Loodus ei andesta vigu Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid Eesti ja/või maailma keskkonnaprobleeme ning looduskaitsmise ja säilitamise võimalusi. Arutle ka selle üle, millest võivad jahtuda inimese ja looduskeskkonna vastuolud, inimese võõrandumine loodusest tänapäeval. Võid tõlgendada teemat ka muul moel. Viimaste aastate jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnaprobleemidele ehk meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja. Eestlased on juba vanast ajast tuntud kui loodusrahvas. Tuhandeid aastaid tagasi suhtusid meie maa inimesed loodusesse äärmise aukartusega. Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb aus...
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
Environmental Issues and Sustainable Development in Estonia We are all a part of the environment that surrounds us. Unfortunately, people do not always know how to take care of the things that are vital to our survivor but what we take for granted such as water, air and forests products. However, things have improved in recent years. What has been done to improve the environment in Estonia? People today are too lazy to think or to do something to protect the environment. They dump their waste into forests and even rivers which causes air and water pollution. Fortunately, people have come up with different organisations and events to help clean our envrionment. An annual event such as ,,Teeme ära!" motivates people to go out, spend time with friends and family and have fun while cleaning up the trash. This event first took place in 2008 and is now one of the biggest worldwide environmental events. Estonian Commission on Sustainabl...
Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis too...
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Kriisid tekivad riikide või riikide gruppide, sageli ka riigisiseste jõudude, erinevate huvide vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle ...
Ülerahvastumisega seotud keskkonnaprobleemid Kristi Mets TTÜ 2011 Maailma kasvav rahvaarv Viimase viiekümne aastaga on maailma rahvaarv tõusnud 3 miljardilt 6 miljardini Maailma kasvav rahvaarv Maailma inimpopulatsioon 2010. aastal 6,8 miljardit inimest 2050. aastal 9 + miljardit inimest Selle presentatsiooni esitamiseks kulunud aja jooksul sündinud laste arv: · http://www.overpopulation.org/impact.html Kolm suuremat ohupiirkonda Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia Ülerahvastumisest tulenevad keskkonnaprobleemid: · Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine ...
Miks kulutavad inimesed raha universumi uurimiseks? · Teiste taevakehade uurimine on parandanud meie arusaamist keskkonnaprobleemidest ja võimalikust suunast, kuhu poole Maa võib liikuda juhul, kui me ei õpi oma tegevust planeerima. · Teiste planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning meie saame neid siis ennetada. · Et saada teada, kas mingil teisel planeedil eksisteerib ka elu, peale Maa. Kuna inimesi on Maal palju, siis loodusressursid vähenevad, kui me leiaksime mingi muu planeedi, kus saaks elada, saaksime me sealt loodusressursse juurde, sest me peame ka mõtlema
linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Eriti kiiresti kasvab erinevused Linnade pealinn ja mõned kokkukasvamine,megalopoliste suuremad linnad teke. 5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest. Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine
mõningad väiksemad linnad ja mõned külad. Suured teed on kaugel aga väikseid põlluvahelisi teid on väga palju. Minu arvates on nendes piirkondades põllumajandus ekstensiivne, sest seal on palju põllumaad kuid pole informatsiooni toodangu ja tööjõu kohta. Arvan, et rohkem vilja kasvatatakse kaubanduseks. Maastik tundub olevat suhteliselt tasane ja seega pole põllundus seda eriti mõjutanud. Keskkonna probleemid Keskkonnaprobleemidest võib esineda õhu saaste kuna linnad ikka läheduses ja jõgede saastamine Street View – kasutada ei saanud 1 2
47. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi tõmbe- ja tõuketegureid, rändesuundi ning analüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; 48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; 49. 50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; MÕISTED PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne
pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Kuna seniste reformidega ei olnud võimalik majanduslikust ummikust välja tulla, surus Gorbatsov läbi presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise. Riigis kasvas segadus, sest vana käsumajandus lagunes ja uuele turumajandusele ei suudetud üle minna. Oma uuenduste tulemuste ees lõi kartma ka Gorbatsov. Suhete reguleerimine Läänega Relvastuse vähenemine: Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta.
Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende kilpkonnade kilbid on kõrges hinnas, seda eriti Jaapanis, kus neist prilliraame valmistatakse. Majandustegevus Kariibi mere saartel tegeletakse palju puu-ja köögiviljadega ning neid ka transporditakse igale poole maailma laiali. Veel seal kasvatatakse tubakat. Keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemidest on seal näiteks orkaanid ja maavärinad. Kasutatud materjal http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/3/33/Antillid.png http://3.bp.blogspot.com/-4i7VO23EGSw/ToiCLf_HHNI/AA AAAAAAAOA/n59x--YokyA/s1600/33533_418173209234_63097 9234_4369581_8221625_n.jpg Tänan vaatamast!
ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset Eesti riiki – iga riigi häving algab tema sümboolika hävitamisest (ühesõnaga – et eestlaste rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi roll taasiseseisvumise aegses rahvaliikumises oli NSVL poolt
halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organismis mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi, mis võivad lõppeda isegi invaliidistumisega. Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon.
5. Põhjenda, miks on Vahemere maades looduslikke metsi vähe säilinud. Inimtegevuse- laevade ja hoonete ehitamise, põlluharimise, karjatamise ja sagedaste metsatulekahjude tõttu. 6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi. Mandarinid, apelsinid, oliivid,viinamarjad, sidrunid, igasugused ilusad lilled ja puud. 7. Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks? Soe päikesepaisteline kliima, soe meri ja palju vaatamisväärsusi. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, mis on Vahemere maades tekkinud pikaajalise põllumajanduse ja massiturismi tõttu. Maa viljakus on vähenenud ja loomadel on eluks vähem kohti/ruumi jäänud. 9. Kirjelda piltide põhjal vahemereliste alade maastikke, taimestikku, inimeste elamistingimusi ja igapäevast elu ning keskkonnaprobleeme Looduslike metsi on vähe säilinud.Tänapäeval on seal kuivalembesed põõsastikud ja torkvõsad, vahemeri on turistimagnet.
mis tõttu maapind ei jahtu nii kiiresti. Nähtus kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb vähendada, ei tohi jääke merre lasta. Oluline oleks tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevastu põlvkondade elukeskkond. 3
Üks võimalus on inimeste harimine, kuidas vähem prügi tekitada. Näiteks tuleks kasutada poodi minnes riidekotti ning külastada pakendivabu poode. Niisugune pood on näiteks Paljas Pala, mis asub nii Tallinnas kui ka Pärnus. Sageli jääb sellest kümnest tonnist suur osa ka inimestel sorteerimata, mistõttu ei saa paljusid pakendeid ja jäätmeid ümber töödelda, mis vähendab riigi majanduse arengut. Kokkuvõttes saab öelda, et riigi majandus on keskkonnaprobleemidest väga suuresti mõjutatud. Inimeste vähene teadlikus ja viitsimatus ümbritsevat keskkonda hoida ja kaitsta, viib ka majanduse langusesse. Nagu eelpool mainitud, kasutades päikesepaneele, tuulegeneraatoreid, rajades suurtehaseid ja erinevad hooneid õigesti valitud paikadesse ning prügi tootmise vähendamisel oleks meie riik puhtam ja parem koht elamiseks. Lisaks soosib niisugune käitumine erinevate firmade tööd ja lõppude lõpuks parandab riigi majandustaset.
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud
(sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Hiina. Puuvill - Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad. Suurimad tootjad on Hiina, India ja lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika. 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskkonda ja selle arengut käsitlev küsimus jõudnud väga problemaatilisse staadiumisse. Euroopa Liit on teinud sellele väikesele Balti riigile päris palju ettekirjutusi selle kohta, kuidas siin käitutakse loodusvaradega. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et eestlased kasutavad oma maavarasid piiramatus koguses. Suures mahus tarbimine toob endaga kaasa uute keskkonnaprobleemide tekkimise. Üks suurematest Eestis käsitlevatest keskkonnaprobleemidest on seotud energeetikaga. Enamus elektri-ja soojusenergiast toodetakse hetkel põlevkivist. Selle maavara kasutamist on nüüdseks hakatud piirama, kuid ainult selleks, et pikendada põlevkivi otsa saamist maapõuest paarikümne aasta võrra. Hetkel on ka kasutusele võetud alternatiivsed energiatootmise vahendid, mis on loodusele kahjutumad. Jõgede ja läbivooluga järvede aladel kasutatakse hüdroenergial põhinevat
reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed. Seega on õnneks tänapäeval inimeste teadlikus keskkonnaprobleemidest kasvanud. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Olenemata keskkonnaametnike teadlikkusest, et ühiskonna areng tuleb suunata säästlikule teele, on üldsuse tase selles suhtes väga madal. Praegune majanduslik olukord on tõrjunud keskkonda puudutavad teemad
Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 52. oskab tuua näiteid põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu
Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja kõneleda; • 1986. a. Tšernobõli tuumakatastroof – teave avalikuks NLs ja väljaspool NL • Suurenes sõnavabadus, võis rääkida: keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest; • Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas; • Sai alguse poliitilise elu liberaliseerimine. Chernobyl Disaster What Really Happened NSV Liidu lagunemise põhjused • Sotsialistliku majandusüsteemi omapära: – See on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; – tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia turumajandusele. NSV Liidu lagunemise põhjused
