Inimtegevuse mõju keskkonnale (0)

Inimtegevuse mõju keskkonnale
Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima , et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu?
Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette. Paljud jäätmed on sellised, mis ei lagune, vaid hakkavad tekitama erinevaid ühendeid. Näiteks rauast terad võivad hakata roostetama ja selle käigus reostub vesi. Pere läheb nädalaks puhkama, selle ajaga tekib suur hulk prügi ja kui inimesi pole õigesti kasvatatud, siis see prügi jäätakse metsa. Kaua laguneb prügikott looduses? Mugavad inimesed ostavad peres kõigile autod ja sõidavad lühiksed teed autoga. Ei mõelda, et masina heitgaasid ei mõju meie Mss atmosfäärile kuigi hästi.
Tänapäeval on palju erinevaid vahendeid ja võimalusi liiklemiseks. Võimalus on kasutada ühistransporti või olla sportlik ning liigelda jalgrattaga . Tavalises sõiduautos on viis kohta ja kui mitu inimest käib ühte kohta tööle samast kohast, siis miks ei võiks olla ökonoomsem ja sõita kõik koos. Paar autot vähem liikluses ja meie Maa on juba natukene puhtam. Paljud ohtlikud aurud satuvad õhku tehase korstende kaudu, millel pole peal spetsiaalseid katteid. Katted tuleks muretseda kindlasti. Ohtlike kemikaale on tänapäeval võimalik hävitada, neid ei pea peitma enam maa alla. Muutes lenukite arvu ja kõrgust taevas ja ostes osoonisõbralikud külmkapid, saame ära hoida osoonikihi hõrenemise.
Kui me ei pööra oma tegevuste tagajärgedele tähelepanu, siis võime mõtlematult osoonikihti augud tekitada. Selle hõrenemise tagajärjed on surmavad. Sagenema võivad hakata vähkkasvajad, juurde võivad tulla uued pärilikud haigused ja muutuda võib rakkude keemiline koostis ning pidurduda nende kasv. Fossiilsete kütuste põletamisega suureneb süsihappegaari hulk atmosfääris ja see võib tekitada kasvuhooneefekti. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine . Nii tugevdame me Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Inimtegevuse tulemusena võivad Maale sattuda ka happevihmad, mis põhjustavad probleeme kaladele ja taimestikule.
Iga inimese tegevus jätab Maale jälje, kas siis kahjuliku või kahjutu . Mõeldes ette kaugesse tulevikku, siis teame, et aega on veel kõik päästa ja oma tegevusi kontrollida. Piisab sellest, kui teha ära üks oluline samm ja juba võid enda üle uhke olla. Üks mõistlik otsus täna ja juba homme on maailm parem.