Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luminestsents (0)

1 Hindamata
Punktid
Luminestsents
Luminestsents ehk külm heledus
ld tähendab lumen valgus.
Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile
vastavast soojuskiirguse taset.
Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia
juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline
reaktsioon, elektronidega pommitamine)
Valgusega kiiritamine
Fotoluminestsents
Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale
lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist
aines.
Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud
valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning
osa neeldunud energiast vabaneb soojusena.
Rakendamine
Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides,
ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste;
molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes
sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia
(elektronstruktuuri uurimine).
Fluorestsents
Fluorestsents
Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on
valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-
kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv
kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka
madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus
on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline
nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus
kui neelatud kiirgusel.
Elektrivool elektroluminestsents
on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul.
Rakendamine
Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides,
tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites.
Elektroluminestsents
Keemiline
reaktsioon kemoluminestsents
Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest
ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja
moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist
ainet (saadust, produkti).
Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises
reaktsioonis aatomituumade muutusi.
Reaktsioonivõrrand
Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab
protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte.
Vastavalt aine jäävuse seadusele saab võrrandi pooled võrdsustada,
nii et mõlemal poolel on iga elemendi aatomeid võrdne arv.
Keemiline reaktsioon
Elektronidega pommitamine
katoodluminestsents
Ehk tahketekehade helendamine.
Ergastusenergia saadakse elektronide pommitamisel tahke kehaga
Rakendamine
Teleri-, arvuti- jpt ekraanide helendamisel.
Katoodluminestsents
Veel pilte
KEEMILINE REAKTSIOON FOTOLUMINESTSENTS
Luminestsents looduses
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Luminestsents
http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoluminestsents
http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_reaktsioon
Vasakule Paremale
Luminestsents #1 Luminestsents #2 Luminestsents #3 Luminestsents #4 Luminestsents #5 Luminestsents #6 Luminestsents #7 Luminestsents #8 Luminestsents #9 Luminestsents #10 Luminestsents #11 Luminestsents #12 Luminestsents #13 Luminestsents #14 Luminestsents #15 Luminestsents #16 Luminestsents #17 Luminestsents #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crew.wizard Õppematerjali autor
Lumininestsents, sisaldab ka pildi materjali

Sarnased õppematerjalid

Füüsika eksami küsimuste vastused
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon ­ suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab

Füüsika
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon ­ suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun