KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda. See on vigastuse haiguse või surma tõenäosus. KKR on tõenäosus, et võimaliku kkohu toime tagajärjel inimene haigestub, saab viga või sureb, on ka keemilisest reostusest tulenev oht inimese tervisele, lisaks veel tervise elustiku,loodus ressursi või ökosüsteemi kahjustumise oht. Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad. Halvim juhtum- võimalik ...
Riskihindamise kava Kavandamisel on vaja kokku leppida järgnevas: - milliseid keskkonnakorralduslikke eesmärke riski ohjaja taotleb - kas hindamine peab toetama keskkonnakorraldusliku valiku tegemist - milliseid ülesandeid, sh edukuskriteeriume, seatakse ülesannete täitmise hindamiseks - hindamise käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid - hindamiseks kasutada olevad ressursid. Kokkulepe võiks hõlmata ka neid keskkonnariski hindamise korralduse ning metoodilisi aspekte, mis on seotud õiguslike nõuetega või tulenevad keskkonnariski hindamise põhjustest ning kontekstist ning stressorite levimist kirjeldavate mudelite valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast.
maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas,
hulgas. Aastal 1971 hakkas Lovelockiga seda teooriat arendama ka tuntud ja tunnustatud mikrobioloog Lynn Margulis.Gaia teooriat on ümber lükatud korduvalt, kuid mitte kunagi põhjapanevalt. Peamiselt on väidetud, et kuna looduslik valik vaatab iga organismi eraldi, siis ei saa olla Maad, kui organismi, mõjutavat tervikut olemas. Kuid kuna Maa uurimine on alles lapsekingades, ei saa praegusel ajal neid teooriaid ei kinnitada ega välja arvata. 7.Keskkonnarisk. Keskkonnariski haldamise peamised etapid. Keskkonnariski ehk keskkonnaohtu laiemas tähenduses hinnatakse kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine) . Kitsamas tähenduses nimetatakse keskkonnariskiks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel
kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi. On väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtlikku kemikaali võib kasutamisel lugeda ohutuks, kui suudetakse tõestada ja tagada, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil ja eesmärgil ja vajadusel rakendatakse asjakohaseid riskivähendamise meetmeid, mille tulemusena väheneb kokkupuude inimese või keskkonnaga. Euroopa Liidu (EL) kemikaalipoliitika kohaselt tuleb tagada kõrgetasemelise tervise ja keskkonna kaitse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele ( Amsterdami leping), võttes aluseks ettevaatusprintsiibi. Kemikaalide valdkond on üks nendest valdkondadest, mis on suhteliselt üksikasjalikult
poliitiliste ja õiguslike otsuste langetamisel tuleks ühe tegurina alati arvesse võtta keskkonnakaalutlusi. Mida tead kahju vältimispõhimõttest? Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Mida tead ettevaatuspõhimõttest? Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Samas ei ole paljude tegevuste ohtlikkus täiel määral tõestatud, ent see võib pädeva hüpoteesi kohaselt esineda. Sellisel puhul tuleks lähtuda
Audit süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. kkaudit süstemaatiline, dokumenteeritud, objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine keskkonnamõjude hindamine tegeleb prognoosimisega, kui saasteallikat pole tekkinud, kkaudit tegeleb võimalike ohtudega. Audititüübid: vastavusaudit, vastutusaudit keskkonnajuhtimissüsteemi audit, tegevuskoha audit Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Keskkonnariski analüüs (näide) tankla lenda õhku, autoõnnetus Keskonnarisk risk, mille tagajärg on keskkonnakahju EKSAMILLL!LL Euroopa liidu seadusandlus: kohustuslikud õigusaktid on MÄÄRUSED, DIREKTIIVID ja OTSUSED 1. Keskkonnaprogramm 1973-1976 Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020 !!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm Eesmärgid 2020. aastaks - Kaitsta, säilitada ja suurendada looduskapital (looduskapital
16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese kavandatud ja korraldatud tegevuse tagajärjel kahjustuse , vigastuse ja surma puhul) 18) Keskkonnarisk (tavalise riski ja keskkonnariski erinevus?) tavaline risk-peamiselt ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid, mis võivad tekitada segadust, paanikat ja ebakindlust, ka terviseriskid, mis, seotud tööülesannetest 19) Keskkonnaoht 20) Keskkonnahäiring ja keskkonnakahju 21) Saastus ja heide- Saastus: (reostus) on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et
Mis on kemikaali ohutuskaart ja kust on võimalik see saada? Kemikaali ohutuskaart on (piirnormid) andmed aine kohta, kes kemikaale toodab Ohutuskaart sisaldab: infot koostisosade kohta, toote ohtlikkuse kirjeldust, esmaabi andmine kirjeldust, tegutsemist tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõusi, nõudeid käitlemisel ja hoiustamisel, mõju hindamist töökeskkonnas, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, aine püsivust, reaktsioonivõimet, terviseriski, toksikoloogiliste ainete sisaldust, keskkonnariski, jäätmekäitluse viisi (paberivabrik), veonõudeid maanteel - ADR, raudteel RID, seadusandlust - EL, III riikidele, nõudeid pakendile ja märgistusele ja muud vajalikku infot - teabeallikaid Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ohutukaardi ja enne kemikaali üleandmist käitlejale esitama talle ohutuskaardi. www.ti.ee Tööinspektsioon Juhendmaterjalid riski hindamise 5 sammu 1. selgitada välja ohud 2. selgitada välja, kes on ohustatud ja kuidas 3
Kemu kadakas, Majakivi, Sakala, Valaste juga, Tori Põrgu 8. Eesti rahvuspargid Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula, Matsalu 9. Kliimasoojenemise juhitegurid (3). Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele 11. Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid. Mis need tähendavad? Ettevaatus oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas. Jätkusuutlik areng järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame.
Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus. Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: "normatiiv", "standard", "keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv". Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid
Vastutusaudit Tegevuskoha Omaniku vahetusega kaasnev audit Eriauditid Keskkonnajuhtimissüsteemi audit peab selgitama: kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetset iseloomust ja keerukusest juhtuvaid vajadusi, kas süsteem on edukalt rakendunud, kui hästi see toimib. Osalejad: auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Mõiste ,,risk" on tulnud 16-17 kaubalaevandusest ja ärimaailmast tänapäeval (kindlustus ja aktsiaselts. Riski mõiste on kaks erinevat lähenemist: 1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni: Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile Tõsidus Tagajärgede ulatus 1. Risk väljendab: Teatud kindla tõsiduse ja ulatuega tagajärje esinemise tõesnäosust teatud
Tarkvarapiraatlus. Mistahes isikul on õigus arvutiprogrammi modifitseerimiseks: · et tagada selle ühtesobivus arvutiga · modifikatsiooni kasutamisel vaid iseenese tarbeks · tagavarakoopiana Tarkvara poolt antud valed tulemused jäävad kasutaja kapsaaeda. 5 Inseneri kohustused ühiskonna ja looduse ees Insenerieetika koodeksites punkt, mis kohustab kaitsma kõigi osapoolte huve. Millal muutuvad ettevõtte andmed konfidentsiaalsetest avalikeks kui suure keskkonnariski korral? Inimest ähvardava ohu minimeerimine. Jäätmeprobleem, õhusaaste, happevihmad, veesaaste, kasvuhooneefekt, osooniaugud, energiapuudus ja aatomienergia Inseneri kohustus rakendada kõiki oma teadmisi keskkonnakaitse huvides. SO2 kontsentratsiooni vähenemine söe kasutamise vähenemisega. NOx kõrgetemperatuurilisel põlemisel.NO2+H2O = hape. Happevihmad = H2NO3 & H2SO4 Keskkonnaprobleemid on tihti rahvusvahelised, kuna reostus ei tunne riigipiire. 19. saj
8. Saastja maksab Kõigil inimtegevusega loodusele väiksemate summaarsete kulutustega. tekitatud kahjud tuleb tasuda inimesel. Ressursi kasutus ja keskk.kahjud kajast toote hinnas. Muuta KESKK.INDIKAATORID: majandus keskk maksusüst nii, et töö tulu maksustamise asemel saastuminesurve indik (kalavarud) seisundi indik maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka (aine kontsentrats) mõju indik (mürgid kalades) keskkonnariski. toimeindik (keskk.meetmete tõhusus) 9. Tootmise läheduse põhimõte Region ja territor isevarustam. Toota ja tarbida saab vaid oma GLOBAALPROBLEEMID keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida Globaalsed: *Osoonikihi lõhustumine (freoonid, UV)
Põlevkivi suur keskkonnaohtlikkus on tingitud ka asjaolust, et tänu madalale orgaanilise aine sisaldusele tekib põlevkivi põletamisel ja kasutamisel põlevkiviõli tootmiseks ELi klassifikaatorite järgi suurtes kogustes ohtlikke jäätmeid vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete, aromaatsete süsivesinike, kantserogeensete ainete jms. sisaldusele kujutavad kirjeldatud jäätmed vägagi tõsist keskkonnariski, mille vältimine on ühiskonnale kallis. [http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=950&keel=eesti] (22.04.08) Atmosfääriõhu saastumine Ida-Virumaal: paiksete saasteallikate poolt õhku paisatavate heitmete kogustelt on seal ettevõtete poolt õhku paisatavate heitmete osakaal märgatavalt suurem kui teistes Eestimaa piirkondades. Põhiosa õhuheitmetest (kasvuhoonegaasid, väävel- ja lämmastikoksiidid, tahked osakesed jne) on põhjustatud fossiilsete kütuste
mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse: seda peab tegema, kui taotletakse tegevusluba või olemasoleva loa muutmist ning kui loa taotlemist
Ligipääs puhtale joogiveele on väga oluline. Veereostus mõjutab kogukondade püsimist ja bioloogilist mitmekesisust; kaevandamine võib rikkalikes ökosüsteemides põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Iseäranis võib pealmaakaevandamine füüsiliselt hävitada ulatuslikke suure bioloogilise mitmekesisusega alasid.16 Antud olukorras ei olnud piisavalt lähtutud ettevaatusprintsiibist ja keskkonnariski võimalikkusest. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt oleks pidanud enne kaevanduspiirkonna laiendamise loa välja andmist läbi viima ulatusliku keskkonnamõju hindamise. Seda enam, et laiendamine võiks kaasa tuua mõjude leviku Natura alale. Antud juhul oli puudulikult hinnatud näiteks vahetut või kaudset mõju inimese heaolule (kaasa arvatud mõju kohaliku elanikkonna arengu jätkusuutlikkusele) ja varale. Täiendavalt oleks tulnud
või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda (KeÜS 7 lg 2). Keskkonnakvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale keht- estatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada (KeÜS 7 lg 3). Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski ( 7 lg 4). Saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis ( 7 lg 5). 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine Materjal: Hannes, V.; Saunanen, E. (2008). Keskkkonnaseadustiku üldosa seaduse põhialused. Juridica, 9, 598 - 608. Eesti keskkonnaõiguse kodi tseerimine algas Justiitsministeeriumi eestvedamisel 2007.a. Kodi tseerimise vajadus.
1). Eesti jäätmeteke on peaaegu 4 korda suurem kui on euroopa keskmine näitaja. Joonis 1.1 Jäätmete tekke võrdlus Euroopas 2012. Eurostat "Jäätmestatistika" Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski." (Keskkonnaministeerium). Selle teostamiseks lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult minimaalseks. Eelistatumad on hierarhia kõrgemad astmed ja kui need võimalused on tehnoloogiliselt teostamatud või liiga aja- või ressursikulukad, siis liikuda hierarhia madalamaatele astmetele. Jäätmekäitluse hierarhia koosneb viiest astmest, mis on ära toodud joonisel (vt Joonis 1.2).
