vaba. Polüetüleentereftalaat (PET) on plastik, millest valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, kotte ja kilet. PET märgistusega plastik on tavaliselt taaskasutatav. Pudeleid saab kasutada mitmeid kordi, kui neid tarvitamiskordade vahel sooja seebiveega pesta ning seejärel hoolikalt kuivatada. Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastikust eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud. Plaste töödeldakse väga erinevalt. See sõltub plasti tüübist ja toote konstrutsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse ja vormitakse, termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse, treimist, freesimist, saagimist, puurimist. Keevitamist on võimalik kasutada ainult termoplastidel. See
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme
ja remont, radioaktiivsete jäätmete käitlemine 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Paldiski endine tuumaobjekt ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla. Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaaliriskid. Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende käitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad töökeskkonda, ohustades töötajate tervist või keskkonda. Kemikaaliriskide hindamiseks tuleb mõõta kemikaalide (aurud, tolm, gaasid, aerosoolid jm) sisaldust töötsooni õhus. Kui selgub, et kemikaali(de) sisaldus ületab lubatud piirnormi, tuleb kasutusele võtta abinõud töötsooni õhu puhtuse tagamiseks. Jälgida tuleb ka kemikaalide kokkupuudet nahaga ja võimalikku allaneelamist. Kemikaalid jagunevad:
Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või dusi all olles. Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad. Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks
Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
südamemassaazi. 35. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral? Kasutada kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi. Võib võtta kannatanu kuivadest riietest, näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega. 36. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral? Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle jaoks ette nähtud. 37. Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib? Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Kõik kommentaarid