Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduse mõju maastikele · Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. · Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. · Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus katastroofiliselt ning kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi. Intensiivsem põllumajandustootmine toob väetiste ja pestitsiididekaasa kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise, kuivade alade niisutamise, metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks, üha suuremate põldude rajamise, vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja k...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Tegevus mõju keskkonnale Uute põldude rajamine Hävitav teisi ökosüsteeme Maade niisutamine Muldade sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise pinnase muutused. Põhjavee reostus (banaan vajab palju väetamist) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide vähenemine koos kahjulikega Monokultuuride kasvatamine
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Janari Sai Inimese mõju keskkonnale Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2012 Sisukord 1. õhu saastamine; 2. osoonikihi kahanemine; 3. globaalne soojenemine; 4. pinnase saastumine; 5. vee saastumine; 6. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; 7. looduse mitmekesisuse vähenemine; 8. loodusressursside vähenemine. 9. Inimese mõju 10. Maakasutus 11. Metsa raie 12.Looduslike elupaikade kadu
Fenoolide kahjulikkus keskkonnale Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks te...
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid.
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku ...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
• Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: •õhu saastamine; •osoonikihi kahanemine; •globaalne soojenemine; •pinnase saastumine; •vee saastumine; •mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; •looduse mitmekesisuse vähenemine; •loodusressurside vähenemine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime-
loomakasvatuste, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on siseveekogude kinnikasvamised ning vee kvaliteedi halvenemine. Keskkonna kahjustamise ära hoidmiseks on ette võetud mitmeid meetmeid. Keskkonnakaitse on muutunud väga tähtsaks pea kõigis poliitikavaldkondades. Ka tööstus on hakanud pidama keskkonnaküsimusi esmatähtsaks ning võtab kasutusele meetmeid, et loodust säästa. Väikesed asjad mida me iga päev teeme võivad üheskoos keskkonnale tohutut mõju avaldada. Kodus, tööl ja kaupluses õigeid otsuseid tehes saame anda olulise panuse keskkonna kaitsmiseks.
Valglinnastumise mõjud keskkonnale Töö autor: Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levi...
Inimtegevuse mõju keskkonnale Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega. Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stres...
Teine väga suur suitsetamisega seotud looduse reostumise probleem on prügi viskamine. Ameerika teadlastel on suured mured suitsetamise negatiivse mõju suhtes maailma ökoloogia peale. Nende arvates, tubakasuits ei ole loodusele nii kahjulik, kui suitsetajate harjumus visata suitsukonisid enda jalga. Uurimuste ajal selgus, et igal aastal järvedes, meredes ja ookeanides, randadel ja avalikkes kohtades koguneb üle 770 tonni suitsukonisid. See tekkitab väga suure ohtu keskkonnale. Kõige halvem on aga see, et ise suitsukonisid ei reostu – nende struktuur lõhustab umbes 10-15 aastate jooksul, aga see on ainult lõhustamine, see ei ole täielik biolagunemine. Teiste sõnadega, ise suitsukonisid kunagi ei kao loodusest. 4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele Looduses leidub nikotiini vaid tubakataimes. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid.
Inimtegevuse mõju keskkonnale Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõ...
mugava eluga ning selleks peab loodust kahjustama. Näiteks on inimesed harjunud sellega, et nad kasutavad paberit igapäevaselt ja mitte ainult kirjutamiseks, vaid nt poes lihatoodete pakendamiseks või tualetis WC-paberina. Seega on paratamatu, et vähemalt mingil määral on paberitootmine praegu ja lähitulevikus veel vajalik. Samas aga üritab paberitööstus vähemalt Eestis enda poolt tekitatud kahju keskkonnale heastada. See tähendab, et nende puude asemele, mis paberitööstusesse lähevad, istutatakse uued. Tegelikult on aga seegi seaduse poolt reguleeritud. Nimelt ütleb keskkonnavastutuse seaduse § 1.1: Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Seega, kui nad neid puid ei istutaks, ei tohiks nad ka teisi maha võtta. Mõned võivad arvata, et seoses arvuti ja interneti tähtsuse suurenemisega hakkab paberi tähtsus
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Keskkonnakorraldus ja planeerimine Urmas Sepp KALMISTUTE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA AVALIKULE TERVISELE Teenistusõppe praktika (keskkonnaprojekt) TARTU 2011 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 3 Matmiskombed Muinas-Eestis .................................................................................................. 3 Tänapäeva kalmistute kujunemislugu ..........................................................
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult
mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Uudismaade tohutu kasv ja karjamaade laiendamine on viimasel paaril sajandil hävitanud looduslikke ökosüsteeme paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade
Rail Balticu analüüs Rail Baltic on Euroopa standartitele vastav umbes 950 km pikkune rahvusvaheline raudtee projekt. Raudtee läbiks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Projekt algatati juba aastal 1994 ja peaks kõige varasemalt lõppema aastal 2025. Raudtee on mõeldud nii kauba kui ka reisijate vedamiseks. Palju on meedias kajastust leidnud Rail Balticu mõju ümbritsevasse keskkonda. Rail Balticut plaanitakse rajada alale, mis minimaalselt mõjutaks ümbritsevat keskkonda. Selle tagamiseks tehakse uuringuid, kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud. Neid tehakse alles siis kui sobiv trassi asukoht...
Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
ARVUTITE MÕJU KESKKONNALE JA TERVISELE Referaat Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Mõju keskkonnale..................................................................................................... 4 1.1 Prügi reisib.......................................................................................................... 4 1.2 Kasum iga hinna eest......................................................................................... 4 1.3 Keskkonnaprobleemid........................................................................................ 4 2. Mõju tervisele..........
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on
Puhastusvahendite mõju keskkonnale ja tervisele Puhastusvahendite mõju keskkonnale Osoonikihi kahjustumine Globaalne soojenemine Veekeskkonna hävimine Elusorganismide mürgitamine Kõige ohtlikumad on ained, mis ei lagune ning jäävad keskkonda püsima väga pikaks ajaks. Kemikaali klassifitseerimine keskkonnaohtlikuse järgi mürgine elusorganismidele püsiv bioakumuleeruv Kõik ohtlikud kemikaalid peavad olema vastavalt märgistatud! Keskkonna kaitsmine Kasutage loodussõbralikke ja looduses lagunevatest koostisosadest valmistatud seepe Loodussõbralikus tootes ei kasutata ohtlikke aineid ning tooted ei kahjusta taimestikku, loomastikku ega inimese tervist Puhastusvahenditega kokkupuutumine Inimene võib kemikaaliga kokku puutuda läbi allaneelamise, sissehingamise, naha või haavade. Mürgistuse ennetamine Kasuta ainult selliseid pakendeid, millel on lastekindlad sulgurid Hoia kõik kemikaalid lastele kättesaamatus kohas Hoia ja säilita kõi...
Halogeenühendite kahjulik mõju keskkonnale Kõik halogeenid , eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Võtame näiteks diklorometaani ehk värvieemaldi - selle aine tööstusliku kasutamisel on võimalik kaitsta töötajaid kui ka keskkonda kuid probleemid tekivad siis kui seda müüakse tavatarbijale. Diklorometaan on mürgine ja vähki tekitav kemikaal , millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimestele kiiresti. Selleks ajaks kui inimesed diklorometaani tunnevad on ohutuse piir juba kolmekordselt ületatud ja seetõttu on raske end selle eest juba kaitsta. Ka dikloroetaan ehk taimekaitsevahend on mürgine ja väga tuleohtlik .Kuulub püsivate orgaaniliste ainete hulka ja võib kanduda kaugele . Atmosfääris l...
Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1Arvuti kasutamise negatiivne mõju õpilaste tervisele..................................................3 1.1Uuring õpilaste arvuti kasutamise kohta...............................................................3 2Arvutite mõju keskkonnale..........................................................................................4 2.1Jäätmete transportimine arenenud maadest arengumaadesse................................4 2.2Käitlusest tekkiv mõju tervisele............................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.........................................
Rahvaarvu kasv, inimtegevuse mõju keskkonnale Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Rahvaarvu kiire kasv 3.Rahvaarvu kasv kuude kaupa 4.Rahvastiku kasv 5.Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid 6.Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid 7.Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Sissejuhatus Aastatuhandeid kasvas inimeste arv aeglaselt, mille põhjustas: Haigused Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804. ...
Turismi negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale MAJANDUS 1. Riikide poliitiline ja majanduslik olukord mõjutavad oluliselt turismi. Riikides, kus on näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem.
Robert Rivik Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale 04.02.10 Me saame reisida ja tegeleda kaubavahetusega tänu liiklusele, see on meile kasuks, kuid kas see on hea ka keskkonnale? Selleks, et liiklus saaks toimida on vaja energiat, selle energia saame mootoritest. On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad. Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel, säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes
Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale Vulkaanid on inimesi ja looduskeskkonda ajaloost vaadatuna pidevalt mõjutanud ning loodetavasti või kahjuks tunneme me nende mõju tänapäevalgi. Maailmas on praeguse seisuga umbes 1500 tegevvulkaani, millest kolm neljandikku asuvad küll Vaikse ookeani laama äärealadel, kuid nende mõju tunneb kaudselt või otseselt kogu planeet Maa. Omakorda küsimus on: kas mõju on positiivne või negatiivne? Maakera asustatud piirkondades põhjustavad vulkaaanid suuri õnnetusi, alates inimeste hukkumisest kuni looma- ja taimeriigi kahjustamiseni. Vulkanismi tagajärjel tekkivad laavavoolud, lahaarid, vulkaaniline tuhk ja püroklastiline vool võivad olla nii loodusele kui ka inimestele laastavad. Laava voolamisel kraatrist alla hävitab ta kõik, mis ta teele ette jääb, hävitades nii inimasutusi ja keskkonda. Lahaarideks nimetatakse vulkaanilisi mudavoole, mis mööda vulkaani nõlve a...
Hugo Treffneri Gümnaasium Bensiini kahjulikkus keskkonnale ja alternatiivsed lahendused Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin sellise teema, kuna see on globaalne probleem ja ohustab kõiki Maal elutsevaid eluvorme, kuna me täpseid tagajärgi ei tea. Fossiilsed kütused on maailmale hetkel üks suuremaid ohte. Liigne kasutamine võib
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale......
puuduseid. Tuumaenergia tootmine on säästlik. Energia tootmiseks vajaliku tooraine kogus on minimaalne, kuid selle käigus tekivad radioaktiivsed jäätmed, mida ei osata tänapäeval kahjutuks teha. Teadlased töötavad pidevalt leidmaks lahendust radioaktiivsete jäätmete käitlemisele, kuid seni pole tulemuseni jõutud. Jäätmed ladustatakse, tihti maetakse need mere põhja, ning need püsivad radioaktiivsena sadu aastaid, olles samal ajal ohuks ümbritsevale keskkonnale. Tuumaenergia kasutamine on tulega mängimine. Õnnestunud energiatootmise korral on kahju keskkonnale väike, kuid väiksemgi viga võib viia radioaktiivsete jäätmete lekkimiseni ja hullemal juhul tuumakatastroofini, nagu juhtus Fukushimas ja Tsornobõlis. Keskkonna ja inimese mõju üksteisele on vastastikune ning on aja jooksul palju muutnud. Charles Cook on öelnud: "Sinu juured on looduses. Pole tähtsust, kes sa oled, kus sa elad või milline su elu on
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide ...
Alkohol- Naha kaitsevõime väheneb Benzalkonium Chloride- Ärritab nahka, silmi, nina, kõri Dietanolamiin- Põhjustab vähki Keemilised lõhna- ning värvained- Tekitavad vähki, allergiaid, nahaärritust, peavalu, väsimust. Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ühend, mis sisaldab süsinikaatomit. Kosmeetika etiketi peal on koostisained mahulises järjekorras. Säästev pakendamine. ÖKOMÄRGISEGA TOOTED Põhjamaade Luik Euroopa Liidu Lilleke Saksamaa Sinine Ingel LOOMKATSED Usutakse, et seadused nõuavad kosmeetikatoodete testimist loomadel. Säästva kosmeetika naturaalseid koostisaineid ei ole vaja loomadel katsetada. KESKKONNA MÜRGITAMINE
· Tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur · Soojapidavus mitte tekstureeritud kiududel väike · UV kiirtele vastupidav. Talub hästi ilmastikumõjusid · Raskesti värvitav kiu tiheda ehituse tõttu · Hallitus, mikroorganismid ei kahjusta polüestrit · Negatiivne omadus on suur elektriseeruvus. · Lähevad topilisteks (pillingualtid) · Mittehügroskoopsed · Termoplastilised Polüestri mõju keskkonnale ja inimese tervisele ? Pidevalt on kasvanud tehismaterjalide tarbimine. Nafta baasil valmistatud polüester, millest on valmistatud palstpudelid ja fliispusad, on aasta aastalt populaarsemaks muutunud. Polüestri tootmisega on seotud mitmed negatiivsed keskkonnamõjud vee reostamisest kasvuhoonegaaside tekitamiseni, mis mõjutab ka lõpuks inimeste tervist. Naftast polüestri tootmine ei ole keskkonnamõjudest prii. Esmalt mängib rolli suur energiakogus, mida protsessis vajatakse
Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast ve...
rasvarakkudest(maitseks) ja veresoontest(värvi ja raua jaoks). Need kasvatatakse eraldi ja segatakse hiljem kokku. See aga ei tohiks olla suur probleem, kuna praegu tarbitavad kanapallid ja hot dogid ei erine sellest millegi poolest. Esimesed burgerid võivad maksta umbes 300 000 dollarit burgeri kohta, kuid aja möödudes hind väheneb, kui leitakse effektiivsemaid tootmismeetoideid. (Maria 2012) Joonis 2. Esimesed in vitro lihad on tuhmid õhukesed lihaplaadid. Mõju keskkonnale Praegu on kariloomadest saadud valgu tarbimine umbes 50,3 miljonit tonni aastas. Sama hulga proteiini saamiseks sojaubadest oleks vaja maad 1,8-2,6 miljonit km2. See on umbes 5% kogu maast, mida praegu kastutakse kariloomade jaoks. Kariloomade valgu in vitro lihast saadud valgu vahetamisel oleks vaja ainult 0,07 km2 maad mis on 0,2% praegu kariloomade jaoks kasutatavast maast. Energia tarbimine oleks küll 7% suurem, kuid kasvuhoone gaaside tootmine väheneks 88%
looduskeskkonnale ja seda tarbiva inimese tervisele. 2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale Kuigi muundkultuuride intensiivne kasvatustehnoloogia annab võõrliikide- ning umbrohtudevaba saagi, vähendab see looduslikku mitmekesisust põldudel. Samuti ütlevad teadlased, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist, mis viib uute mikroorganismide ja viiruste tekkimiseni. Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Sarnaselt GM taimega, GM kultuuride herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel looduslikele sugulastele, muutuvad horisontaalse geenisiirde kaudu umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiiditolerantsuse ülekandumisel muundamata rapsisortidele ja
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1
Levinumad on näiteks erinevad kangad, sukad, langevarjud, õngejõhvid, köied, rihmad, autoturvavööd ja ujumisriided. 1940.aastatel hakati kasutama ka nailonist pillikeeli. Nailonist on valmistatud ka enamus meile tuntud veekindlaid asju, nagu näiteks vihmakeebid, matka- ja tööriided. Nailon ei ole tavalises olekus ja keskkonnas kahjulik. Nailoni tootmisel aga eraldub palju lämmastikoksiidi, mis on üks kasvuhoonegaasidest ning seega keskkonnale kahjulik. Kuna nailon ei hästi lagune, mõjutab keskkonda ka samuti suur hulk äravisatud nailonist tooteid, mis suure koguse tõttu ära põletatakse. Nailoni põletamisel eraldub samuti erinevaid gaase, nagu näiteks vesiniktsüaniid ja ammoniaak, millest esimene on väga mürgine.
RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Looduslike elupaikade hävitamine ja nende asendamine monokultuuridega Hävib palju taime- ja loomaliike
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on ühes sigaretis umbes 4%. Sattudes kopsudest verre häirib vingugaas vereliblede tööd, mistõttu organismi hapniku varustus väheneb ja selle tagajärjel väheneb ka inimese jõudlus. Tõrv sisaldab umbes ...
Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle,
eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Paberi tootmine Hiinas. 1 - meister sõelaga vanni juures, 2 - puidust kaan lehtede vajutamiseks, 3 - lehtede pressimine,
tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside liikumise tulemusena, mis sõltuvad päikeseenergia tugevusest. Liikuva õhu kineetilist energiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
