KinesEKSAM (0)

KINESOLOOGIA



KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on:1. 
Liigutustegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika
Inimese motoorika võrreldes loomadega: a)Tserebralisatsioon  b)Kortikalisatsioon 
2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. 
Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 
2. Sihtmotoorika planeerimisel osalevad: a)ajukoore tasand b)koorealuste tuumad
 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused(ka asendireflektside keskused)  asuvad 
põhiliselt (nimeta ajustruktuurid)  ajutüve(s) struktuuride tasand 
3. Tagasisidet teostav ajustruktuur (komparaator): suuraju koor 
4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad)   
5-6 eluaastaseks saamisel. 
4. KNS morfo-funkts areng lõpeb: 13-15a 
5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas 
nimetatakse kasvuspurdiks.  
5. Vanuritega meditsiiniharu: geriaatria/gerontoloogia 
6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on 
kinesioloogiline gerontoloogia 
6. Vananemise lihastroofia: sarkopeenia 
7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna 
alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 
7. Vananedes maxjõu langus võrreldes kiirusjõuga: väiksem 
8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 
8. Luukoe hulga vähenemine vananemisel: osteoporoos
 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 
9. Lihaskiudude kapillarisatsioon kaasneb vastupidavustreeninguga 
10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6-
8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptsiooni tagajärjel. 
10. Lihasjõud jõutreeningul müogeensel adaptsioonil  1. Lihasjõu väärtus on maksimaalsel tahtelisel isomeetrilisel kontraktsioonil on  suurem, kui maksimaalsel tahtelisel kontsentrilisel kontraktsioonil. 2. Skeletilihaste bioelektrilist aktiivsust lihastööl määratake elektromüograafia  meetodil 3. Dünamograafiliste platvormidega saab määrata inimese liigutustegevusel  tugipinnal tekkivaid toereaktsioone 4. Lihaste tahtelist maksimaaljõudu saab määrata isomeetrilise dünamomeetria  meetodil. 5. Если - Jõumomemt ja võimsus – isokineetilise dünamomeetria 6. Teadustöös kasutatakse inimese liigutustegevuse uurimisel tänapäeval põhiliselt  video,- kiir,- infrapunakaameraid ja soojustundlikuid kaameraid. 


7. Lihastoonust määratakse Müotonomeetria meetodil  Jõutreeninguga kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia.  Treenitud inimesel areneb lihasjõud jõutreeningu jätkamisel põhiliselt neutraalse 
adaptatsiooni tagajärjel  Nimeta treening, millega kaasneb ulatuslik lihaskiudude kapillarisatsioon 
vastupidavustreening


