dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed ning julgelt iseloomustatud mõjuvad kehad ja kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisusega. Näitused Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Riias, Chicagos jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus. Muu 1927. aastal valiti Wiiralt Sügissalongi liikmeks. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias. 1918. aastal läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta
muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Perekond Planck pärines intellektuaalide perekonnast. Tema isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid. Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis, Maxi onu oli kohtunik. Saavutused Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa Pilte Pilte läbi aegade Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck Google'i pildiotsingu tulemus http://www.mlahanas.de/Physics/Bios/image s/MaxPlanck1901.jpg kohta Tänan vaatamast Heleri
Max Karl Ernst Ludwig Planck 2011 ELU pärines intellektuaalide perekonnast(isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid) Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Plancki konstant Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant)
Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa. Saksamaa viimane keiser põgenes Hollandisse. Võimule tuli Friedrich Ebert (Sotsiaal demokraat). Pidid valima diktatuuri või demokraatia. Kommunistid olid Saksamaal väga populaarsed, kuid siiski võitis demokraatia. 1919-1933 Weimari vabariik (keisririigist sai vabariik). 1919 põhiseaduse vastuvõtt, Saksamaast sai vabariik, seadusandlik organ riigipäev. Riigi istungid toimusid Weimaris.
Peter Line, Eckerö Line ja Birka Line. · Enamus nendest laevadest peatuvad Tallinnas Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Kapellskäris · Tankerid on tavaliselt kahepõhjalised(mõned üksikud ühepõhjalised) Suurimad sadamad · Läänemeres on Üle 200 sadama · Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. · Peamised sadamad on Peterburis, Tallinnas, Riias, Ventspilsis, Kielis jne.Primorsk, Saint Petersburg ja Muuga olid suurimad sadamad läänemerel 2008. aastal · Balti riikidega võrreldes on Eestis üks suuremaid kauba kui ka reisijateveo sadamaid · https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1tJxoqk Vtc_WmjCiIbHcvX75IDcM&hl=en_US&ll=57.15747147515 3805%2C20.467529000000013&z=4 Naftalekked Läänemeres · Aastatega on kasvanud väikereostajate osakaal · Laastab rannikualasid, ohustab veelinde, kalu ja kalade kudemispaiku
1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Viiralt suri 55 aastaselt Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. aastal, ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. Viiralti tööd on on osalenud näitustel järmistes linnades: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Königsbergis, Kölnis, Kopenhaagenis, Marseilles´s, Moskvas, Riias, Kaunases, Varssavis, Krakówis, Brüsselis, Clevelandis, Chicagos, Baltimore`is, New Yorgis, Strasbourg`is, Amsterdamis, Johannseburgis, Roomas ning Antwerpenis jne. Eduard Viiralt ,,Puugravüür" Eduard Viiralt ,,Kristjan Raud"
Tamm Lamav tiiger Neiu Aafrika loodus Eesti neiu portree Kaamel Portree Tiiger Kristjan Raud Wiiralt esines näitustel Helsingis, Pariisis, Brüsselis, Lübeckis, Clevelandis (1935), Kielis ja Chicagos, Königsbergis (1929), Bostonis, Kölnis ja Baltimore'is ja Kopenhaagenis (1930), New Yorgis (1936), Marseille's (1933), Strasbourgis (1932, 1939), Moskvas (1935), Amsterdamis (1935, 1939), Riias ja Johannesburgis (1939), Kaunases (1937), Roomas, Varssavis (1933, 1936), Varrsavis ja Krakówis (1936), Antwerpenis (1939) jm.
välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks. Siiski 1984 nähti selle tõu taolisi sigu jälle. Tõuaretajate ühing jätkas protestisea kasvatamist ja registeeris ülejäänud sead. Antud sigu saab näha näiteks Berliini Zooloogiamuuseumis, Hannover'i loomaaias, Tiepark Arche Warder lähedal Kielis jt. Praeguseks on elus umbes 140 isendit kogu maailmas. Saksamaa liitvabariigi Schleswig-Holstein toetab täielikult sakslaste võidujooksu ajaga, et tõugu säilitada ka edaspidi.
