O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte
Kui tagatisraha maksmises on kokku lepitud, võib üürnik tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, kuid esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisel võivad lepingupooled ka antud põhimõttest kõrvale kalduda ja kokku leppida näiteks üürniku kohustuses maksta kolme kuu tagatisraha ühekordse summana. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Saadav intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. See nõue peab tagama tagatisraha säilimise üürilepingu lõppemiseni. Kuna tagatisraha on kõrvalkohustus, siis võib üürileandja rahuldada oma nõuded, mis on suunatud üürniku vastu, rahuldada tagatisraha arvel. Kuid enne tagatisraha arvel nõuete rahuldamist, tulen üürileandjal üürniku vastavatest nõuetest teavitada ja anda üürnikule võimalus kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kui üürnik omapoolseid
Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu
Antud juhul vahetasid Hageja ja Kostja 28. jaanuaril 2012.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. 2.3 VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tagastada kokkulepitud tähtajaks Hagejale laen ning Kostja ei ole ka asunud lepingut täitma vaatamata laenulepingus kokkulepitud võimalusele tasuda Hagejale laen ositi. Kostja oma 15. oktoobril 2012.a. vastuses ülesütlemise avaldusele tunnistas lepingu rikkumist. Kostja selline käitumine annab Hagejale põhjuse eeldada, et ka edaspidi ei täida Kostja omi kohustusi ning täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks oli VÕS § 196 lg (2) § 116 lg (4) tulenevalt mittevajalik. 2
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
Holding. Mati käis sama päeva õhtul oma vana tuttava suurärimehe Maksim Marketiga golfi mängimas ning Maksim tegi viimasel rajal nn Hole in One’i. Pärast mängu oli Maksim nii heas tujus, et tahtis abistada Matit äriprojekti finantseerimisel ning kirjutas baariletil garantii 10 000 eurot (vt garantiid). Mati oli tuntud kui heldekäeline investeerija. Variant 1 Vaatamata Mati meelest heale äriplaanile ei läinud seebiäri oodatud edukusega käima. Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine: - tagastamata laen summas 200 000 eurot, - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot, - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning
püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse ajutist olekut seadusandja otseselt defineeritud ei ole. Otsustamaks millise maksejõuetuse liigiga on tegemist, tuleb hinnata isiku majanduslikku olukorda sealhulgas PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud üldaluseid arvesse võttes, mis sisuliselt vastavad eelkõige majandusteaduses käibel olevatele terminitele rahavooline ja bilansiline maksejõuetus. Rahavooline maksejõuetus on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ja bilansiline maksejõuetus on situatsiooni, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara. Eesti õiguses peetakse maksejõuetuse all silmas mõlemat. (PankrS § 1 lg-d 2, 3). O. Lukasoni (2013:12)võtab maksejõuetuse püsivaks muutumise hetke hindamisel arvesse ka tulevikus potentsiaalselt genereeritavad rahavood, mida võrreldakse kõigi varade likvideerimisväärtusega
Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Jürgen võttis endale kohustuseks pärast suve tööle minna, et saaks võetud laenu tagasi maksta. Tema otsus põhines soovil puhata ja olla suvel mõnusalt, et tööd ei peaks tegema. Ta otsustas
20. Vastuväide maksekäsule Autor teeb ettepaneku vaadelda nn ,,puhast kaasust" (võlgnik ei maksa võlga, ostja ei maksnud kauba eest, müüja ei andnud kaupa üle jne) kohtusse saabus maksekäsu kiirmenetluse avaldus võla nõudes või lapse elatise nõudes. Kohus tegi ettepaneku (TsMS paragrahv 484), millele vastuväiteid ei esitatud ja ei ole ka tasutud makseette- panekus nimetatud summat. Kohus teeb maksekäsu (TsMS paragrahv 489). Võlgnik maksekäsku ei vaidlusta ja see pööratakse täitmisele. Kui aga võlgnik annab makse- käsule vastuväite (TsMS paragrahv 490), jätkub nõude menetlemine hagimenetluses TsMS paragrahvides 486488 sätestatud korras (TsMS paragrahv 490 lg 4). 17 Seadusega ei ole võimalik hõlmata kõiki ühiskonna ja inimeste juhtumeid. Elu on keerulisem, kui seaduseandja võib ette näha. ,,Puhta kaasuse" lahendamine ei tekita
hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks tuleb seega 973,35 eurot (900 x 0,1% x 432p) + 2300 – 950 x (0,1% x 433p). Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis, mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning mis peaks tegelikult olema 182,25 eurot (900 x 8,1%) + (1350 x 8,1%). Seega kujuneks uueks hagihinnaks 6855,6 eurot (5450+973,35+182,25+250), millelt tuleb tasuda RLS § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel riigilõivu 450 eurot. II Kostja ei võta hagi õigeks ja esitab järgmised vastuväited: 2.1 Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingute täitmist VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. 2.1
Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: · Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna
· Kohaldatav õigus- menetlusseadus ei reguleeri kohaldatavust. tulenen lepingust või piiriülesest vaidlusest. Rahvusvahelise eraõiguse seadus. Pooled on huvitatud asjas ja hangivad kohaldatava õiguse. · Keel- peab olema eesti keeles · Menetlusõigus/EU õigus · Riigilõiv- menetlusabi riigilõivu tasumiseks, juriidiline isik menetlusabi taotleda ei saa. · Advokaat- advokatuuri seadus §74 peab olema eesti vandeadvokaat kõrval. 4. Pank A on väljastanud B-le VISA krediitkaardi limiidiga kuni 70 000 krooni, kokkuleppega, et B valib ise tagasimaksmise aja, kuid kui tagasimakseperiood on üle ühe kuu, maksab B kasutatud rahalt intressi 25 % aastas. Tagasimaksed tuleb ära teha maksimaalselt aasta jooksul. B on krediiti kasutanud 55 000 krooni ulatuses. MASU ajal kaotab ta aga töö ja elukaaslane jätab ta maha, mistõttu ei suuda ta krediiti tagasi maksta. Kui raha ei ole A-le
Rebase suhtes tulla kõne alla VÕS § 110 järgi, kuni on rahuldatud hageja seotud nõue M. Rebase vastu. Riigikohtu otsus 3-2-1-168-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10 o Asjaolud: Kaasomand, mida üks (2/3) tahtis lõpetada. Teise arvates kasutas esimese 50 m võrra rohkem. Krunt ei olnud proportsionaalselt jagatud. Hageja tegi ka parandusi, kulude kandmises kokkuleppinud ei ole ning hageja on nõus 1/3 hüvitama. Kostja võlg hageja ees on seega 69 000 krooni. Kostja on samuti teinud parandusi, remonti, ehitusluba taotlenud ning temaga elavad vanad- haiged sugulased. hageja pakutud hinna eest ei ole võimalik osta teist samaväärset elamispinda. o Kuna kaasomandi lõpetamine riivab PS § 32 - omandi puutumatust - tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult
Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg. 8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused
Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Võlaõiguse seaduse dispositiivsus
rakendamise seadus Avalik-õiguslik juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (TsÜS § 25 lg 2) Asutada saab ainult konkreetse isiku kohta käiva seaduse alusel. Moodustamine ja lõpetamine sõltub seadusandja tahtest. Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks
nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda (VÕS § 2 lg 2). Seega võlg on võlgniku kohustus ja võlausaldaja õigus. Võlgnikul lasub võlasuhtes kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud kindel tegu või jätta see tegemata (kohustus) ja võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist (nõue). Sellist võlasuhet, kus ühel on õigused ja teisel kohustused, nimetatakse ka võlasuhteks kitsamas mõttes. Samas on ka selliseid võlasuhteid, kus mõlemal (kõigil) võlasuhte poolel on nii õigusi kui kohustusi
.........................................................................................9 1.1Lisatagatised (müügigarantii).............................................................................................9 7.KOKKUVÕTE.......................................................................................................................11 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 2. VIIVIS.................................................................................................................................4 3. LEPPETRAHV………………………………………………………………………...5-6 4. KÄENDUS..........................................................................................................................7 5. KÄSIRAHA...........................................................................................................
kokku lepitud intressidega. Kostja on jätnud summad tasumata, mistõttu on ta rikkunud raha maksmise kohustust VÕS § 108 lg 1 mõttes. 2.2 Kostja vastutus lepingurikkumiste eest Kostja vastutab lepingurikkumise eest, sest rikkumist ei põhjustanud hageja enda tegevus ning rikkumine ei ole ka vabandatav. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata summad, mille laenas talle hageja kahe laenulepingu alusel. 2.3 Intress Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb muu laenulepingu, kui selle, mis on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagejal ja kostjal mõlemas laenulepingus olemas kokkulepe intresside tasumise suhtes, mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud
Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool
Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ■ Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse eesmärgid ■ Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma
esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? ÄS § 307 lg1,2 Esindusõigust ei saa juhatuse liikmelt mitte ühegi otsusega ära võtta. Ühingul ei ole võimalik määratleda mingit valdkonda, kus juhatuse liikmel esindusõigus puudub. RKL 3-2-1-139-97 nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan. Kaasuses on tegemist esindusõiguseta isiku tehingu tegemisega, TSÜS § 129 annab tagajärjed-tühine, võimalik heakskiit. Nõukogu saab vaid öelda, et üle 50 000 eur tehingud peavad nemad enne heaks kiitma, ÄS § 317. ÄS § 309 lg 4 sätestab, et nõukogu esimehe esindusõiguse, mis on erandlik. TSÜS § 130, kahju hüvitamise reguleerimine.
väärtuse teada saamiseks tuleb läbi viia väärtuse hindamine. Ajalugu: John Newton’i liitintressi teooria, Edmund Halley’ nüüdisväärtuste tabel, John Smart’i osamaksete tabelikogumik, Richard Parry raha ajaväärtuste tabelite raamat. William Inwood’i tabelid, Alfred Marshall’i väärtuse hindamise valem, Irving Fisher’i intressiteooria, L.W.Ellwood’i tabelid-väärtuste hindamise meetodid ja tabelid. RAHA AJAVÄÄRTUS Mõisted: Lihtintress (simple interest) – intress, mida arvutatakse igal järgneval perioodil ainult algsest põhisummast. Liitintress (compound interest) – intress, mida arvutatakse põhisummalt ning sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) – olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) – tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna.
TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasuda Võlausaldaja- isik, kellel on õigus võlga nõuda Võlaõiguses kehtib realtiivsuse põhimõte (nt võlasuhtest tulenevaid õigusi saab rikkuda ainult võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2
juhul nõuaks ta notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmida. Ehk antud müügileping on kehtiv. 2. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine,
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS’is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja – see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS'is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