Hüpokineesia mõju organismile.  On liikumisvaegus nii nimetatud 
tsivilisatsioonihaigus. Peamised põhjused: suur osa inimesi elab linnades 
urbaniseerumine, materiaalsed väärtused luuakse masinate abil mehhaniseerumine, 
kõndimine on asendanud sõitmisega, sagenenud on istub eluviis. 
MÕJU- Lihasatroofia(massivähenemine), lihasjõu vähenemine,Veresoone toonuse 
alanemine, kehamassi vähenemine, energiakulu vähenemine, luud muutuvad nõrgaks, 
südame ja veresoonkonna seisundi halvenemine, lihaste verevarustuse häirumine 
vegetatiivse närvisüsteemi häired, kaltsiumi väljaviimise suurenemine higiga
Hypo, võib põhjustada hypodünaamikat- on liikumisvaegusest tingitud haigus, seda on 
võimalik ravida süstematiseeritud kehalisetöö või treeninguga. Võib olla tingitud ka 
immobilisatsioonist. Ülekoormusest tingitud hilinenud algusega lihaskahjustus
Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikemaajaline langus, mis on enam väljendunud 24 
kuni 27 tundi pärast kehalist koormust. Kahjustuvad enam kiired lihaskiud. Ilmneb 
lihaskiude turse- põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes. 
Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus. Ilmneb põletik kahjustatud piirkonnas. 2 päeva 
hiljem – kahjustatud lihaskiud on nekrotiseerunud ja eemaldatakse makrofaagide poolt. 5 
päeva hiljem – ainult mõned müotuubid on märgatavad. 10 päeva hiljem – müotuubid on 
muutunud uuteks lihaskiudeks. Enamlevinud on peale jõutreeningut, mäest alla kõndi, 
pikamaajooksu, hüppeharjutusi.  Morfo-funktsionaalsed muutused liikumisaparaadis (luude ja lihaste süsteemis) 
vananemisel
Lihasatroofia, lihasjõu vähenemine, luumass ja luutihedus vähenevad (tekib negatiivne 
kaltsiumibilanss), toimub sidekudede dehüdratsioon ja kaltsifikatsioon, 
immuunsussüsteem nõrgeneb, hormonaalne tasakaal nõrgeneb, väheneb kõõluste ja 
sidemete elastsus, reflekside ja liigutuste aeglustumine, valgusünteesi vähenemine, kiirete
lihaskiudude deformeerumine aeglasteks, lihase ristlõikepindala vähenemine, 
rasvamass/rasvaprotsent suureneb Inimese motoorika iseärasused. Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiaku 
funktsiooni raskemaks. Et keha raskuskese paikneb suhteliselt kõrgel võrreldes 
loomadega, tugipind on suhteliselt väike ja alajäsemete lihased on suure toonilise 
aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete 
liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Morfo-funktsionaalsed muutused närvisüsteemis imiku- lapse- ja noorukieas
IMIKUEAS – KNS on sünnihetkeks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud 
liigutustegevused (hingamine, toitumine).  Refleksikaared, mille vahendusel need 
tegevused toimuvad, on enam välja arenenud seljaaju tasandil. Kõrgematest 
närvikeskustest lähtuvad juhteteed on veel müeliniseerumata.
Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute 
liigutuste aluseks. Oluline murrang arengus toimub 5-6. elukuul, kui toimub ajutüves 


paiknevate närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on 
aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele.
LAPSEEAS – närviprotsesside jõud on veel suhteliselt tagasihoidlik 
(liigutuskoordinatsiooni häired). Pidurprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu 
ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks
NOORUKIEAS- 10-11 a on tekkinud närviseosed ka keeruliste liigutustegevuste 
omandamiseks. Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega 
asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande 
lahtimõtestamisega.  Elektromüograafia 
(EMG)= skeletilihaste talitluse uurimise meetod, mis põhineb nende bioelektriliste 
potentsiaalide registreerimisel; 
EMG amplituudikarakteristikud : EMG signaalide max amplituud, rektifitseeritud EMG,  EMG mähisjoon, ruutkeskmistatud EMG, integreeritud EMG. 
EMG sageduskarakteristikud: pöördepunktide arv, nulljoonega ristumiste arv, EMG 
spekraalanalüüs (sagedusspektri keskm, mediaansagedus). 
EMG elektroodid: biopolaarsed nahapinnaelektroodid, nõelelektroodi ja 
traatelektroodid. 
EMG signaalide liigid: üksikute motoorsete ühikute aktsioonipoetntsiaalid ja 
summaarne EMG. 
 Kombinatsioon teiste meetoditega: EMG kasutam: väsimuse uurimisel keh treeningul, 
reflekside uurimisel, närvi-lihassüsteemi funktsionaalsete võimete uurimisel, neuraalse 
adaptatasiooni uurimisel jõutreeningul, erutuse kiiruse määramisel perifeersetes 
närvides. 
EMG kasutamine taastusspordis: *määrat lihasjõudu. *kasut ka lihashaiguse 
diagnoosimiseks - kui palju on paranenud lihasjõud pärast vigastust näiteks Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul 
või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest 
eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks 
kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7
eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. 
Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni 
ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik 
jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. 
Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 
3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. 
Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 
3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine 
jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast 
arengusaadiumi. 


Muutused närvi-lihasaparaadis vananemisel
• Lihaskiudude diferentseerumine algab imikueas, kusjuures ülekaalus on neil aeglased 
lihaskiud
• Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas
• Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses 
sellega on
jõugenereerimise võime väike
• Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide 
aktiivsus
madal
• Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub 
jõugenereerimise võime järsus kasvus
• Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on 
madalam kui täiskasvanutel Motoorse võimekuse muutused vananemisel:
Lihasjõud: Lihasjõud väheneb oluliselt alates 50-60-elua. Alajäsemete lihaste jõu langus
on suurem võrreldes ülajäsemete lihastega. Kiirusjõu langus on suurem võrreldes 
maxjõuga. Naistel on lihasjõu suurem langus seot menopausiga. Kehaliselt aktiivsetel on 
lihasjõu langus väiksem. Vananemisel: Lihaste kontrakstiooni- ja lõõgastumise kiirus 
väheneb. Liigeste liikuvus väheneb. Liigutuskoordinatsioon halveneb. Lihasvastupidavus 
võib suureneda või jääb muutumatuks. Hüppevõime väheneb. Reaktsiooniaeg helile ja 
valgusele pikeneb. Keha tasakaal halveneb. Kõnni kiirus väheneb.
Muutused sensoorsetes süsteemides vananemisel. Halveneb vestibulaaranalüsaatorite 
talitlus. Nõrgeneb kuulmisfunktsioon. Väheneb naha – ja proprioretseptorite tundlikkus. 
Aeglustub erutuse juhtimise kiirus närvikiududes. Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid. 
Halveneb mälu funktsioon. Aju verevarustuse ulatuslik häirum.
Morfofunktsionaalsed muutused liikumisaparaadis vananemisel:
Muutused keha koostises: väheneb luukoe hulk ja mineraalide hulk luukoes, väheneb 
lihaskoehulk ja suureneb sidekoe hulk, suureneb rasvkoe hulk.
Morfo-funktsionaalsed muutused närvi-lihasaparaadis vananemisel: vananemisel tekib 
lihasatroofia – sarkopeenia, on põhjustatud hormonaalsetest muutustest kui ka keh 
aktiivsuse langusest. Sarkopeenia korral: väheneb lihaste ristlõikepindala, väheneb 
lihaskiudude arv ja nende suurus, väheneb ensüümide sisaldus lihaskiududes. Toimub 
aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõike pindala suhte muutus aeglaste 
lihaskiudude kasuks. Väheneb seljaaju motoneuronite arv, raskendub motoorsete ühikute 
rekru
 Teadustöös kasutatakse inimese liigutustegevuse uurimisel tänapäeval põhiliselt video,- 
kiir,- infrapunakaameraid ja soojustundlikuid kaameraid. Optilis-elektroonilised uurimisseadmed    .  Filmi- ja videotehnika: *Optilis- elektrooniline liigutusanalüüsi süsteem Vicon, 
*infrapunakiirgusele tundlikud kaamerad,
*Kasutatakse liigutustegevuse kinemaatilise pildi uurimisel, tänapäeval kahe- ja 
kolmedimensionaalne


*Võimaldab komplekselt määrata nii liigutustegevuse ruumilisi, ajalisi kui ka ruumilis-
ajalisi karakteristikuid
*Kompleksis on videokaamera, analoog-digitaalmuundur ja personaalarvuti
*Registreeritud signaalid töödeltakse personaalarvutite vastavate programmidega
*Kaamerad on sünkroniseeritud ühte punkti, tavaliselt kuus kaamerat
*Kehale kleebitakse infra-punaseid markereid, kuna kaamerad on infra-puna kiirgusele 
tundlikud
*Uurimisobjektiks on tihti lapsed ja loomad, võibolla ka mingid sitikad
*Levinum kõnnianalüüs; kõnnitsükkel: toeperiood, hooperiood, vaagna, põlve-, hüppe- ja
puusaliigese kinemaatika kõnnil, 1. Optilis-elektroonilised seadmed(filmitehnika) inimese liigutustegevuse  uurimisel. (liigutustegevuse 3-dimensioonaalsed kinemaatilisel analüüsil 
kasutatavad seadmed, kombineerimine teiste uurimismeetoditega, 
kasutamine spordis ja taastusravis) Liigutustegevuse kinemaatilisel analüüsil kasutatakse video,-infrapuna- ja 
kiirkaameraid,mis võimaldavad registreerida sünkroonselt liigutustegevuse kinemaatilisi 
parameetreid,(ajalisi-ruumilisi parameetreid, liigesenurk) kineetilisi 
parameetreid( jõumomendid liigestes, võimsus, toereaktsiooni komponendid) ja lihaste 
bioelektrilise aktiivsuse mustrit (hinnata lihasesisest ja lihastevahelist koordinatsiooni. 
Spordis aitab määrata: tehnika iseärasusi, erinevate spordialade tehnikate võrdlusi, 
võistlusmeisterlikkust, tehnikavigu ja aitab hinnata tehnika efektiivsust ja ratsionaalsust. 
Taastusravi: aitab haiguse kulgu näha, liikumismustrit, taastusravi efektiivsust, 
motoorsete puude suurust, proteeside kasutamise efektiivsust ja ravivõtete efektiivsust 
meditsiinis ja taastusravis määratata. nt tuvastada labajala välja- ja sissepööramist 
kõnnitsükli ajal. Samuti puusaliigese,põlveliigese ja hüppeliigese liikuvust kõnnitsüklil, 
mille puhul kasutatakse goniomeetriat, mis on meetod liigeste liikuvuse määramiseks. 
Veel on seotud elektromüograafia ja tensomeetriga.  Seadmed: Videokaamera
Kiirkaamera
Infrapunakaamera
Reflektiivsed markerid
Soojustundlikud kaamerad  Määratakse: liigutustegevuse üldist pilti (jõunäitajaid ei arvestata) Spordis: tehnika iseärasusi
Erinevate sporditehnikate võrdlus
Võistlusmeisterlikkust (iluvõimlemine)
Tehnikavigu
Hinnata tehnika efektiivsust ja ratsionaalsust Meditsiinis: haiguste kulg Liikumismuster
Taastumise/ravi efektiivsus
Motoorse puude suurust
Proteeside kasutamise efektiivsust


Ravivõtete efektiivsus meditsiinis ja taastusravis  Kombineeritult: Goniograafia
Dünamograafilised platvormid
Elektromüograafia 
Tensomeetria   
Isomeetriline dünamomeetria (dünamomeetrite liigid, mõõtmisel kasutatavad 
põhinäitajad, kombineerimine teiste uurimismeetoditega, kasutamine spordis ja 
taastusravis
Isomeetriline dünamomeetria on lihasjõu meetod, täpsemalt isomeetrilisel 
lihaskontraktsioonil avalduva jõu mõõtmise meetod. Uuritav lihasgrupp või lihas 
kontraheerub isomeetriliselt, väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ning lihase 
pikkuse muutust ja luukangide liikumist ei toimu. Võimaldab registreerida erinevate 
lihasrühmade jõudu isomeetriises või dünaamilises režiimis samuti võimaldab hinnata nii 
tahtelist maksimaaljõudu kui ka jõu kasvu kiirust ehk jõugradienti ja ka 
lõõgastumisvõime kiirust.
Liikideks: isomeetrilised ja isokineetilised dünamomeetriad. Polümüograafia kujutab 
endast dünamogrammi ja elektromüogrammi sünkroonset registreerimist(koos valgus-või
helisignaaliga) Kasutamine spordis ja taastusravis: kasutatakse, et määrata reie 
nelipealihase, sääre kolmpealihase ja alajäsemete sirjutajalihaste isomeetrilist jõudu ja 
lõõgastumisvõimet. Samuti ülajäsemete jõudu. Taastusravi efektiivsuse hindamiseks 
kasutatakse lülisamba liikuvuse, seljalihaste jõu ja vastupidavuse ning keha staatilise 
tasakaalu näitajaid. Seoses elektromüograafiaga. *Isokineetiline dünam: lihasjõu määramisel isokineetilist kontraktsiooni režiimi, mille
käigus   varieerub   väline   koormus   selliselt,   et   lihases   tekkiva   pinge   muutumusega   kas
suuremaks või vähemaks, toimub lihase lühenemine ja luukangide liikumine konstantse
nurkkiirusega,   mille   tagab   vastav   dünamomeeter.   Isokineetilise   dünamomeetriga
fikseeritakse   dünamogramm.   Isokineetilise   dünamomeetri   abil   registreerit   peamiselt
jõumoment M vastavalt etteantavatele nurkkiirustele ja liikumise iseloomusle, hinnatakse
registreeritud jõumomentide alusel vaadeldavate lihasrühmade seisundit. 
Kombineerimine   teiste   uurimismeetoditega:   goniomeetria-   liigeste   liikuvuse
määramiseks. Müotonomeetria- lihastoonuse määramiseks lihaste mehaaniliste omaduste
alusel
Kasutatakse spordi ja taastumises: spordis- liigeste painduvuse näitamiseks. 
Taastumises- vanematel inimestel liigeste liikuvuse näitamiseks Lihasjõu     areng     lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite  koosmõjust. Lapseiga – jõud areneb neuraalsete faktorite toimel. Puberteedieas toimub 
lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime 
järsus kasvus. Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel max pingutusel on 


madalam kui täiskasvanul. Puberteet – kõigi faktorite kujunem. 12- eluaastal hoogustub 
lihaskiudude paksenemine, kuid eriti intensiivselt kasvab lihasmass pärast sugulist 
küpsemist. Koos lihasmassiga kasvab ka lihasjõud ja seda eriti keskmises koolieas. 
Poistel jätkub lihasjõu hoogne suurenem ka pärast sugulist küpsemist ning max tasemele 
jõut alles 30-a. Tütarlastel aga täheldatakse lihasjõu max saabumist sugulise küpsemise 
ajal. 4.-5-elua kuni 20.-30. elua suureneb lihasmass 7,5-8,5 korda, lihasjõud aga 9-14 
korda. Tähtsad faktorid on närviregulatsiooni täiustum ning lihaste ainevahetuse ja 
struktuuri muutum. Jõu intensiivne areng poeglastel on 14-20-a. ja tütarlastel 12-18-a. Dünamomeetrilised platvormid  Registreerib äratõuke toereaktsioonide projektsioonid 3 tasapinnas  Koosneb platvormist, mille katte- ja tugiplaadivahel on pieso- või tensoandurid,  võimendiplokist, digitaal-analoogmuundurist ja personaalandurist  Kõnni, jooksu, paigalt üleshüpete, hooga hüpete, suusahüpete äratõugete ning keha  staatilise tasakaalu registreerimine. Goniomeetria  Jaotatakse: Mehaanilised Elektromehaanilised
Gravitatsioonilised: keno  Määratakse: Liigeste (aktiivne) liikuvus Kehaosade pöördenurga muutuste dünaamika liigesetelgede suhtes
Liigesenurkade mõõtmine  G. telg fiks. kinnitusmansettidega abil liigese telje kohale. Pöördenurga muutuste reg. → goniogramm  Kombineeritult: elekromüograafia Müotonomeetria  Määratakse: Lihastoonus mehaaniliste omaduste (elatsete ja viskoossete)alusel Eelkõige pindmiste lihaste toonus, kui see peegeldab ka süvalihaste
seisukorda.  Doseeritud löögi andmine lihasele, millele lihas kui elastsus-viskoosne keha vastab
sumbuva võnkumisega. Seade on ühendatud arvutiga ninh autom. reg. võnkekõveralt
võnkesagedus   ja   sumbuvuse   logaritmiline   dekrement.   Jäikust   isel.   näitaja   on
võnkesagedus v.  Koosneb: poolautomaatne müomeetriline andur, interfeis, personaalarvuti  Biomeh. omadusi kajastavad parameetrid: Sagedus isel pinget Dekrement isel elastsust
Jäikus  isel   lihase   omad   osut
vastupanu kuju muutusele