2) toksilised jäätmed - Põlevkivi suur keskkonna ohtlikkus on tingitud ka sellest, et põlevkivi on väga ebapuhas aine. Põlevkivi maagis on keskmiselt vaid 30 - 40% põlevkivi, seetõttu tekib tema põletamisel massiliselt toksilisi jääkaineid vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete, aromaatsete süsivesinike, kantserogeensete ainete jms. sisaldusele kujutavad kirjeldatud jäätmed vägagi tõsist keskkonnariski, mille vältimine on ühiskonnale kallis. (Eestimaa Looduse Fond, EDITIMATA TEKST) Lähtudes A.Raukas ENLSJJSL'ist on endise NSV Liidu sõjaväe poolt kokku tekitatud kahjud Eesti looduskeskkonnale ligikaudu 56 miljardit krooni. "Looduskeskkonnale tekitatud kahjude peamised põhjused olid majanduse tasakaalustamata arengu tsentraliseeritud ja käsumajanduslik kaugjuhtimine (pms. Moskvast), tervikliku (kompleksse) looduskasutuse ja kohaliku keskkonna tingimuste eiramine, militaarsuse
Kasutusest eemaldatava toodangu kogumise ja kahjustamise süsteemide olemasolu Toodangu materjali ja energiamahukuse vähendamine Jäätmete retsirkulatsioon ja taaskasutamine 7. Saastja maksab PPP Kõigil inimtegevusega loodusele tekitatud kahjud tuleb tasuda inimesel. Ressursi kasutus ja keskkonnakahjud peavad kajastama toote hinnas Vaja muuta maksusüsteemi nii, et töö tulu maksustamise asemel maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka keskkonnariski. Tuleks maksta toetusi! 8. Tootmise läheduse põhimõte printsiip Regionaalne ja territoriaalne isevarustamine läheduse põhimõte. Toota ja tarvida saav vaid oma keskkonnaruumi piires. Keskkonnaprobleemidele tuleb leida lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. MAJANDUSPOOL Majandusmehhanism 1. Käsu ja kontrollimeetod · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid · Normid toodangu ühiku kohta · Heitmenormid 2. Majandushoovad (toetused)
sulavad üles turvasmullad. Metsa mõju piirkonna veereziimile: Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Ka samblarinne on suure veesidumisvõimega.
Esteetilisus 12. teaduslik katseala 6. Kultuuriloolisus 13. kultuurilooline väärtus Keskkonnakaitse korraldus -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava -Institutsioonid -Meetmed Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed Ärahoidvadmeetmed: -Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine -keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised Regulatsioonivahendid: -keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud Keskkonnakorralduse majandushoovad: -Järelvalve -Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne Keskkonnakaitse Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon
ISO 9000 seeria- kvaliteedijuhimine ISO 14000 seeria- keskkonnajuhtimine OHSAS 18000- töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine ISO 14001- keskkonnajuhtimissüsteemi standard, on sertifikaat ja juhised selle kasutamiseks (kkpoliitika, kktegevuskava, kkjuhtimissüsteem, auditeerimine). EMAS- keskkonnjuhtimise ja auditeerimise skeem (kkaruanne, väline tõendmine). Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: seadusandlus, huvigruppide surve, teadlikkus, konkurentsivõime, finantskulutused. Keskkonnariski mõiste. Keskkonnarisk: 1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni: · Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile · Tõsidus · Tagajärgede ulatus 2. Risk väljendab: · Teatud kindla tõsiduse ja ulatusega tagajärje esinemise tõenäosust teatud kindlatel asjaoludel Risk=tõenäosus*tagajärjed Keskkonnakahju- sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Riskianalüüs:
Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad, nõudes teatud eel- ja järelprotseduure. Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). Akrediteerimine ja sertifitseerimine: Organisatsioon, kelle KKJS vastab ISO 14001 nõuetele, saab taotleda vastavat sertifikaati. Sertifikaat antakse nn sertifitseerimisauditi alusel. Rakendatav: Mistahes organisatsioonis; kõigis majandusharudes; kogu maailmas. Keskkonnariski mõiste: Riski mõisted: Risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara. Risk - ohtliku sündmuse sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Riskile on iseloomulik, et kahjustuse teoks saamine on alati ebakindel. Riski mõiste kasutuselevõtt: 16. – 17. sajandi kaubalaevanduses. Riski mõiste tekkimine ja teadvustumine on
hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks. Kohustuslik audit: Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus
hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus
mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: · Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid. · Vastavusaudit · Asukohaaudit · Omaniku vahetusega · kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit Eriauditid. Jäätmekäitlusaudit · Veekasutusaudit · Tootmisriskide audit · Toote elutsükli audit · Keskkonnariski audit · Tööohutuse audit Keskkonnajuhtimissüsteemi audit. Audit peab selgitama: · Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi · Kas süsteem on edukalt rakendunud · Kui hästi see toimib ISO 19011. Juhised kvaliteedi ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide Auditiks sisu 1. Normatiivviited 2. Mõisted ja definitsioonid 3. Auditi põhimõtted 4. Auditi programmi korraldamine 5. Auditi tegevused
Kinnisvararisk on meil väike, sest maa millel me asetseme on täielikult ettevõtte omand ning riski veelgi väiksemaks tegemiseks, oleme kursis kinnisvara hindadega antud ajahetkel ning võrdleme oma kinnisvara väärtust teiste konkurentidega. Personaliriski püüame leevendada motiveerides oma töötajaid ning tegeleme koheselt esile kerkinud probleemidega. Kuritegevusega seonduvat riski vähendame jättes alati kellegi oma maa-aladele ning mitte kunagi ei jäta me oma ala järelvalveta. Keskkonnariski vähendame sorteerides ise oma prügi ja jäätmeid. Samuti me põletame ning viime ise ära tekkinud prügi vastavatesse prügikogumiskohtadesse. Erakorraliste sündmustega seotud riskide vastu me kindlustame end, näiteks tulekahjude, tormide ja uputuste vastu. 45 11 PROGNOOSITAVAD KULUD 11.1 Tööjõu vajaduse plaan
kinnisvara omaniku/valdaja vahetuse korral, et selgitada võimalike keskkonnakahjudega kaasnevat vastutust) o omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega kaasnev vastutus ja nende likvideerimise kulud) o eriauditid (jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit) o keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID keskkonnakorraldus – kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest keskkonnajuhtimine – kohandatav igasuguse organisatsiooni puhul, kuid kasutatakse rohkem ettevõtetes. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu
kui lagedal alal. Metsa mõju piirkonna veereziimile. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – Sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Ka samblarinne on suure veesidumisvõimega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline
keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või
keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse: seda peab tegema, kui taotletakse tegevusluba või olemasoleva loa muutmist ning kui loa
tagav tegevuse juhtimise osa Kõrgendatud keskkonnariskiga tegevused, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, on näiteks: 1) elektri- või soojusenergia tootmine; 2) metallide tootmine või töötlemine; 3) mineraalide tootmine; 4) ainete tootmine keemiliste protsesside abil; 5) toornafta ja põlevkivi töötlemine; Kulud tasub audiitoriklient. 33. Keskkonnariski analüüs Keskkonnariski hindamisele on pühendatud kaks Euroopa Liidu direktiivi: direktiiv 67/548/EEC, mis käsitleb kemikaalide ohtlikkust ning sellest tuleneva riski ohjamise meetmeid (märgistamine, pakendamine), ning direktiiv 93/67/EEC, mis käsitleb uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamist (üksnes loodusobjektide ohustamist) Eestis reguleerib kemikaalide kasutamist Kemikaaliseadus.
tugevate vihmade korral (saju intensiivsus ületab mulla infiltratsioonivõime) ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud (pikaajaliste sademete korral) või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest: a) Kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal. b) Paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure
annaabi.ee 
