50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
johhie
Õppematerjali autor
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA........
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemide
Õhk voogab laine tagasi tõmbudes kambrisse tagasi. Energiaprobleemid Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
ja taimkattest lähtuv väävel tekib bioloogilisel lagunemisel, redutseeritud (taandatud) väävliühendeina. Loodusliku väävli allikateks on ka vulkaanid, geotermilised protsessid üldse. Globaalses ulatuses arvatakse, et looduslik väävlisaaste ja inimtekkeline väävlisaaste on enamvähem samas suurusjärgus. Tööstuspiirkondades domineerib muidugi inimtekkeline saaste. Hapestumise seisukohalt olulisemad lämmastikühendid on NO ja NO2, mille tähtsamad kolded on liiklus ja energiatootmine (kütteaines olev orgaaniline lämmastik) ja põlemisel õhulämmastiku oksüdeerumise tagajärjel (temperatuur peab küllalt kõrge olema). Lämmastikuoksiidide looduslikuks allikaks on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide samas koguses kui antropogeenset lämmastikku. Kuid jällegi domineerivad tööstuspiirkondades inimtekkelised lämmastikuühendid. Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumist.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid