KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet:
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne
ebavõrdsest arengust _ Tootmissüsteem, mis tunnistab kohustust säilitada inimarengu ökoloogilist baasi _ Tehnoloogiline süsteem, mis jätkuvalt otsib ja leiab uusi keskkonnasäästlikumaid tehnilisi lahendusi _ Rahvusvaheliste suhete süsteem, mis tunnistab vajadust keskonna säästva rahvusvahelise kaubanduse ja rahanduse järele _ Haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks Mõisted loengust: Keskkonnahäiring on negatiivne keskkonnamõju, eelkõige tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, heaolule või keskkonnale, sh negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring – sellele vastab vältimispõhimõte. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus- sellele vastab ettevaatuspõhimõte. 4. Keskkond ja inimõigused
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a
1920.ndail aastail tunti happeliste sademete kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele, kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised juba 194050ndail aastail. Üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu haaravad seirevõrgustikud rajati 1950.aastail Euroopas ja 60.aastail Põhja Ameerikas. Pärast seda on teavet happesademete kohta lisanud väga mitmed ja ulatuslikud projektid. Terminit happevihm kasutati algul vihmavee suurema happesisalduse tähistamiseks ja sellest tulenevate probleemidele viitamiseks. Hiljem on muutunud üldisemaks termin happeline depositsioon ehk happeline sadestumine. Mis vahe siin on? Nimelt suurem osa hapestumist põhjustavaid aineid ei lange maapinnale happesademetena, vaid kuivades ilmastikutingimustes. Atmosfääri paisatud SO2 ja NO2 NOx suurendavad happesust juhul, kui
Kaks printsipiaalset lähenemist sõelumisele: 1. Lävikriteeriumide kasutamine ϖ Juhtum- haaval sõelumine vastavalt kriteeriumidele KMH seaduse alusel 2. KHM on kohustuslik nimekirjes olevatele projektidele (positiivne nimekiri) Lävikriteeriumid: • Objekti suurus ; • Asukoht (tundlik ala, kaitsealune maa, puhkeala jm.) • Emissioonid- väljundid (jäätmed, õhk, vesi, pinnas) • Kulutõhusus, maksumus; • Keskkonnamõju (pöördumatu) •Rahvusvahelised kokkulepped • Rahvuslikud standardid • Väärtuslik põllumaa, asukoht vähendamine, infrastruktuur • Maksumus-väikese projekti-väikese maksumusega mõju võib olla suur • Leevendavate meetmete rakendus võimalused • Suure maksumusega projekti mõjud võivad olla väikesed, Projektid, mis ületavad finantslävekriteeriumid, võivad olla ilma olulise keskkonnamõjuta
· Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv. Ettevaatuspõhimõte Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat
KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED ︎Keskkonnaalased õigused Puhas keskkond Ruumiline planeerimine ︎Menetluslikud õigused: Keskkonnamõju hindamine (KMH) ︎ Juurdepääs keskkonnainfole, Keskkonnatasud Õigus osaleda otsustamisel, ︎Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll Juurdepääs õigusemõistmisele ︎Keskkonnavastutus Keskkonnajärelevalve EESTI KESKKONNAÕIGUS Seaduste liigitus alates 1. august 2014: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) ︎Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHJS
" Lopez Ostra, Guerra ja osaliselt ka Hattoni kaasuses andis kohus mõista, et juba üksnes korduvate häiringute (müra, hais jne) ootuses pidev muresolek on piisavaks aluseks selleks, et lugeda sellist olukorda era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumiseks.4 Kaevandustegevus ja selle laiendamine mõjutab inimese tervist ja elukeskkonda, tööhõivet, regionaalarengut, majandust, kultuuri ning loodusressursse. Keemiatööstuse tegevuse keskkonnamõju ja potentsiaalne keskkonnanõuete rikkumine häirib ümberkaudsete elanike elu ning mõjutab nende elukeskkonna kvaliteeti. 4 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk-d 152, 157. 5 Kaevandustegevuse laiendamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamine on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju
1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega
Eestis ELF – Eestimaa Looduse Fond, LUS – Loodusuurijate Selts, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine) Välismaal WWF – Maailma Looduse Fond, IUCN – Rahvusvaheline looduskaitseliit, PETA. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi poolt rahastatavad programmid. Keskkonnaprogramm jaguneb veemajanduse programm; jäätmekäitluse programm; keskkonnakorralduse programm; looduskaitse programm; metsanduse programm; kalanduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük. Planeerimise seadus. seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude
vastuvõtmise protsessis, koostöö kodanikega, vaja, et teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1
Eesti Roheline Liikumine Loodusuurijate Selts (LUS) Asutatud 1853.a. 4 Loodusteaduslik selts, 1500 liiget Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele Raamatukogu (150 000 köidet ) Raamatute kirjastamine Aastaraamat (viimane "Ökoloogiline taastamine") Looduseuurijate päev Projektid (seire, inventuurid jne) Looduskaitse ümarlaud jne Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad. KIK ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi eesmärgid on järgmised: · loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; · keskkonnaseisundi taastamine;
Tegelikest mõjudest arusaamine Erinevate poliitikate eesmärkide lõimimine Läbipaistvuse ja huvigruppide kaasamise parandamine Valitsuse vastutuse suurendamine Piisav ja selge teave erinevate lahenduste vahel valimiseks Keskkonnamõjude hindamine: Definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevate keskkonnale avalduva mõju hindamine (Keskkonnaministeerium) Natura hindamine Piiriülese keskkonnamõju hindamine Strateegiline keskkonnamõjude hindamine: Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätme käsitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas. Üleriigiline, maakondlik või üldplaneering. Keskkonnamõjud: Definitsioon: Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju
Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase
Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase
liikumine; Säästva Eesti Instituut; Eesti Ornitoloogiaühing. Välismaal - WWF, IUCN, Peta. Loodusuurijate Selts (LUS): Asutatud 1853.a. Loodusteaduslik selts, 1500 liiget; Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele; Raamatukogu (150 000 köidet ); Raamatute kirjastamine; Aastaraamat (viimane “Ökoloogiline taastamine”); Looduseuurijate päev; Projektid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Ülesandeks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Eesmärkideks: loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; keskkonnaseisundi taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine. KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud;
- teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.
korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste kkkahjustuste vältimiseks meetmete mittevõtmiseks". SEEGA: riskide suhtes neutraalsuse eitamine; meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras; kk kerge haavatavuse arvessevõtt; kkkahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt. NB! Printsiip ei ole teadusvaenulik lihtsalt ei pea (või ei tohi) oodata lõplikke tõendeid ohu olemasolu kohta. Evp rakendamise eeldused: tegevusest, ainest või tootest lähtuva potents ohu olemasolu kindlakstegemine; ohu teadlik hindamine, mis aga andmete puudulikkuse või ebatäpsuse tõttu vm põhjusel ei võimalda täpselt määratleda ohu olemust, tõenäosust ja tagajärgi. Keskkonnaalased õiguslikud otsused on nn väärtusotsused, mitte teaduslikud järeldused.
5) Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6) Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõju hindamine: KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hindamise ulatus: Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või
16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1
loodusressursid. Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Audit-on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalihankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumidetäitmise ulatus. Keskkonnamõju-Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. Keskkonnaindikaator võiks seega näidata, kas mingi keskkonnaga seonduv nähtus on olemas ja võimaldada seda nähtust mõõta. Integreeritud juhtimissüsteemid
ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju
viivitamata massiteabevahendites. § 17. Eriolukorra lõpetamise kord (1) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise pärast eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamist, kuulates eelnevalt ära Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamuse. (2) Vabariigi Valitsuse korraldus eriolukorra lõpetamise kohta jõustub selle allakirjutamisel, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldus avalikustatakse viivitamata massiteabevahendites. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1 Vastu võetud 22.02.2005 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise
karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. (6) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS1 Vastu võetud 22. veebruaril 2005. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi
Korraldus avalikustatakse viivitamata massiteabevahendites. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS Vastu võetud 22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87), jõustunud 3.04.2005. a., osaliselt vastavalt §le 71. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva
Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid .
.......................................................................................................... 18 2. peatükk KESKKONNAMÕJU HINDAMINE..................................................................................... 19 1. jagu Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine........................................................ 19 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS........................................................................ 24 1. peatükk ÜLDSÄTTED..................................................................................................................... 24 2
ja jätkuv teedevõrgu ohutumaks muutmine ettenähtud eelarvevahendite mahus. Vahendite optimaalse kasutamise eesmärgil tuleb tagada üleriigiline teedevõrgu säilimine, luues ohutumad tingimused liiklemiseks nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. Käesolevas teehoiukavas on planeeritud kattega teedel teostada erinevaid remondimeetodeid ja rekonstrueerimistöid ca 1600-1800 km aastas, mis tagab keskmiselt 7 aasta jooksul minimaalselt vajaliku remondimeetme rakendamise igale kattega teelõigule. Lisaks kruusateede hooldustöödele tellib Maanteeamet kruusateede säilitusremonti 4 kuni 400 kilomeetril aastas, tagamaks kruusateede sõidetavuse vastavalt tee seisundinõuetele. Teehoiukava koostamisel järgiti eelkõige eeldatavat liiklussagedust, liiklusohutust, olemasolevat tee seisukorda, keskkonnakaitse nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid ning muid olulisi asjaolusid.
SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Tuleb keskenduda tegevusharule, mitte kindlale ettevõttele. 15
1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tööandjate üldised kohustused 1
Tehnoloogia), keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja seega asenduse võimalustega. Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
