1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne.
II KURSUS I teema KORDAMINE PÕLLUMAJANDUS. 1. Põllumajanduse tähtsus. Toiduprobleemid maailmas. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima:
Geograafia KT kordamine. Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa 1 hõlmab peaaegu kogu maismaast 3 jaguneb: haritav maa looduslik rohumaa ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis
segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G gleihorisont · AT toorhuumuslik horisont · O kõduhorisondid Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Värvuse poolest, toitaine sisalduse poolest, mulla tüsedusest, mulla tihedus. Mida näitab horisondi tihedus mullas?
Kõik kommentaarid