjustades inertsijõudusid, mis võivad olla mõnikord väga suured. Dünaamilised koormused on inimese poolt halvasti prognoositavad Deformatsioonide liigid: · Surve · Tõmme · Paine · Vääne
eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd jooks hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses · On tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega · Suur osa 2. eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil · Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavad täiskasvanule lähedase struktuuri 6.- 7. eluaastal, elektromüograafilised parameetrid aga alles puberteediea alguseks JOOKS · Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist · Esimesed jooksuliigutused on kiirkõnni moodi · Täiskasvanule iseloomulik jooksu kinemaatiline struktuur saavutatakse 5.-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks
Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega. - Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum: Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga. Kõik need –müüseumid (on sidekoelised struktuurid) koonduvad, lähevad üle kollageenseks materjaliks ja moodustavad kõõluse. Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle
Luu kasvamine toimub pikkusesse epifüüsiplaadi arvelt, kasvab ka luuümbris. 3.SELGITAGE MÕISTE KANG, JÕUÕLG, JÕUMOMENT, KANGI TASAKAAL Kang vardakujuline jäik keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje (ümbertoetuspunkti). Nt küünarliiges Kangiõlg kangi toetuspunkti ja jõu mõju vaheline kaugus. Kangile võib toimida kaks või enam mõjurit: raskusjõud ja lihasjõud.Kangi tasakaal kang on tasakaalus siis, kui mõlema mõjuri jõumomendid on võrdsed. Kui jõumoment on ühel pool suurem, siis kang pole tasakaalus. Raskem pool peab jõuõlga vähendama, et saavutada tasakaal. Kui jõuõlg on lühike, siis tuleb palju lihasjõudu rakendada.4.SELGITAGE MÕISTE TASAKAALUKANG, JÕUKANG, KIIRUSKANG. TEHKE JOONIS Tasakaalukang kang on tasakaalus (paigal), kui mõlema jõumomendid on võrdsed. Jõumoment võrdub mõjuri (lihas- või raskusjõu) suuruse ja kangiõla korrutisega. jõumoment = õlapikkus x raskus(lihas)jõud
· Üksikule kehalisele koormusele või ühele treeningule · Võistlusharjutuste sooritamisele · Organismi treenituse/ületreenituse hindamine · Organismi taastumiskiiruse hindamine pärast võistlust- või treeningkoormusi. · 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP,
b) Kõrgemal kui naitsel c) Samal kõrgusel kui naistel d) Erineval kõrgusel kui naistel õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega
Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8
kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele. 3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema
Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus mitokondrite hulk töötavas lihases aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord töötavad lihases Maksimaalne aeroobne võimsus VO2max näitajale vastav võimsus või liikumiskiirus VO2max näitaja stabiliseerub mingil arenguetapil kuid aeroobne võimsus võib suureneda! Seega aeroobne võimsus on üheks treenituse näitajaks Aeroobne lävi Töö intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsioonivõimsus ning suuremal
tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi st. läbivad samas ajaühikus sama teepikkuse. Kulgliikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. 4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid Nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke tähis s→ ,
Hõõrdejõud on alati suunatud kiiruse vastu (vastassuunaline keha liikumisele), seega hõõrdejõud pidurdab liikumist. Kui kehale mõjub ainult hõõrdejõud, jääb keha lõpuks seisma. Keha seismajäämiseni läbitavat vahemaad kutsutakse pidurdusteeks. v 20 Pidurdustee pikkuse leidmine üldjuhul: s x= . (l ja s on pidurdustee, on algkiirus) 2 g 12. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Keha on tasakaalus, kui temale rakendatud jõudude geomeetriline vektoriaalne summa võrdub nulliga. Tasakaalitingimused (pöörleva keha jaoks): · Resultantjõud on 0 · Kehale mõjuvate jõumomentide summa pöörlemistelje suhtes peab võrduma nulliga. Pöörlemistelg O vabalt valitav Jõumoment jõuõla ja jõumooduli korrutis positiivne, kui jõud pöörab keha päripäeva
Sõltub keha jäikusest, e-def suurusest. Hooke'i seadus väidab, et keha ellastsel deformeerimisel tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) ja tema suund on vastupidine deformeeritava kehaosakeste nihke suunaga. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. 10. Jõumoment punkti suhtes, jõu õlg. Jõumoment – M on jõu ja tema õla korrutis (MF=rFF).F Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Jõuõlg on jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest (M=rFsinα=Fl) 11. Jäiga keha inertsmoment, millest sõltub? Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I=mr2
suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = mr2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg * m2). Pöördliikumise dünaamika pôhivôrrand - on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. M z =I z ε 2 Pöörleva keha energia - Wk = I ω /2 TÖÖ.VÕIMSUS.ENERGIA Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne cos_< 0 , siis töö on negatiivne cos_= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m .
v = t Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega 2 at s=v 0 t+ v =v 0 + a t 2 Mass Massiks nimetatakse füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsust. Tähis m, ühik kg . Inerts Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma liikumisolekut (kiirust jäävana). Näiteks hamstri ratas tiirleb edasi peale hamstri seisma jäämist. Autoga sõites ja pidurdades keha vajub ette poole. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut. Nt auto pidurdab foori taga, aga ei jää kohe seisma. Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad
neid enam kui kümme korda rohkem kui närvirakke. Närvikoe peamine ülesanne on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9
2 viskekeha hakkab alla kukkuma) Leian koguaja (max kõrguse ja ülesviskamise aja kaudu), lennu lõpuks h=0, kasutan valemit h= h0 + v 0t - gt2 2 Ja saan ruutvõrrandi, mille negatiivsed väärtused ei sobi lahendiks, kuna lennuaeg ei saa olla negatiivne. KALDU VISATUD KEHA LIIKUMINE Kiiruse horisontaalne komponent on alati konstantne, aga vertikaalne muutub. Lennukaugus R on horisontaalne kaugus, mille viskekeha on läbinud, kui ta on jõudnud tagasi algkõrgusele. R=x-x0
Nihutada iga järgneva vektori alguspunkt eelneva lõpppunkti(kehtib ka paljude vektorite puhul ja on lihtsam) [(kõik on vektorid) x=1+2+3+...+n] Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte võimatu) 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. Vajalik: leida tuule jõu komponent mis veab jahti vastu tuult, teljestikus leida vajaliku telje sihilist komponenti et lahendada ülesannet. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse cos kaudu. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektor saadakse kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor ja mille moodul on võrdne ühega.
26. Sõnastage Newtoni seadused ja andke valemid. Newtoni I seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutuma. Selleks, et keha liikumisolek oleks muutumatu, peavad kas teised kehad puuduma või nende mõju olema kompenseeritud: ( ) Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Newtoni II seadus: Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral, kui kehale mõjub jõud, liigub keha kiirendu- sega, mis on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude summa ja keha massi jagatisega: Newtoni III seadus: Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju
SAGEDUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1Hz (herts). Ühik on tuletatud sageduse definitsioonvalemist. Sagedus näitab ajaühikus sooritatavate võngete/täisringide arvu. f=n f võnkesagedus 1 Hz t n võngete arv t aeg 1s 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s JÕUMOMENT Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist. Jõumoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõumomentide kaudu sõnastatakse liikumatu pöörlemisteljega keha tasakaalutingimus. Tähis m, ühik SI süsteemis 1N*m M=F*l M jõumoment 1N*m F jõud 1N l jõu õlg 1m IMPULSIMOMENT Impulsimomendiks ehk punktmassi pöörlemishulgaks nimetatakse tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist.
Süsteemi mehaaniline koguenergia , kus U on süsteemi potentsiaalne energia välises jõuväljas ja U V süsteemi kehade vastastikusest mõjust tingitud potentsiaalne energia. 17. Elastne ja mitteelastne põrge. Põrge on kehade lühiajaline vastastikuse mõjutamise protsess. Elastsel põrkel kehade siseenergia ei muutu (kehtivad nii impulsi jäävuse seadus, kui ka mehaanilise energia jäävuse seadus), mitteelastsel põrkel muutub. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. Punktmasside süsteemi impulsimoment ehk liikumishulk on võrdne selle süsteemi kogumassi M ja tema massikeskme liikumiskiiruse korrutisega: . Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti, . Kui keha impulsimoment mingi punkti suhtes on ja jõumoment sama punkti suhtes , siis . Süsteemi korral tähendab süsteemi impulsimomenti ja välisjõudude summaarset momenti. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus.
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk
Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga ja miinusmärgiga, kui vektori komponent teljel on teljega vastassuunaline. Vektori projektsiooni omadused: võrdsete vektorite projektsioonid samale teljele on võrdsed; vektori korrutamisel arvuga korrutub sama arvuga ka tema projektsioon; vektorite summa projektsioon mingile teljele võrdub liidetavate vektorite projektsioonide summaga samal teljel; vektori projektsioon teljel võrdub selle vektori pikkuse ning vektori ja telje
Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A = F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J = 1N 1m 1J = s2 Tööd teeb jõu nihkesuunaline komponent. Töö ei ole vektoriaalne suurus, küll võib ta olla positiivne ja negatiivne. Töö suuna määrab ära jõu suund võrreldes nihke suunaga. Töö on positiivne, kui jõud mõjub nihkega samas suunas ja negatiivne, kui vastassuunas. Töö muutuva jõu korra Muutuva jõu korral on tehtav töö võrdne jõu graafiku ja teepikkuse telje vahele jääva pindalaga. l 2
kui pöördenurga tuletisega aja järgi, suund ühtib pöördenurga vektoriga. Vektorid v,r on omavahel risti, moodulid on seotud: v=r. Pöörleva keha punkti kiirenduse valem: Nurkkiirenduse vektoriks tuletis vektor st)nimetatakse nurkkiiruse vektori ajalist tuletist.Kiireneva pöörlemise korral on ta suunatud nurkkiiruse vektori sihis, aeglustuva korral sellele vastu. Pöörleva keha punkti kiirendusvektor: . 5. Inerts. Newtoni 1 seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis
võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J 1N 1m 1J Tööd teeb jõu nihkesuunaline komponent. Töö ei ole s2 vektoriaalne suurus, küll võib ta olla positiivne ja negatiivne. Töö suuna määrab ära jõu suund võrreldes nihke suunaga. Töö on positiivne, kui jõud mõjub nihkega samas suunas ja negatiivne, kui vastassuunas. Töö muutuva jõu korra Muutuva jõu korral on tehtav töö võrdne jõu graafiku ja teepikkuse telje vahele jääva l 2 pindalaga
võrdub 0-ga. Töö ja energia Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Liikumisega risti mõjuv jõud tööd ei tee. Kui keha asub horisontaalsel pinnal, talle mõjub jõud mingi nurga all, siis saab tööd leida valemist: A F s cos Nurk alfa on nurk nihke ja jõu mõjumissuuna vahel, ühikuks on 1J kg m 2 1J 1N 1m 1J Tööd teeb jõu nihkesuunaline komponent. Töö ei ole s2 vektoriaalne suurus, küll võib ta olla positiivne ja negatiivne. Töö suuna määrab ära jõu suund võrreldes nihke suunaga. Töö on positiivne, kui jõud mõjub nihkega samas suunas ja negatiivne, kui vastassuunas. Töö muutuva jõu korra Muutuva jõu korral on tehtav töö võrdne jõu graafiku ja teepikkuse telje vahele jääva l 2 pindalaga
vahel. säilitama esialgset vektorite järjekorda. Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Vastastikmõjus olevad
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või keh
17, Harmooniline võnkumine x=r*cos x, ᵨ=w*t, ω=2 π/T x=r*cos(wt+ Fi0) Hälve ja faas ´x +ω2x=0 harmooniline ostsillaator Harmooniline võnkumine on võnkumine, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi (saab kirjeldada sin-funktsiooni või cos-f-i abil). x = A sin(ωt+ϕ0), kus x-hälve tasakaaluasendist, A-võnkeamplituud, ωt- võnkumise faas, φ0-algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2π. 18, Pendlid M= I*E, kus m on jõumoment, I on inertsmoment ja E on nurkkiirendus Vedrupendel Vedrupendli periood T sõltub pendlikeha massist m ja vedru jäikusest k. Mat. pendel – idealiseeritud süsteem, kus kaalutu ja venimatu niidi otsa on riputatud ainepunkt(pendli võnkeamplituudi muutmisel jääb pendli võnkeperiood samaks) Matemaatilise pendli periood ei sõltu pendlikeha massist, vaid ainult pendli pikkusest l ja raskuskiirendusest g.
