10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katrin Orav
Õppematerjali autor
gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2
1.____________________________ 2. ____________________________3. ____________________________4. _____________________________ b) 3 aspekti, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist: 1.____________________________ 2. ____________________________3. ____________________________ c) d) Selles demograafilises etapis hakkavad sündimus ja loomulik iive langema - ___________________________________________________________ e) Kiire rahvaarvu kasv - __________________________ f) Kaasaegset rahvastikutüüpi iseloomustab: kõrge sündimus, madal suremus / madal sündimus, kõrge suremus / madal sündimus ja suremus g) Iga ühiskond siirdub madala sündimuse ja suremusega tüübilt kaasaegsele tüübile - ______________________________________________________ 2) Arutle lühidalt järgnevate küsimuste üle kirjalikult: a) Millised on tänapäeval olulisemad surmade põhjused?
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Selgita globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele. Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine, kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng, majandusorganisatsioonide kasv
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; RAHVASTIK JA ASUSTUS 8. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle tagajärgi; miljard 10 Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid