tõuget toimuv hoopis erinev. Samuti võib raskusi tekkida korvpalluritel võrkpalli ründelöögi õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates. Otsesel liigutusvilumuse ülekandel tekib seos liigutuse struktuuri ja ülekande sarnasuse toel. Liigutusvilumuste otsest ülekandumist soodustab nii sarnane lihastöö iseloom kui ka liigutustegevuste kinemaatika kokkulangevus. Kui liigutustegevus aga ei ole oma struktuurilt ega sensoorsete impulsside poolest sarnane on positiivse ülekande puhul tegemist kaudse ülekandumisega.
5) Mudelite loomine 6) Simulatsioon - Matemaatiline simulatsioon tugineb X parameetrite muutmisele regressioonmudelis ja vastavalt sellele toimub kriitilise muutuja Y tulemuse paranemine või halvenemine Sporditehnika kvalitatiivne analüüs, õpetamine ja õppimine Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis saavutamaks maksimaalset resultaati (sporditulemust). Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid:
......................................5 3. Treeningu printsiibid.......................................................................................................7 4. Õpetamise vahendid ja meetodid..................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend Õpetamine – liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus Omandamine – õpetamise tulemuse efekt Õppimine – sportlase tegevus liigutuse õppimisel Tehnika täiustamine – õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaaniliste asendite otsimine, rütmi muutmine jt Liigutusvilumus – hästiomandatud liigutustegevus, mida iseloomustavad teadlikkus
Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium Motoorses staadiumis hakkab õpitav liigutustegevuse oskus harjutamise teel arenema. See periood võib kesta kuudest aastateni. Seni puise liigutuse kvaliteet hakkab paranema, ning treener juhendab aina rohkem suuliselt ja vähem visuaalselt. Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane mõtleb aina vähem liigutuste peale ja saab rohkem keskenduda treeneri juhistele vigade suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise
NORMAALNE KõNNI TSüKKEL z 62 % TUGIFAAS: • ALGKONTAKT • KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS • KESKSEIS • ÜLEKANDE FAAS • ÕHULENNUEELNE FFAS z 38 % LENNUFAAS: • õHULENNU ALGFAAS • ÕHULENNU FAAS • ÕHULENNU LõPPFAAS KÕNNI EFEKTIIVSUS SÕLTUB: • Tugifaasi stabiilsusest • Tsükli pikkusest ja adekvaatsusest LIHASTÖÖ KÕNNIL GLUTEUS MEDIUS : z Stabiliseerib puusa ekstsentrilise liigutustegevus juures vältide vaagna vastaspoole allalangemist jäseme üksikfaasi ajal z Toimib adekvaatselt 4 aastaselt GLUTEUS MAXIMUS : z Kontsentirline lihastöö toefaasi alguses keharaskuse siirdamisel ja lennufaasis puusa flektsiooni vähendamine algkontakti tasemele z Toimib adekvaatselt 3 aastaselt MEDIAALSED HAMSTRINGID : z Aitavad keharaskuse siirdamisel üle keharaskust kandva jala (kontsentriliselt) ja toimivad ekstsentriliselt
mis eeldab ka head vastupidavust. Tasakaal Tasakaal on vajalik paljude motoorsete, liikumisega seotud, ülesannete täitmiseks. Tasakaalutestide tulemused lastel lähevad paremaks vanuse suurenedes kuni täiskasvanu eani. Uuringutest on ka täheldatud, et lapseeas on tüdrukutel tasakaal pisut parem kui poistel. Koordinatsioon Koordinatsioon on võimekus kooskõlastada kehaosade liigutusi ajas ja ruumis. Koordinatsiooniliste võimete arengule mõjub soodsalt mitmekesine liigutustegevus ja liigutuste omandamine VESIMÕIMLEMINE Vesivõimlemine tähendab harjutuste sooritamist vees. Vesivõimlemine sobib nii naistele, kui ka meestele igas vanuses. Üldjuhul on ühe treeningu pikkus 30 minutit. Eriti soovitatakse vesivõimlemist: · selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) · ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) · kaalujälgijatele (vesi trimmib) · tulevastele emadele (vesi teeb kergemaks) Vesi on beebi kasvamiseks kõige
suurenemisele, mis eeldab ka head vastupidavust. Tasakaal Tasakaal on vajalik paljude motoorsete, liikumisega seotud, ülesannete täitmiseks. Tasakaalutestide tulemused lastel lähevad paremaks vanuse suurenedes kuni täiskasvanu eani. Uuringutest on ka täheldatud, et lapseeas on tüdrukutel tasakaal pisut parem kui poistel. Koordinatsioon Koordinatsioon on võimekus kooskõlastada kehaosade liigutusi ajas ja ruumis. Koordinatsiooniliste võimete arengule mõjub soodsalt mitmekesine liigutustegevus ja liigutuste omandamine 11 Vesivõimlemine Vesivõimlemine tähendab harjutuste sooritamist vees. Vesivõimlemine sobib nii naistele, kui ka meestele igas vanuses. Eriti soovitatakse vesivõimlemist: selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) kaalujälgijatele (vesi trimmib) tulevastele emadele (vesi teeb kergemaks) Vesi on beebi kasvamiseks kõige loomulikum keskkond
Tasakaal on vajalik paljude motoorsete, liikumisega seotud, ülesannete täitmiseks. Tasakaalutestide tulemused lastel lähevad paremaks vanuse suurenedes kuni täiskasvanu eani. Uuringutest on ka täheldatud, et lapseeas on tüdrukutel tasakaal pisut parem kui poistel. Koordinatsioon on võimekus kooskõlastada kehaosade liigutusi ajas ja ruumis. Koordinatsiooniliste võimete arengule mõjub soodsalt mitmekesine liigutustegevus ja liigutuste omandamine. Võimlemisvahendid Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast). Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina
mis eeldab ka head vastupidavust. Tasakaal Tasakaal on vajalik paljude motoorsete, liikumisega seotud, ülesannete täitmiseks. Tasakaalutestide tulemused lastel lähevad paremaks vanuse suurenedes kuni täiskasvanu eani. Uuringutest on ka täheldatud, et lapseeas on tüdrukutel tasakaal pisut parem kui poistel. Koordinatsioon Koordinatsioon on võimekus kooskõlastada kehaosade liigutusi ajas ja ruumis. Koordinatsiooniliste võimete arengule mõjub soodsalt mitmekesine liigutustegevus ja liigutuste omandamine. Ajalugu Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil ,,Esteetiline keha liikumine", kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid läbi vahendiga kavade. 1929
· Täiskasvanule iseloomulik jooksu kinemaatiline struktuur saavutatakse 5.-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks · Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist · Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas
36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm. Juhtroll ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju. Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid
· Täiskasvanule iseloomulik jooksu kinemaatiline struktuur saavutatakse 5.-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks · Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist · Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas
kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine.
talamusest, sealt algab rubrospinaalkulgla. Punatuumadest omakorda suunatakse närviimpulsse silda ja piklikajju. Seega on punatuum erinevate juhteteede sõlmpunkt, oluline subkortikaalne keskus. Substantia nigra (mustaine) on tume mass, mis jääb punatuumade ja suuraju varte vahele ning mille must värvus tuleneb melaniini graanulite rohkest sisaldusest. Mustaine osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises. Mustaine esineb ainult inimese ajus, selle vigastuse korral on liigutustegevus oluliselt häiritud. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheaju (diencephalon). Vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus on vaheaju suurim osa, moodustades sellest ligikaudu 4/5. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks, ühendatuna intermediaarse massiga. Talamuses paikneb III ajuvatsake, mis jääb talamuse lateraalsete osade vahele.
Pea ja kehatüvi on alatoonuses. 2 esimest nädalat on beebi looteasendis. 4. nädalal sirutab ta vahelduvalt jalgu puusaliigesest, põlved pole enam tõmmatud vastu kõhtu. Selili asendis hoiab tavaliselt pead pööratult – lämbumisohu profülaktika. Ühekuune laps: On rohkem sirutatud, tema pea- ja kaelaosa on suurema liigutustegevusega. Pea liigutustel on oluline osa motoorses arengus – selle kaudu algab selja liigutustegevus. Kaelalordoos hakkab kujunema siis, kui laps hakkab pead pöörama ja tõstma ning kõhuli olles pead hoidma. Kahekuune beebi: Suudab hoida pead lühikest aega keskjoonel, painutusasend käe- ja jalaliigestes on vähenenud. Kõhuli asendis on ta suuteline lõuga aluselt tõstma ja mõne minuti pead hoidma. Kui laps selili asendis pöörab ja tõstab pead, siis viib see arenguliselt külili pööramiseni. Edasi...
vad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt. Kindlus kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel. Stiil tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomuli- kud antud sportlasele. PÕHIMÕISTED: Spordiharjutus terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Õpetamine liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus. Omandamine õpetamise tulemuse efekt. Õppimine sportlase tegevus liigutuse õppimisel. Tehnika täiustamine õpetamise kvaliteedi tõstmine, ratsionaalsemate biomehaani-
annaabi.ee 