Hindade tõus; sotsiaalne heaolu väheneb; toimub taandareng; tekivad rahutused. Vähem arenenud riikides: Jätkub tööstuse kasv tänu majanduse üleilmastumisele; maainimesed rändavad linna; Pealinn on suur ja trantsport on parem; Ülikoolid, ettevõtted; lihtinimese elu linnas on raske; palju töötuid; slummed; prügiprobleemid; äritegevus tänavatel; alcoholism, kuritegevus, narkootikumid. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalusi. Keskkonnaprobleemid: Liigne energia tarbimine; liigne vee tarbimine; õhu saastumine; suurte prügikoguste teke. Lahendus: tootmise ja transpordi keskkonna sõbralikumaks muutmine; piirangud reostavatele tööstustele; vee ja energia säästlikum kasutamine. Majanduslikud probleemid: Väheneb tööstuse osakaal; töökohtade puudumine; suur
võistlemine saavutuste eest. Sellisel moel oleks infovool palju suurem ning töö kiirem ja efektiivsem. Õnneks on üks esimesi samme selle ideaali täitmisel juba tehtud, nimelt ITER reaktor, mis on paljude maade teadlaste koostöö vili. See on keskkonnasäästlik tuumareaktor, mis ei tekita keskkonnale ohtlikke aineid. Võib uhkusega tõdeda, et ITERi projekt on just tulevikku suunatud, aga see on siiski piisk meres. Rääkides keskkonnaprobleemidest on väga tihti peetud lahenduseks praegust tuumaenergiat. Minu arvates oleks see lahendus viimases hädas. Maailma Looduse fondi rahvusvahelise direktori James Leape sõnul ei ole tuumaenergia lahendus kliimaprobleemidele, kui suudetakse olemasolev energiapotentsiaal taastuvatele energiaallikatele maksma panna ning keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid edasi arendada. Rootsi on pärast hetkelist tuumavaimustust hakanud järjest tuumaenergeetika osa majanduses vähendama. Taastuvate
meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport, tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse
parandada ● prügiprobleemid ● linnades tekivad ● äritegevus tänavatel rahutused ● alkoholism, kuritegevus, narkootikumid ● tulumaksu maksjaid pole ● keskkonnareostus 8.Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ning paku välja nende vältimise lahendusi. Keskkonnaprobleemid Majanduslikud Sotsiaalsed probleemid probleemid Probleem: Probleem: Probleem: ● liigne ● väheneb ● ebavõrdsus energia tarbimine tööstuse osakaal e suurenemine
transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. · Kaardil on kujutatud rahvastiku asustustihedust maailmas. 49. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; 50.toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; MÕISTED: Demograafiline üleminek e. Siire- rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskimne eluiga tõuseb Traditsiooniline rahvastiku tüüp--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. Kaasaegne rahvastiku tüüp--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Demograafiline plahvatus--demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab
1995 NATO sekkus ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima* Nõukogude Liidu juhid (nimed ja ametisoleku ajad): · L. Breznev 1977 1982 · J. Andropov 1982 1984 · K. Tsernenko 1984-1985 · Mihhail Gorbatsov 1985 1991 · Boriss Jeltsin 1991 - 1999 Reformid Gorbatsovi ajal ja nende mõju: · Perestroika Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkujundamise abil. · Glasnost Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegevusest. Suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. · Presidentaalne süsteem · Rahvasaadikute Kongress Pärast esimesi valimisi pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid, kes tahtsid sotsialismi lammutada. · Rahvasaadikute Nõukogud · Suhete parandamine läänega Desarmeerimine, Afganistanist lahkusid
Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained. Eesti looduslikes tingimustes oleks otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia märgalapuhastid. Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi keskkonnaprobleemidest, inimese ja keskkonna vaheliste suhete ja mõjude mõistmist ning nendega arvestamist praktikas. Vee säästva tarbimise seisukohast on oluline eelkõige vältida vee asjatut raiskamist. Näiteks tuleks veekraani avada ja sulgeda vaid vajadusel (hambaid pestes ei pea vesi kraanist kogu aeg jooksma). Oluline on lasta korda teha tilkuvad kraanid ja lekkivad loputuskastid. Kui kraanist tilgub 10 sekundi jooksul 12 tilka vett, siis päevas teeb see 21, 6 liitrit, aastas aga 8 kuupmeetrit
3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 10. Iseloomusta kalavarude vähenduse põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire arend, mille tõttu inimesed mõju meleelustikule on tohutult kasvanud. Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11
senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikusta-misjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Gorbatsov pidigi toimunut tunnistama. Tsensuuri lõdvendati, see ei tähendanud küll sõnavabadust, kuid mõnest asjast võis rääkima hakata, esialgu kahel alal: keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus
· Säilitades eluslooduse mitmekesisust · Loobudes toorme- ja jäätmemahukast tootmisest · Tarbides säästvalt ja tervislikult · Kasutades uuenevaid ja ammendamatuid loodusvarasid · Sorteerides ja taas-/korduvkasutades jäätmeid · Väärtustades metsa, vett, maastikke · Kasutades alternatiivseid energiaallikaid · Käitudes looduses heaperemehelikult · Järgides seadusi Keskkonnateadlikkus · Mõjutada inimeste käitumist ja tarbimist · Teavitada keskkonnaprobleemidest · Kujundada väärtushinnanguid · Rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel · Süvendada keskkonnaharidust Säästev areng Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk kestlikkus ehk mahemajandus on: · Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve · Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine
idas/läänes/../..) Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms). Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel). Kus paikneb vähem rahvast ning miks? 9. Teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suundumine
vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas II Muudatuste algus NSVL-is · 1985. Aasta aprillis teatas Gorbatsov, et peab oma ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ehk perestroika abil. · 1986. katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. - mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatsov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas. · 1988. Juunis toimunud NLKP XIX Konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi ning kohalike küsimuste admise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse · 1989
1985 teatas Gorbatsov, ettema peamine ülesanne on NSVL majandusliku arengu kiirendamine. Selleks viis läbi perestroika (sost ühisk ümberkujundamine). Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga. Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli. 1988 konverentsil surus Gorbatsov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte. Siiski kasvas riigis segadus. Vana käsumajandus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv. Suhete reguleerimine Läänega:
Amudarja, Sõrdarja ) orgudes. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse, aprikoosid, virsikud jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes kaevandatakse ka naftat ja maagaasi. Keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemidest on selles vööndis väga ohtlik kõrbestumine. See tähendab kõrbealade laienemist, nende pealetungi naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele. Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel. Kõrbed laienevad just eriti lõuna suunas kiirusega 6 km aastas ja eriti kannatab selle all Saheli piirkond. Kõrbestumist seostatakse ka kliima üldise soojenemisega. Sõjalisi kokkupõrkeid on põhjustanud juba vee puudumine
Keelati gaasijuhtme jaoks seadeid müüa. Reaganil õnnestus ka vveenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma a seeläbi nafta hinda vähendama. Tähtede sõda. 1983. algatatud. 1982 suri Breznev, siiis Andropov, suri 1984., siis Tsernenko, suri 1985. Siis Gorbatsov. Gerontokraatia. Perestroika uutmine. Majanduslike muudatuste programm. Alkoholitarbimise vähendamine. Glasnost avalikustamine. Suurenem valmisolek tõtt kuulata ja kõnelda.1986 Tsernobõl. Keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest võis rääkima hakata. Suhete reguleerimine Läänega: desarmeerimine, regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse. 1987. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. 1989. a Afganistanist väed välja. Gorbatsov tegi järeleandmisi palju. 23. aug. 1987. meeleavaldused kõigis Balti riikide pealinnades. Nõuti MRP avalikustamist, tühistamist. 1988. kevadel Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda baltimaades. 1988
arv sihtriigi elanike hulgas Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja soolised dispersioonid tavadega Kaotatakse haridusinvesteeringud Suurem surve sotsiaalsfääris Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal Toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest: Reostus. Reostunud vesi võib põhjustada seedehäireid, kõhutüüfust, düsenteeriat, malaariat, hepatiiti. Õhusaastatus. Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid. Sudu. Tööpuudus Kuritegevuse kasv Pole piisavalt elukohti, nälg Teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi
kannatab alatoitluse all. Ka teistel lähisekvatoriaalsetel aladel (peale Austraalia) paiknevad maailma vaesemad riigid. Põhja riikides tarbitakse pool maailma toidust (ise oleme viiendik rahvastikust) ja probleemiks on ülekaalulisus ja tervisehäired (eelkõige südamehaigused) ja see kõik suurendab kulutusi tervishoiule. 6. Too näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest. Intensiivne põllumajandus (arenenud maad) 1 Maade niisutamine kuivadel aladel. Seal on aurustumine suurem kui sademete hulk. Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine piirkondades, kus on põllumaad väheks jäänud ja saagikust
suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine,megalopoliste teke. Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad 17. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine, Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kihistumine, majandusprobleemid kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
.......................................................... 48 48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;.............................................................................................................................................................. 50 49.50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52
kus elamis-ja transporditingimused on soodsamad. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 53. teab üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades; 54. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid osatähtsus, kasvutempo aeglane kasvutempo kiire kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja väiksematest Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel,
1985 teatas Gorbatsov, ettema peamine ülesanne on NSVL majandusliku arengu kiirendamine. Selleks viis läbi perestroika (sost ühisk ümberkujundamine). Tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus ta võitlema nt alkoholiga. Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõele. 1986 Tsernobõli katastroof. Gorbatsov oli toimuvat tunnistama pidanud. Tsensuuri lõdvendati. Võis rääkida 2 alal keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Suurendati massiteabevahendite rolli. 1988 konverentsil surus Gorbatsov läbi pol reformi kava, mis nägi ette presidentaalset valimissüsteemi, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi, kohalike küsimuste andmist rahvasaadikute nõukogude kätte. Siiski kasvas riigis segadus. Vana käsumajandus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Rahulolematuse kasv. Suhete reguleerimine Läänega:
arengutrendide jälgimiseks. Sellega seoses planeeritakse kordusküsitlusi iga viie aasta tagant (eelmine uuring toimus aastal 2000). Uurimuse eesmärgiks oli Tallinna elanike poolt linnakeskkonnale antavate hinnangute ja keskkonnateadlikkuse väljaselgitamine. Eesmärgi täitmiseks on oluline välja tuua järgmised ülesandeid: Keskkonnateadlikkus: Keskkonnateadlikkuse moodustavad inimeste faktilised teadmised keskkonna olukorrast, keskkonnaprobleemidest ning inimestevaheliste suhete ning mõjude mõistmine ja valmisolek nendega arvestada praktikas. Milline on inimeste keskkonnateadlikkuse tase ja kuivõrd see seostub nendepoolse käitumisega? Näiteks kas tehakse midagi saaste vähendamiseks (automootori väljalülitamine seisuajaks, ühistranspordi või jalgratta kasutamine), milliseid keskkonda parandavaid ettevõtmisi pooldatakse (jalakäijate tsoonide laiendamine, jalgrattateede rajamine).
· teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi ja suundi; · oskab analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; · oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolist paiknemist mõjutanud tegureid; · teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; · oskab tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes Avita 8. klassi õpik Koolibri 8. klassi õpik Inimgeograafia Maakera rahvastik 1. Maailma rahvastik 1. Riigid 2. Rahvastikuandmete kujutamaine 2. Rahvastiku andmete 3. Rahvaarvu muutumine kujutamine kaardil 4. Maailma rahvaarvu kasv 3. Rahvastiku paiknemine ja
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Mille poolest erineb eeslinnastumine tänapäeva Põhja ja Lõuna riikides? Võrdle linnastumist arenenud riikides ja arengumaades. Leia kaks erinevust. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades 1. 1. 2. 2. 54. toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Miks kasvab elanike arv Mexicos ja New Yorgis erineva tempoga? Millised sotsiaalsed tagajärjed kaasnevad arengumaades linnade kiire kasvuga? 55. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism, ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;
maj arengu kiirendamine – sots ühiskonda täisutada selle ümberkujundamise e perestroika abil, asus võitlema alkoholiga (viinamarjaistanduste maharaiumine) glasnost – avalikustamine, tähistas Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda Tšernobõli katastroof 1986 – esialgu üritati maha vaikida, kuid avalikustamine ärritas rahvast, Gorbatšov pidi toimunut tunnistama → vähendati tsensuuri, võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol elu liberaliseerimise avalikustamine tõi ilmsiks esimesed vastuolud riigi juhtkonnas: ulatuslikumad pol reformid, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati 1988 – presidentaalne valimissüsteem, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi – ja kohalike küsimuste andmise
keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott? Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada säästvalt ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust.
annaabi.ee 
