Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika kirjand teemal Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Robert Rivik
Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale 04.02.10
Me saame reisida ja tegeleda kaubavahetusega tänu liiklusele, see on meile kasuks, kuid kas see on hea ka keskkonnale?
Selleks, et liiklus saaks toimida on vaja energiat, selle energia saame mootoritest. On olemas mitmeid mootoriliike, inimene kasutab nendest tema jaoks kõige sobivamat, kütusemootorit, mis on keskkonnale kõige kahjulikum. Mootori töötamiseks on vaja ressursse, mida saadakse maa seest ja mis on taastumatud loodusvarad . Inimesed kasutavad neid ressursse võimalikult odavatel viisidel , säästes sellega palju raha, kuid kahjustades omaenda elupaika, pannes loodusressursid looduse enda vastu tööle.
Väga palju liigeldakse sellepärast, et inimesed pole piisavalt leidlikud ja ei kasuta loodusressursse õigesti. Näiteks tuuakse Eestisse sisse väga palju toiduaineid, mida saaks ka Eestimaa pinnal kasvatada, kuna muld siin on piisavalt viljakas. Toiduainete transport vajab kütuste põletamist, mille tulemusena paisatakse loodusesse suurel hulgal mürkgaase. Loodustsäästvam oleks kasvatada toiduaineid omal maal, jättes sellega alles kütuste jaoks kuluvad loodusvarad ja säästes keskkonda mürkgaaside eest.
Kõige rohkem avaldavad mõju keskkonnale heitgaasid, mis nõrgestavad Maad kaitsvat osoonikihti. See kiht kaitseb kõiki Maal elavaid olendeid ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi kadumisel sureksid kõik elusolendid peale inimese, sest kindlasti leiutaksid inimesed enda kaitseks midagi välja, kuid siis poleks elu Maal enam nii mitmekesine .
Kõik, mida inimene loodusesse paiskab, see sinna ka jääb. Heitgaasid ei kao ära, vaid hakkavad tekitama kasuhooneefekti ehk soojendama maailma. Viimase 100 aastaga on maa keskmine temperatuur tõusnud 0,7 kraadi, kui see nii jätkuks, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur 85 kraadi. Inimkond ei sureks välja, kuid peaks aja jooksul kohanema hoopis teistsuguste tingimustega ja muutuma hoopis teistsuguseks elavaks liigiks Maa peal.
Keskkonna ühtlase halvenemise põhjuseks on inimkonna kiire areng. Kõik uued leiutised ja saavutused tulenevad looduse heaolu arvelt. Tegelikkuses ei kahjusta inimkond keskkonda, vaid iseennast . Öeldakse, et võta elust kõik, kuid kõike võttes jätame kaugetele järgnevatele põlvedele ainult probleemid, mis seonduvad keskkonna halvenemisega.
  • Viited:
Füüsika kirjand teemal Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale #1 Füüsika kirjand teemal Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Opi Targalt Õppematerjali autor
Füüsika kirjand teemal Liikluse mõju ümbritsevale keskkonnale

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

ning sõna koloogiline omandas tähenduseks "tasakaalukas" Ökoloogia - looduskteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalselt jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Agroökoloogia- ökosüsteemide majandamise uurimisega Maastikuökoloogia- maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes Rohelise ideoloogia tahku arendab süvaökoloogia. Keskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Referaat Globaliseerumine
29
doc

Referaat Globaliseerumine

Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide " endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui · ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Tarbijatele krediidi andinise suurendamine, mis on platvormiks edasi selle tarbimise kasvule. Kõigis infokanalites võimas reklaami voog, mis kõrvaldab kindlad piirid informatsiooni ja reklaami vahel. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. Selle

Kodanikuõpetus
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia o füsioloogia ­ õpetus organismi talitustest o käitumisökoloogia ­ õpetus organismide käitumise kohandavast tahendusest o geneetika o evolutsiooniõpetus · keemia · füüsika Keskkonnaökoloogia ­ (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ­ ökotoksikoloogia ­ mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni

Keskkonnakaitse ja säästev areng
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus; 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas; 8) meditsiiniabi korraldus sadamas; 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus; 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord. 3) Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude,

Tehnoökoloogia
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.

Geograafia
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

 Tõenäoliselt mitte lineaarne.  Olulisim funktsionaalne mitmekesisus = seire  Edifikaatorid – liigid, kes kujundavad koosluste põhiomadusi, nt metsades puud ja rabas turbasammal.  Haruldustest funktsionaalselt erilised liigid ehk tugiliigid  Looduslikult liigivaese ökosüsteemi rikastamine (viime liike juurde) ei pruugi anda tulemust  Kahjustamise sotsiaalne mõju: ebavõrdsus suureneb  Isegi kui keskmine tulu kasvab võib suureneda ebavõrdsus. Need kogukonnad, kes enne sellest ökosüsteemist olenesid saavad suurt kahju ja mingi osa inimesi hakkavad elama veel paremini, seega suurenev ebavõrdsus.  Ohustatumad inimgrupid ei saa tavaliselt protsesse ise mõjutada (üleujutatud piirkonnas elamine). Tingliku väärtustamise meetod:

Kategoriseerimata
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

 Tõenäoliselt mitte lineaarne.  Olulisim funktsionaalne mitmekesisus = seire  Edifikaatorid – liigid, kes kujundavad koosluste põhiomadusi, nt metsades puud ja rabas turbasammal.  Haruldustest funktsionaalselt erilised liigid ehk tugiliigid  Looduslikult liigivaese ökosüsteemi rikastamine (viime liike juurde) ei pruugi anda tulemust  Kahjustamise sotsiaalne mõju: ebavõrdsus suureneb  Isegi kui keskmine tulu kasvab võib suureneda ebavõrdsus. Need kogukonnad, kes enne sellest ökosüsteemist olenesid saavad suurt kahju ja mingi osa inimesi hakkavad elama veel paremini, seega suurenev ebavõrdsus.  Ohustatumad inimgrupid ei saa tavaliselt protsesse ise mõjutada (üleujutatud piirkonnas elamine). Tingliku väärtustamise meetod:

Kategoriseerimata
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

otsustest ja keskkonnamõjudest. Selgitada tegevuste taustal olevaid mõtteviise ja tegureid ning tutvustada valdkonna uurimistegevuses kasutatavaid teaduslikke meetodeid. Anda ülevaade olulisematest mõistetest, et tulevasel spetsialistil oleks võimalik erialastes diskussioonides aktiivselt kaasa lüüa ja oma seisukohti avaldada. Adekvaatse pildi ja arusaamise tekitamiseks ei piisa ainult majandusteadusest, vaid tuleb seda siduda nii ökoloogia, tehnika ja tehnoloogia, keemia, füüsika, ärijuhtimise kui muude distsipliinidega. Mõistetest Ökonoomikat ehk majandusteadust defineeritakse sageli kui teadust piiratud ressursside kasutamisest. Vahel nimetatakse seda ka uurimuseks kompromisside, s.t. valikute tegemisest. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmise sisendeid, mitte ainult maad, mineraale ja kütuseid, aga ka tööjõudu ja kapitali. Loodusvaradele on iseloomulik, et neid pakub loodus, mitte ei loo inimene. Inimene

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun