Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust. Kuumutamisel tekkis katseklaasi, kuhu oli pandud HCl punane sade. Järeldus: Punane sade tekkis, kuna vaba aldehüüdrühma toimel vask taandub,
Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust. Kuumutamisel tekkis katseklaasi, kuhu oli pandud HCl, punane sade. Järeldus: Punane sade tekkis, kuna vaba aldehüüdrühma toimel vask taandub,
Alguses lahus saab hallikaks, seejäärel tekkis peegel katseklaasi seinale. Järeldus: Sellepärast et katseklaasi pinnal tekkis peegel, glükoos on taandatav suhkur. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Oli nagu sellel pildil - 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte lisame 1 tilk konts. HCl. Loksutame. Mõlemat lahust kuumutame 5 minutit veevannis. Seejärel lisame mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja loksutame. Katseklaasi soojendame ja näeme, et lahus, kus oli HCl, värvus punaseks ja tekkis punane sade. Järeldus: HCl lisamisel ja kuumutamisel toimus sahharoosi hüdrolüüs ja
katseklaasi seintele peeglina. Järeldus Kuna katseklaasi seinale tekib peegel, on glükoos taandav suhkur. 1.2.4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks ehk Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkrur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, seega sahharoos positiivset reaktsiooni ei anna, küll aga annavad positiivse reaktsiooni tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendatakse happe toimel kõrgel temperatuuril.
R C + 2[Ag(NH 3)2] + 2OH R C + 2Ag + 4NH 3 + H2O O O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv, mida kasutatakse taandavate suhkrute määramisel , saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse ( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte lisatakse 1 tilk konts. HCl. Lokustatakse ning mõlemat lahust kuumutatakse 5min veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja lokustatakse hoolikalt, kuniks lahus värvub siniseks. Katseklaasi soojendatakse ning katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, intensiivne punane sade. Järeldus: HCl lisamisel ja kuumutamisel toimus sahharoosi hüdrolüüs ja moodustusid glükoos ja fruktoos
8 Eda Türi 142281 YAGB21 Teoreetilised alused Fehlingi reaktiivi ehk leeliselist vask(II)tartraatkompleksi, mis saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokku segamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd-või ketorühma toimel vask taandub ja tekib vask(I)oksiid, mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad saharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ning glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu invertsuhkruks.
peeglina. Tulemus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht.(peegel) Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv Ag(NH3)2 + (diamiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Testis aset leidvad reaktsioonid, ühendite struktuurid? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse
4.Lisasin mõlemasse katseklaasi Fehlingi I ja II lahust ja loksutasin => intensiivne sinine värvus 5.Soojendasin neid uuesti veevannli kuni ühes katseklaasis tekib punane sade Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele kiirendas tema hüdrolüüs ja tekkis ekvimolaarne segu glükoosist ja fruktoosist, need on taandavad suhkrud ning nad andsid positiivse reaktsiooni. Vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldoosidega (glükoos ja fruktoos) ja ketoosidega, mille tulemusena vask taandub, andes punase sademe (vask(I)oksiidi), glükoos ja fruktoos aga oksüdeerisid vastavateks happeteks. BARFOED' REAKTSIOON Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1
Hõbe sadestus õrna kihina katseklaasi seinale. Järeldus: kuna hõbe sadestus katseklaasi seinale, oli tegu positiivse reaktsiooniga. Glükoosi aldehüüdrühm taandas AgNO3 st välja metalli. 1.2.4 sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiivi kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks ning see saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taantub ja sadestub lahusest punasena välja. Suhkur oksüdeerub vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, sahharoos aga Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Inversioon on sahharoosi hüdrolüüs ning selle produktide segu (glükoos ja fruktoos) nimetatakse invertsuhkruna. Töö käik
Ag sadestus katseklaasi pinnale peeglina. 4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse leeliseline Fehlingi reaktiiv (Fehling I + Fehling II lahus). Milline on nende koostis? Fehling I lahus: CuSO4 vesilahus Fehling II lahus: leeliselise kaaliumi ja naatriumtartraadi ehk Seignett'i soola vesilahus. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vask taandub vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel, tulemuseks punane vask(I)oksiid, mis sadestub. Sahharoos ise ei reageeri, vaid tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happega. Tekib invertsuhkur (glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu). Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust ühte lisasin 1 tilga konts. HCl
veevannis. Tulemus: Katse ebaõnnestus. Klaasi tekkis hall hägu. See oli arvatavasti tingitud katseklaasi mustusest. Õnnestunud katse korral oleks taandunud hõbe sadestanud klaasi seintele peeglina ning näinud välja järgmine: 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi I ja II lahuse kokkusegamisel saadakse leeliseline vask(II)tartaatkompleks. Seda kasutatakse taandavate suhkrute määramisel. Struktuur Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega järgmiselt: Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Positiivse tulemuse annavad ainult taandavad suhkrud. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 1 ml sahharoosi lahusele lisatakse 1 Töö käik: Katseklaasi pannakse 1ml sahharoosi tilk kontsentreeritud soolhapet. Hoitakse 5 lahust
Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Järeldus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht. ' 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO 4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Mitte taandatava suhkru hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis.
aluselisust, või katseklaasi loksumine kuumutamisel (vesi kees ja õhumullid liiguatsid katseklaasi). Mul tekkis kogu lahusesse hall sade. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on levimuimaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks (Fehlngi reaktiiv), see saadakse Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II (leeliseline K, Na-tartraat) lahuste kokku segamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba alehüüd või ketorühma mõjul taandub vask, andes vask(I)oksiidi, punane sade. Suhkur aga oksüdeerub happeks. Sahharoos niisama Fehlingi reaktiiviga ei reageeri (pole taandav suhkur), Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendatakse kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Saharoosi hürdolüüsi protsessi nimetatakseinversiooniks ja tekkivat segu invertsuhkruks. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilk konts. HCl. Loksutasin ja
Järeldus: Taandunud hõbeda sadenemine näitab, et glükoosi molekulides sisaldub aldehüüdrühm, mille toimel sadestub ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest metalliline hõbe välja. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiivi ehk leeliselist vask(II) tartraatkompleksi, mis saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)-tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taansub ja tekib vask(I)oksiid, mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja. Sahharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nimetatakse invertsuhkruks. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi
Vähene sadestumine võis olla tingitud sellest, et soojendamine toimus liiga kõrgel temperatuuril. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mida saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na- tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Mitte taandatava suhkru hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel
et meil on tegemis taandava suhkruga. Aldehüüdrühm oksüdeerus selle käigus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavaid suhkruid määratakse sageli leeliselise vask(II)-tartraatkompleks struktuur? ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Reaktsiooni skeem? Reaktsiooni skeem: Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisame ühe tilga kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks hoitame mõlemat lahust 5 minutit veevannis
Kuna aga natuke peeglit tekkis, siis võib öelda, et glükoos on aldehüüdrühma sisaldav taandav suhkur. 4. Sahharoosi hürdolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv on üks levinuim taandavate suhkrute määramise reaktiiv. See saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis sadestub lahusest punase sademena välja. Suhkur oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hürdolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga konts HCl. Loksutasin, hoidsin mõelmat lahust 5 min veevannis 80...85°C juures
Katseklaasis, kus oli glükoosi lahus tekkis punane sade. Järeldus: Punane Cu2O sade annab tõestust, et reaktsioon toimub ainult monosahhariididega. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon. Selivanoff'i reaktiiv reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Selle reaktiivi kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Reaktsiooniprodukti värvus varueerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust. Teise katseklaasi valan 1 ml glükoosi lahust. Lisan mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. Loksutan ja hoian 5 minuti jooksul keevas veevannis. Katseklaasis, kui oli fruktoos, paar minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks. Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks. Aldooside esinemise puhul lahuse värvus ei muutu isegi pärast 10 min kuumutamist
öelda et glükoosis sisalduv aldehüüdrühm taandas hõbenitraati, mille tulemusena metalliline hõbe ladestus katseklaasi seinale. 1.2.3 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadeneb. Suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, seega sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga tema hüdrolüüsi produktid (glükoos ja fruktoos). Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja tekkivat glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset (1:1) segu nimetatakse invertsuhkruks
Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Jälgitakse värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal
Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Jälgitakse värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. Järeldus: Pildil on glükoosi sisaldav lahus vasakul ja fruktoosi sisaldav lahus paremal
aldehüüdrühm redutseerib ( taandab) mitmete metallide sooli. Hõbeda ammoniakaalsest lahusest sadestub metall klaasi pinnale peeglina. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega: taandavate suhkrute määramisel on üheks tavalisemaks reaktiiviks fehlingi reaktiiv, mis saadakse CuSO4vesilahuse ja leeliselise kaalium.naatriumtartraadi kokkusegamisel ( Fehlingi i ja F II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, suhkur ie aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna reaktsiooni annavad ainult taanadavad suhkrud, siis seega sahharoos fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll ga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Hüdrolüüsi protsessi nim
monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: · Ühte katseklaasi valatakse 1ml fruktoosi lahust, teisse aga sama hulk glükoosi lahust . · + 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. · Soojendatakse 5 minutit veevannil. · Jälgitakse. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Glüloosilahus muutusi ei toimu, aga fruktoosi lahus muutus roosaks, mis näitab et reaktsioon toimub aldoosidega aeglasem kui aldoosidega. 1.2
ettevaatamatut soojendamist). Seejärel tekkis hõbepeegel katseklaasi põhja ning kergelt ka seintele. Võib-olla oleksin pidanud rohkem soojendama, et reaktsioon paremini välja kukuks, kuid katse tõestas, et suhkur sisaldab aldehüüdrühma. 1.2.4.Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks Fehlingi reaktiiv (leeliseline vask(II)tartraatkompleks). Tekkiv vask(II)tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd-või ketorühma toimel vask taandub, mis vask(I)oksiidina lahusest välja sadestub (punane sade). Suhkur oksüdeerub aga happeks. Taandavad suhkrud annavad positiivse reaktsiooni, sahharoos aga pole taandav. Küll aga hüdrolüüsub sahharoos hapendamisel glükoosiks ja fruktoosiks, mis annavad positiivse tulemuse. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ja lisan kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte neist lisan 1 tilka kontsentreeritud HCl
Soojendasin katseklaase uuesti ~6 min ja HCl lisandiga katseklaasi põhja langes telliskivipunane sade, teise katseklaasi värvus, samuti sahharoosi lahusega, jäi endiselt samaks. Järeldus Fehlingi I lahus kujutab endast CuSO4 vesilahust ja Fehlingi II lahus on leeliselise K, Na- tartraadi e Seignett'i soola vesilahus. Fehlingi reaktiiv saadakse nende kahe lahuse kokkusegamisel, saadakse leeliseline vask(II)tartraatkompleks. Tekkiv Fehlingi reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega, vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taanub, andes vask(I)oksiidi, mis punase lahusena lahusest välja sadestub. Suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, mistõttu HCl lisandiga sahharoosi lahus andis positiivse Fehlingi reaktsiooni. Sahharoosi hüdrolüüsi produktid fruktoos ja glükoos reageerisid Fehlingi reaktiiviga. Oligosahhariid sahharoos aga
Maltoos on oligosahhariid, seega vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff’i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen- 1,3-dioolist ja FeCl3-st. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil. 10 Tulemus: Fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavas katseklaasis peaaegu 5 min jooksul õrnalt oranžikaks.
Seega on glükoosis aldehüüdrühm olemas ning glükoos on ka taandav suhkur, kuna taandas [Ag(NH3)2]+ RCOH + 2[Ag(NH3)2]++ 2OH? RCOOH + 2Ag + 4NH3+H2O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv (Fehlingi I lahus (CuSO4) + Fehlingi II (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust · Ühte neist lisan ka 1 tilga konts HCl-i · Loksutan · Sahharoosi hüdrolüüsiks kuumutan 5 minutit vesivannil · Mõlemasse katseklaasi lisan Fehlingi reaktiivi: 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II · Loksutan ja siis kuumutan
+1 muutus reaktsioonil diammiinhõbedaga +3-ks, järelikult on süsinik selles reaktsioonis redutseerija, ise sealjuures oksüdeerudes. Hõbedal oli kompeksis algselt o-a +1, pärast reageerimist sadenes hõbe oksüdatsiooniastmega 0 lahusest välja. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Kasutatakse taandavate suhkrute määramisel Fehlingi reaktiiviga (leeliseline vask(II)tartraat- kompleks), mis reageerib aldooside või ketoosidega, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Kuna sahharoos pole taandav suhkur, ei reageeri ta Fehlingi reaktiiviga, küll aga teevad seda tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: valasin kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust ning lisasin ühte tilga konts. HCl. Seejärel hoidsin sahharoosi hüdrolüüsumiseks mõlemat 5min 80 °C veevannis. Seejärel
glükoosis sisalduv aldehüüdrühm taandas hõbenitraati, mille tulemuseks on metalliline hõbe kiht katseklaasi seinale. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Töö teoreetilised alused Fehlingi reaktiiv taandavate suhkrute määramiseks kasutatav reaktiiv-Fehlingi-I + Fehlingi-II. Reaktsiooni tulemuseks tekkib punane sade CU2O. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadeneb. Suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu. Inversioon hüdrolüüsi protsess. Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Töö käik: 1. Kahte katseklaasi valasin 1 ml sahharoosi lahust. 2. Ühte neist lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl
1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Kui kuumutada suhkruid tugevate mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega ja annavad värvilisi produkte neid kasutatakse sageli ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja katalüsaatorina FeCl3. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega, ühendi värvus võib varieeruda punakaspruunist tumepruunini. Töö käik: Ühte katseklaasi valada 1 ml fruktoosi lahust, teise sama palju glükoosi lahust. Lisada 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutada, soojendada 4-5 minutit keeval vesivannil. Jälgida värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis ei toimunud muudatusi, kuid fruktoosi sisaldavas
2 NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 HO CH COONa O CH COONa Cu(OH)2 + Cu + 2 H 2O HO CH COOK O CH COOK K, Na-tartraat Fehlingi reaktiiv Tekkiv vask()-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega kohaselt. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask()oksiidi, mis moodustab punase sademe. Suhkur aga oksüdeerib vastavaks happeks. O CH COONa H 2Cu + R C + 2 OH - Cu2O + O CH COOK O punane
värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 15 Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml fruktoosi lahust ning teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi ka 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin. Soojendasin keeval veevannil. Fruktoosi lahus värvus alguses roosakaks ning siis juba punaseks. Glükoosi lahus värvus helekollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused
Katse ei pruukinud välja tulla erinevatel põhjustel: näiteks võisin katseklaasi mitte nii hoolikalt pesta või hoopiski reaktsioonisegu ettevaatamatult soojendada. Reaktiivide kogustega ei liialdanud. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside ja ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadeneb. Suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud. Sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril
Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva uhendi varvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min vesivannil. Töö tulemus Katseklaasis, kus oli fruktoos realtsioon reaktsioon toimus juba enne keetmist lahuse värv muutus roosaks, aga pärast sooendamist tumepuunaseks. Katseklaasis, kus oli pantud glükoos reaktsioon peaaegu ei toimunud, värvus oli hele kollane, pärast keetmist
tumehall või must sade ja peeglit ei teki. Sellisel juhul tuleb katset korrata. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline vask(II)- tartraatkompleks ehk Fehlingi reaktiiv, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega alltoodud reaktsiooni kohaselt. Vaba aldehüüd- või ketorühma (poolatsetaalse või -ketaalse hüdroksüülrühma) toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis punase sademena lahusest välja sadestub. Suhkur ise aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos.
annaabi.ee 
