Keskkond ja jätkusuutlik areng (0)

Keskkond ja jätkusuutlik areng
Läviks nimetatakse piiri, mille ületamine võib tuua keskkonnas kaasa kiireid ja sageli ettearvamatuid muutusi. Tulevaste põlvede ja ka meie endi saatus sõltub looduslike süsteemide säästvast kasutamisest
Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige kentsakas küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida ! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Minagi oman Euroopa nutikale tarbijale tehtud päevikut ja nii mõnigi fakt on seal pannud mind väga mõtlema. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel.
Vaatame asja realistlikult, nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral. Tervis omakorda sõltub väga palju keskkonnast. Iga aasta sureb 3 miljonit alla viie aastast last keskkonnast põhjustatud haiguste tagajärjel. Seega enda heaolu kindlustamiseks peab olema igal juhul keskkonnateadlik. Juba koolides peab sellest tulenevalt käsitlema keskkonna ja inimese vastastikku mõju märksa põhjalikumalt. Ei ole mõtet küsida, milline on meid ümbritseva olukord 100 aasta pärast, siis võib sellele küsimusele olla liiga hilja vastata. Probleemide lahendamisega tuleb kohe tegelema hakkama.
Süsihappegaasi väljalase pidavat aastaks 2030 tõusma 52% võrra. See on suuresti suure energiavajadusega maade - Hiina ja India - esiletõusust tingitud. Euroopa suur väljakutse tulevikuks on suure energiatarbimisega arengumaade turgudele viia keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid . Meie riikide ühendus ei tohi keskenduda ainult liidusisestele probleemidele, sest keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire. Globaalse mõtlemise juurutamine ei tohi jääda ühe maailmajao tasandile , vaid see peab olema ülemaailmne. Suhtumisest algab kõik. Rekordiliselt kõrged temperatuurid on arvatavalt hävitanud juba 70% India ookeani korallidest. Korrallid moodustavad väga keeruka ökosüsteemi ning neid võib võrrelda maapealsete vihmametsadega. Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab järjest ning varsti ei pruugi inimestel suureneva ja ebaefektiivse veetarbimisega võimalik isegi puhast vett juua. Jube on mõelda, kui mittesäästlik on paljude eluks vajalike ressursside tarbimine hetkel. Kunagi meil seda võimalust enam ei ole. Tuleb muutuda.
Kahtlemata on vajadus igasuguse alternatiivenergia järele suur. Vajadus tuleks tasakaalustada uurimisse mineva rahaga . Tavalisele kodanikule tunduvad juba praegu teadusesse panustatavad summad väga suured, aga Ameerika Ühendriikide programmidele jäävad nad ikka mitmeid kordi alla. Aastakümneid läheb aega, et sellist energiasüsteemi välja töötada, sellepärast peab alustama kohe. Enamustel liikmesmaadel on enda uurimisprogrammid energia kohta ning neil kõigil on peamiselt samad eesmärgid. Selline tegevus on hirmus ressursiraiskamine. Need programmid peavad oma jõud kokku panema ja unustama salapäratsemise. Uurimiste ühendamiseks peab olemas olema kindel energiastrateegia, tänu millele toimuks jõudude kokkupanemine, mitte võistlemine saavutuste eest. Sellisel moel oleks infovool palju suurem ning töö kiirem ja efektiivsem. Õnneks on üks esimesi samme selle ideaali täitmisel juba tehtud, nimelt ITER reaktor , mis on paljude maade teadlaste koostöö vili. See on keskkonnasäästlik tuumareaktor, mis ei tekita keskkonnale ohtlikke aineid. Võib uhkusega tõdeda, et ITERi projekt on just tulevikku suunatud, aga see on siiski piisk meres.
Rääkides keskkonnaprobleemidest on väga tihti peetud lahenduseks praegust tuumaenergiat. Minu arvates oleks see lahendus viimases hädas . Maailma Looduse fondi rahvusvahelise direktori James Leape sõnul ei ole tuumaenergia lahendus kliimaprobleemidele, kui suudetakse olemasolev energiapotentsiaal taastuvatele energiaallikatele maksma panna ning keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid edasi arendada. Rootsi on pärast hetkelist tuumavaimustust hakanud järjest tuumaenergeetika osa majanduses vähendama. Taastuvate energiallikate maksimaalsele ärakasutamisele peab järjest rohkem rõhuma. Sõna taastuv peab kunagi mängima energiamajanduses võtmerolli.
Linnast bussiga sugulastele külla sõites oli üks maantee kinni, nimelt käis seal suur rekonstrueerimine, mis oli ette võetud tänu Euroopa Liidult selle jaoks tulnud rahaga. Summad olid väga suured ning edaspidi läheb nende teedehooldamiseks ka väga palju raha. Mina sõitsin küll sinna bussiga, aga mul ei oleks ka vahet olnud, kui ma oleksin sinna rongiga läinud. Rongiliiklus on palju keskonnasõbralikum ning maanteede uuendamise asemel peaks minu arvates raha suunama pigem rongide kaasajastamisele ning ühtlasi selle kasutuse propageerimisele. Uute maanteede ehitamine ei ole kunagi lahendust pakkunud, pigem on see just suurendanud sõltuvust autost. Uuemate teede lisandumisega suureneb seal pidevalt liiklus , mingeid alternatiive autole ei ole inimestel siis vaja otsidagi, sest kõik on nii autokeskne. Peale selle on Euroopas veel väga populaarsed lähilennuliinid. Lennuliikluse osakaal transpordis suureneb kogu aeg nig selle tagajärjel paisatakse kasvuhoonegaase kõige ülemistesse atmosfäärikihtidesse, kus nende mõju kliimale on drastiline. Lennukikütuse pealt peavad tulevikus kõik firmad maksma aktsiisi, mille tulud suunatakse keskkonnasäätlikumate tehnoloogiate arendamisse. Lähilennuliinide asemel peab arendama kiirrongide liiklust liidu siseselt. Seega tuleb prioriteete muuta.
Läbimurdeid tehakse teaduses iga hetk. On palju uuendusi , mis oleksid keskkonnaprobleemide vastu võideldes väga edukad . Tore on, aga kahjuks ei jõua sellised uuendused kuidagi turule. See on suur investeering ning ka risk omamoodi. Igal juhul peab toetama uuenduslike tehnoloogiate turulepaiskamist. Need oleksid juba väga tõsised ja efektiivsed sammud probleemide vastu võitlemiseks. Siiski on väga vale õelda, et El ei tee mitte midagi tuleviku heaks. Juba toetatakse firmasid, kes on investeerinud keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse.
Tulevikku tuleb juba täna hakata planeerima. Selle jaoks on väga tähtis riikidevaheline koostöö ning juba praegu olemasolevate tehnoloogiate praktikasse rakendamine.