raskejõustikuareen, Dietrich-Eckarti vabaõhuareen, kus peeti võimlemisvõistlused, maahokistaadion ning Deutsches Sportforum, kus toimusid võistlused korvpallis ja vehklemises. Laskmine toimus Wannsee tiirudes, aerutamine ja sõudmine Grünau kanalil ning purjetamine Kielis. Esmakordselt toimus olümpiatule süütamise tseremoonia Kreekas iidses Olympias (20. juulil). Tuli toodi ajavahemikul 20. juulist kuni 1. augustini teatejooksuga läbi
· ,,Jutlustaja" lito (1932) · ,,Neegripead" kuivnõel (1933) · ,,Claude" puugravüür (1936) · ,,Lamav tiiger" pehmelakk (1937) Sõjapäevadel sündisid: · ,,Eesti neiu" pehmelakk, värviline akvatinta (1942) · ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" kuivnõel (1943) · ,,Monika" metsotinto (1942) Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille´s (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 36), Krakówis (1936), Brüsselis ja Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore ´is ja New Yorgis (1936), Strasbiurg´is (1923, 39), Amsterdamis (1935, 39), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne.
pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas
realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) . 6 Lisad
"Perseus" 1908-1913 "Konrad Mägi portree" 1908 - Õli Eesti vabadussamba teenetemärk Vabadusrist Eduard Wiiralt · Kodanikunimega Eduard Viiralt · 1898-1954 · õppis Tallinna kunst-tööstuskoolis ja Pallases (kunstnike ühing) · Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas · Realism, graafika · On elanud 14 aastat Prantsusmaal, sh Marokos. Samuti Rootsis ja siis uuesti Pariisis, kus ta ka 54. aastal suri. · Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Illustratsioonid raamatutele 1923-1928
nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril, 1954. a. maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourt'i haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954.a. Père-Lachaise'i kalmistule. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia
Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939), tema pilte võime leida ka KUMUst. Eduard Viiralt. Tiiger kaskedega. Kuivnõel.
Iseseisvuse eelduseks oli I MS, aeg mil Saksamaa peale tungis ning Venemaa taganes. 1918 aastal veebruari alguses olid sakslased juba Lne-Eestis ning seoses sellega loodi Eesti Pstekommintee ( K.Pts, K.Konik. J.Vilms) Koostati iseseisvusmanifest, mis loeti ette Tallinnas, mis loeti ette 1918a 24.02. Samal peval moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus, mille peaministriks sai K.Pts. Kuid jrgmisel peval algas Saksa okupatsioon, mis kestis 11.10 1918ni. SAKSAMAA: 1918 novembriks puhkes Kielis madruste mss ning algas revolutsioon. Selle tulemusel loobus keiser Wilhelm II troonist ning tekkis "Wiemari vabariik". (1918-1932) MAAILMAREVOLUTSIOON: 1919 aastal loodi Moskvas kommunistlik internatsionaal ehk KOMITERN, mille eesmrk oli lemaailme proletaarsete revolutsioon. Selle organisatsiooni abil sekkuti aktiivselt teiste riikide siseasjadesse. Niteks toetati Saksa. Eesti, Ungari kommuniste, et nad korraldaksid riigiprde ( Eestis 01.12.1924).
tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jm. Looming Muud huvitavat Kunstniku 100
(1937) ja ka loomadele. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed, julgelt iseloomustatud ja ekspressiivselt mõjuvad kehad, kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 6 Muu Kunstniku 100
vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus. Viibides neliteist aastat eemal kodumaast tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile nime rahvusvahelises graafikas. Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marsseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936),Krakovis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932,1939), Amsterdamis (1935,1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antverpenis (1939) jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali
kaupa ning 11,6 miljonit reisijat. Helsinki sadama kaudu veetavate kaupade väärtus moodustab umbes 50% Soome meretranspordi väliskaubanduse koguväärtusest. Enamiku ekspordikaubast moodustab metsa- ja metallitööstuse tooted, samuti toidu-, tekstiili- ja klaasitööstuse tooted. (Port of Helsinki, 2018) Joonis 6. Kaubaveo liiklus ja laevaühendused Saksamaa põhjapoolseima liidumaa Schleswig-Holsteini pealinnas Kielis asub Kieli sadam. See ühendab Läänemerd Põhjamerega Kieli kanali kaudu, mis on suurim kunstlik kanal. Esimese Maailmasõjani oli tegu riigi suurima sõjasadamaga. Üks mitmekülgsemaid ja kasulikumaid sadamaid. Selle otsene ühendus kiirteede ja raudteede võrguga, muudab sadama ideaalseks nii 10 reisijateveoks kui ka lasti käitlemiseks. Sadam pakub esmaklassilist ühendust Skandinaavia, Venemaa ja Balti riikidega. (Port of Kiel, 2018)
Isa ilmutas mõistmist ja Sophie tohtis tänaval teiste omasugustega mängida. Kuid ühes asjas ei teinud vanemad järeleandmisi : nimelt kasvas ta pastor Friedrich Wagneri juhatusel rangelt luterlikus usus ning pidas tõsimeeli kinni kõigist sellega seotud hoiakutest ja kohustustest. Nii kasvas Sophie kuni oma kümnenda eluaastani vabalt ja ilma eriliste rõõmude ja muredeta. Ta kasvas kenaks, saledaks ja armsaks tüdrukuks. 1739.aastal võtsid vanemad ta kaasa perekonnapeole Kielis. Seal kohtas ta esimest korda poissi, kes pidi saama tema õnnetuseks : Karl Peter Ulrich von Holstein-Gottorpi, Rootsi ja Venemaa troonipretendenti. Sophie mõtles juba sel ajal oma tulevikule, abielule, oma kohale ühiskonnas. Ta ei tahtnud mingil juhul mõne kolkavürsti kõleda lossi armetus hämaruses alla käia. Kuningannaks saada polnud just kõige viletsam väljavaade maa peal. Ema külastas oma venda Lüübekis, kes oli määratud orvuks jäänud hertsogi
Formaalsed ja informaalsed grupid. Kogukond ja ühiskond Sotsioloogid on praktiliselt selle teaduse tekkimisest peale püüdnud sotsiaalseid gruppe üksteisest eristada. Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad. Hoopis teistsugused olid sotsiaalsed suhted suurlinnades Kielis, Berliinis ja Londonis, mida ta tudengina külastas. Ta hakkas vastandama suhteid, mis olid tekkinud loomulikul pinnal ja suhteid, mis tekkisid plaanitult, kavandatult. Viimaseid pidas ta ainult tegelikkuse varjuks. Selle alusel jagas ta inimestevahelised suhted sellisteks, mille puhul üksteisele palju tähendatakse, üksteist abistada püütakse, ise ennast teistega seotud olevana tuntakse ja suheteks, mille puhul inimesed on üksteisele võõrad, kuid suhtlevad
-saksamaa oli suurte operatsioonidega välja kurnatud -liitlased türgi bulgaaria, rumeenia, A-u(a-u laguneb kolmeks suuremaks riigiks) -saksamaa probleeme suurendas ka see et 11 järel langesid sõjast välja saksamaa liitlased -29 sept pöördus saksamaa väejuhatus keisri poole palvega sõlmda otsekohe rahu -valitsusele tuli see üllatusena sest kogu aeg oli räägitud võitudestr Revolutsioon saksamaal ja süja lõpp lk 62 -sõjalise lüüasaamise mõjul alustasid Kielis ülestõusu saksamaalaevastiku madrused, hiljem kasvas sellest välja üleriigiline revolutsioon -Wilhem II loobus kroonist, saksamaal kuulutati välja Weimani vabariik -11.11.1918 kirjutas saksmaa vaherahu delegatsioon alla Compiegne vaherahule -vaherahu tingimused saksamaa jaoks: 1saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi lossi, samuti mõned alad belgiale ja taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele
1927. aasta mais toimus Pariisis kunstniku esimene isiknäitus. 1927. aastal valiti Viiralt ka Sügissalongi liikmeks. Kahekümnendate lõpp oli tal eneseavastamise ja arenemise ajajärk, mille lõpus ta tegeles paljuti ka enda teoste eksponeerimistega. 1929. Aastal esines ta näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis. Aasta hiljem ka Kölnis ning Kopenhaagenis. ,,Agul" (1920) tuss+paber 4 KOLMEKÜMNENDAD Eesti kunsti radikaalsus väheneb sama palju nagu Pariisis. See tähendas seda, et Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. Avangard taandus kolmekümnendatel ja Eesti ühiskond tasakaalustus samuti
linnaõigus (Riia, Lübecki jt) on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan
Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Naiskodukaitse juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest, kes ka, kui vaja oma tõekspidamiste nimel ei riskinud isikliku heaolu ega ametikoha kaotusega. MARI RAAMOT (1872 Tarvastu 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine aastail 1927 1936. Sündis Mulgimaa taluperes, õppis kodumajandust Königsbergis, Kielis ja Leipzigis. Asutas 1911.aastal Tartu lähedal Sahkapuu talus Eesti esimese kodumajanduskooli ja juhatas seda kuni 1918.aastani. Oli põllumajandustegelase ja poliitiku Jaan Raamoti abikaasa, laulja Aino Tamme õde. Pani aluse Naiskodukaitse organisatsioonile ja kujundas selle oma tõekspidamiste järgi. Sunniti esinaise kohalt lahkuma tugevnenud poliitilise surve mõjul, mis üritas rakendada apoliitilist organisatsiooni 1930.aastate teisel poolel Eestis valitsenud
Juulis suruti maha esseeride mäss. D)Venemaal kehtestati ühe parteisüsteem. 1917.aasta lõpul, 1918. aasta alguses kujunes välja Venemaal kodusõda. 1917. aasta lõpul algasid Brestitovskis rahu läbirääkimised Venemaa, Saksamaa ja tema liitlaste vahel, millega loovutati Saksamaale Baltikum, Poola, Ukraina ja Valgevene. Kriis ja revolutsioonid Saksamaal, Kesk-Euroopa maades, Itaalias, Türgis, Indias ja Hiinas. Saksamaa: 1918 aasta novembris puhkes Kielis madruste ülestõus, mis kasvas üle revolutsiooniks. Revolutsiooni tulemusena monarhia kukutati ja võim läks ajutisele valitsusele. Kuulutati välja Asutava kogu valimised ning loodi tööliste ja soldatite nõukogud. 1919. märtsis kogunes Weimaris Asutav Kogu ja töötas välja põhiseaduse. Weimari Vabariigi olukord oli ebakindel: A) 1919 aasta algul üritasid Berliinis võimu haarata kommunistid (ebaõnnestunult) B)1919. kuulutati Baieris välja Nõukogude Vabariik, mis suruti maha
sõtta astunud juba 1917. a. aprillis, olid lõpuks ka võimelised lahingust osa võtma. Siiani polnud nad jõudnud veel kuskil initsiatiivi üles näidata, kuna puudusid sõjakogemused. Lõpp tuli kiiresti, sest Saksa armeed olid juba välja kurnatud. Kui Saksa väejuhatus 29. IX palvega keisri poole pöördus kiiresti vaherahu sõlmida, oli valitsus üllatunud. Üksteise järel langesid välja ka Saksamaa liitlased Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 3. XI alustasid Kielis Saksa sõjalaevastiku madrused ülestõusu ning 9. XI toimus revolutsioon. 11. XI 1918. a. kirjutati kindral Fochi peakorteris Compiegne'i /konpjeen/ metsas alla vaherahule, millega lõppes Esimene maailmasõda . Saksa väed tuli ära viia kõigilt vallutatud territooriumidelt. KOKKUVÕTE. Esimese maailmasõja rinnetel hukkus u. 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, haigustesse ja nälga suri u. 10 miljonit. Kolossaalsed olid sõjakulutused ning purustused
a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 2.2. SAKSAMAA 1918-1919: 2.2.1. Novembrirevolutsioon Saksamaal: (Vt. ka õpik lk.72-74) · 1918.a. sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud liitlased olid sõjast väljumas majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti · Revolutsiooni ajend- sõjalaevastiku mäss Kielis (madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi). · Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa; keiser Wilhelm II põgenes I maailmasõjas neutraalseks jäänud Hollandisse. · NB! Paljudes asjades võib Saksamaa sündmustes näha analoogiat Venemaaga: kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse ·
Bresti rahu. · 12. aprill 1918. a. Riias Landesrati koosolek Eesti,- Liivi ja Lätimaa liita Preisimaa alluvusse üheks riigiks, Balti hertsogiriigiks. · 27. august 1918. a. Bresti rahu lisaleping. Saksamaa I okupatsioon 1918. a. Veebruar-november Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust · Terrorireziim · Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen`` Saksamaa I okupatsioon Novembrirevolutsiooni tõttu 3. november 1918. a. (ülestõus Kielis) väljub Saksamaa sõjast ja annab võimu Eesti valitsusele. Relvasis Eesti armeele ei anta. · 9. november 1918. a. Wilhelm II põgeneb Hollandisse. · 11. november 1918. a. Compiegne`i vaherahu; EV AV taas koos. · 13. november 1918. a. Nõukogude Venemaa tühistab ühepoolselt Bresti rahu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · 1918. a. 22 november enamlaste I rünnak Narvale. · 1918. a. 27. novembril võtab Eesti Valitsus pärast pingelist arutelu vastu
1775 lahkus Eisen Kuramaale, oli mõnda aega majandusprofessor Miitavi akadeemias, seejärel üritas jätkata agraaruuendusi Moskva-lähedases mõisas, kus ta 1779 suri. A. T. Helle piibli tõlkimine eesti keelde: 1728. aastal võttis Eestimaa konsistoorium vastu otsuse Piibel eesti keeles tervikuna välja anda. Pikaleveninud töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle (1683 1748). Tallinnas kaupmehe pojana sündinud ning Kielis teoloogiat õppinud Helle oli pietist ning samas väsimatu teadlasnatuur, kes rändas külast külla, otsides rahvasuust vasteid heebreakeelsetele piibliväljenditele. Hellet on põhjusega loetud oma aja parimaks eesti keele tundjaks. Paraku suutis korrektuuri lugenud Tallinna gümnaasiumi vanade keelte professor oma üliagaruses eesti keelde asjatuid parandusi ja vigu teha, millest Helle sai teada alles pärast raamatu ilmumist. Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna
Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga. 2.3. 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal: 1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti. Revolutsiooni ajendiks sai sõjalaevastiku mäss Kielis (3.vovemberil; madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi). Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa: keiser Wilhelm II põgenes sõjas neutraalseks jäänud Hollandisse; kuulutati välja vabariik; kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas sotsiaaldemokraadid) ning tekkisid tööliste ja soldatite nõukogud
Kodusõja ajal (1918) hukati enamlaste poolt Nikolai II koos perekonnaga. 2.3. 1918 Novembrirevolutsioon Saksamaal: 1918 sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud, liitlased olid sõjast väljumas, majandussüsteem oli peaaegu kokku varisenud ning rahulolematus keisrivõimuga oli tõusnud haripunkti. Revolutsiooni ajendiks sai sõjalaevastiku mäss Kielis (3.vovemberil; madrused keeldusid minemast otsustavasse lahingusse, saavutamaks tulevastel rahuläbirääkimistel paremaid tingimusi). Revolutsioon levis kiiresti üle Saksamaa: keiser Wilhelm II põgenes sõjas neutraalseks jäänud Hollandisse; kuulutati välja vabariik; kujunes välja kaksikvõim- loodi Ajutine Valitsus (vasaktsentristlik; eesotsas sotsiaaldemokraadid) ning tekkisid tööliste ja soldatite nõukogud
3.6 Weimari Vabariik Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. Saksamaal algas revolutsioon 3. novembril 1918 sõjalaevastiku madruste ülestõusuga Kielis, kust ta levis kiiresti suurtesse linnadesse. Baieris kukutati monarhia ja kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik 7. novembril 1918. 9. novembril loobus troonist Saksamaa Keisririigi keiser Wilhelm II. 11. november 1918 lõppes Esimene maailmasõda ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale ja Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust
teemadele. On olulised 2 monograafiat : Asehalduskorra ajalugu Baltikumis 1783- 1796; Tartu ülikooli algusele pühendatud. Parroti ja Aleksander I vaheliste suhtete vaatlemine. Aleksander II andis keisriülikooli staatuse. Aleksite vaated. Richard Hausmann – oli käsitöölise poeg Võrust. Sai hariduse algul Võru kreiskoolis, siis Tln kubermangugümnaasiumis, TÜs alustas keemia õppimisega, kuid varsti vahetas eriala ajaloo vastu. Täiendas end Kielis allikaõpetuse alal sihiga tulla TÜ õppejõuks, oli üldajaloo dotsent. Stefan Bathory tegevust vaatles oma doktoritöös. Kuni 1890 õppejõud. Dekaan ja prorektor. Juhatas paralleelselt ka TÜ rmtk. Ka pärast pensionile minekut jätkas ta oma tegevust õpetajana – konsultatsioone andes. Friedrich Bienemann junior – polnud seniori poeg. Oli Tartust pärit, õppis TÜs filoloofiat, hiljem teoloogiat. Alles seejärel hakkas ajalugu õppima. Õppis ka
rahvusülikool) o M. J. Eisen Walter Anderson 1885-1962: - Sündinud ja ülikooli lõpetanud Kaasanis (valiti ka Kaasani ülikooli professoris. Kuna Venemaal oli kodusõda, siis ei saanud ta Kaasanis olla ning töötas selle asemel Minskis kooliõpetajana) - 1919 valiti Tartu Ülikooli professoriks (pärast 1.5 aastat läks loengute lugemisel eesti keele peale üle) - 1920-1939 Tartus - hiljem Kielis Andersoni seadus kuidas tekst püsib 1942 etnograafia dotsentuur (I. Manninen) 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv (kujuneb etnoloogiline uurimissuund) Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20
lepingute poolitamine Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu: oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakver es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti
arengu uurimisel, olles väidetavalt ka peamine Darwini mõjutaja embrüoloogia alal.) Martin Heinrich Rathke (1793-1860) aastail 1828-1829 avaldatud kirjutised kuuluvad võrdleva embrüoloogia valda. Rathke tööd, kus ta võrdleb selgrootute ja selgroogsete embrüonaalset arengut, on olulised sammud fülogeneetilise reegli kujunemise teel. Koostöös oma õpilase, Carl v. Kupfferiga (1828-1902), avaldas Fr. Bidder töö seljaaju piirkondade embrüogeneetilisest arengust. Hiljem Kielis ja Münchenis töötanud Kupfferit peetakse üheks võrdleva embrüoloogia rajajaks. Kirurgia Silmapaistvatest klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai Pirogovi (1810-1881), Tartu ülikooli professorite instituudi kasvandikku, kes oli ülikoolis kirurgiakateedri juhatajaks aastail 1836-1841. Kuigi Pirogovi teened on olulised paljudes valdkondades, tuleb tema puhul esile tõsta uue lehekülje keeramist topograafilise anatoomia
Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra
kohtunikule pole siin vaja anda võimalust, õige oleks- kui on antud piisav ja rahuldavas vormis tagatis, tuleb laev vabastada. Enne selle konv teket EV-s ja laeva asjaõ sätete kirjutamist, eksisteeris Tsiviilkohtumenetluse vanas seaduses § 139 mingi loetelu hagi tagamise abinõudest. Need lubasid arestida, ainsana olid kirjas päästetasud. Mis tekkis: kohtulahend, oli MS Uniselva, 5 Mio laevahüpoteek, laev kas oli õnnetuse läbi teinud, käis HDV-s Kielis laevaremonditehases remondis ja remondi arve oli (muidu ei lubatud sõita) -100 000 DEM-i maksti, arve oli 3,2 Mio. Öeldi, et tegu oli kogemata raamatupidamises tekkinud segadusega, laske laev välja, kohe tehakse ära. Saksa lihtsameelsed uskusid libekeelseid lõunamaalasi, jäidki ootama 3,2 Mio DEMi- Laev sõitis Tallinnasse, sest siin polnud selge, kas laeva saab või ei saa arestida. HDV-l oli valduspandi
just see, et säinud on keskaegne miljöö ja struktuur kui tervik, mis enamikes teistes Eesti ja Põhja- Euroopa linnades on suurelt osalt kadunud. Võimsatest kindlustustest tingituna pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste puudumisele pole Tallinn ka maha põlenud tulekahjudes, nagu on juhtunud teistes Eesti linnades Narvas, Tartus ja Viljandis, aga ka paljudes Saksa linnades nagu Königsbergis, Hamburgis, Kielis, Rostockis ja mujal. Tallinna pole aga ka vana eirates massiliselt ümber ehitatud, nagu toimiti Riias, Stockholmis ning mitmel pool mujal, sest Tallinn oli kuni käesoleva sajandi alguseni suhteliselt kõrvaline ja vaene linn. Lisaks linnale endale on Tallinna käekäigu kohta säilinud ka üsnagi aukartustäratav ürikuline materjal tollaste rae, kirikute ja gildide arveraamatute ning muude dokumentide näol. Enamike kinnistute käekäik on dokumentaalselt alates 14. sajandist kuni
puhkemises. Näib, et Patkulist algselt teatu ei vasta tegelikkusele, Schirren pettub asjades, mida varem kaitses. Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen-
peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst
Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja- Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Riias arenes 13. sajandi jooksul välja oma, Riia linnaõigus, mis hiljem käibis kokku 17 linnas Läti ja Eesti alal. Lübecki õigus oli lisaks Tallinnale veel vaid Narval, Rakverel ja 17. sajandist ka Haapsalul. Lübecki õigus oli aga ühtekokku maksev ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Nii oli Tallinn alates 13. sajandist integreeritud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi. Need sidemed ei katkenud täielikult ka siis, kui hansakaubandus soikus ning Tallinnast oli saanud esmalt Rootsi, siis Vene riigi provintsilinn.
Tunnustus ei olnud kasutuskõlbulik, vaja oli uuesti taodelda Maanõukogule tunnustust. Tegevust alustasid esimesed Eesti diplomaadilised delegatsioonid. 03.05.1918 teatas SB valitsus Eesti Maanõukogule de facto tunnustamisest, järgnesid tunnustused ka Pr-lt ja It-st. Sa okupatsiooni kokkuvarisemine sai alguse seoses I MS halavasti lõppemisega Sa jaoks. Maximiliani valitsus hakkas astuma samme sõja lõpetamiseks. Tunnistas vastuvõtmiseks president Wilsoni 14 punkti. 03.11 Kielis madruste vastuhakud, mis kasvasid mõne päevaga ülesaksamaaliseks. Wilhelm II ei nõustunud troonilt tagasi astuma, kuulutati tagandatuks Wilhelm II põgenes. 11.11 Compaigne'i(?) vaherahu. Eesti juhtivad tegelased olid kõik poliitikast kõrvale tõrjutud. ... 07.11 sõltumatult Saksamaast puhkesid Tlna stiihilised rahutused. Järgmistel päevadel üritasid neid toitlusrahutusi enda alla võtta sotsdemid. Nõudmised: toiduainete väljaveo peatamine, okupatsioonivägede maalt lahkumine, .
annaabi.ee 