M=r*f Vektor r pn raadiusvektor algusega punktis O ja lõppunktiga masspunkti asukohas.Skalaarselt M=rsin af=fR,kus R on jõu f õlg ja a on nurk raadiusvektori ja jõu mõjusirge vahel.Jõu f moment masspunkti pöörlemisel ümber telje z. M=R*f M2=R*f Vektor R on suunatud masspunkti asukohta ja pikkuselt võrdne jõu õlaga pöörlemistelje suhtes.Eelnevas seoses jõu f all mõeldakse masspunkti m trajektoori puutuja suunalist komponenti,kuna telje z sihiline jõu komponent jõumomenti ei anna panust,samuti trajektoori raadiuse suunaline komponent.Jõumomendi vektori suund on pöörlemistelje sihiline ja määratud vektorkorrutise reegliga.Jäiga keha puhul on jõu f õlg võrdne jõu rakenduspunkti ja pöörlemistelje (või pöörlemistsentri ja jõu mõjusirge vahelise kaugusega).Defineerime pöörleva masspunkti impulsmomendi L,kui liikumine toimub ümber fikseeritud tsentri O nii,et masspunkti raadiusvektor on r ja tema impulss p L=r*p
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlaselt muutuv liikumine liik
suhtega. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluut väärtustelt võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega. jõud, millega kehad mõjutavad teineteist on alati ühe ja sama olemusega. Vastasmõju tulemusel tekkivad jõud on alati suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised, kuid nad ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele, teineteist tasakaalustada saavad ainult need kehad, mis on rakendatud ühele ja samale kehale. Inerts. Keha omadus säilitada oma kiirus teiste kehade mõju puudumisel nimetatakse inertsiks. Keha inerts sõltub keha massist ja on seda suurem, mida suurem on mass. Keha mass. Füüsikalist suurust, mis väljendab keha inertsust nimetatakse keha massiks. Kehade masse saab määrata: vastastikkuse mõjutamise meetodi abil (aatomite, planeetide massid). Ja kaalumise teel. Keha mass on muutumatu suurus, kuid relatiivsus teooria seisukohtadest lähtudes mass muutub. Jõud.
M¯=r¯*f¯ Vektor r¯ pn raadiusvektor algusega punktis O ja lõppunktiga masspunkti asukohas.Skalaarselt M=rsin af=fR,kus R on jõu f õlg ja a on nurk raadiusvektori ja jõu mõjusirge vahel.Jõu f¯ moment masspunkti pöörlemisel ümber telje z. M¯=R¯*f¯ M2¯=R¯*f Vektor R¯ on suunatud masspunkti asukohta ja pikkuselt võrdne jõu õlaga pöörlemistelje suhtes.Eelnevas seoses jõu f¯ all mõeldakse masspunkti m trajektoori puutuja suunalist komponenti,kuna telje z sihiline jõu komponent jõumomenti ei anna panust,samuti trajektoori raadiuse suunaline komponent.Jõumomendi vektori suund on pöörlemistelje sihiline ja määratud vektorkorrutise reegliga.Jäiga keha puhul on jõu f¯ õlg võrdne jõu rakenduspunkti ja pöörlemistelje (või pöörlemistsentri ja jõu mõjusirge vahelise kaugusega).Defineerime pöörleva masspunkti impulsmomendi L¯,kui liikumine toimub ümber fikseeritud tsentri O nii,et masspunkti raadiusvektor on r¯ ja tema impulss p¯ L¯=r¯*p¯
annaabi.ee 
