50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olenopilane
Õppematerjali autor
Tänu sellele kasutatakse neid rasvade, õlide, vaikude jt materjalide lahustamiseks. Peamiselt kasutatakse fluor- ja kloroorgaanilisi ühendeid, sest broomi ja joodi ühendid on kallimad ja ka toksilisemad. Diklorometaan - CH2Cl2 tuntud ka kui metüülkloriid. Kasutatakse peamiselt värvi eemaldina. On tööstuslik kemikaal mida kasutatakse ka farmaatsiatööstustes. Diklorometaan on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju. See kahjustab inimese kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. Põhjustab teadvuse kaotust ja on ohtlik ka südamele. Selle aine tööstuslikul kasutamisel on aga täiesti võimalik kaitsta nii töötajaid kui ka keskkonda. Probleemid tekivad aga siis, kui see jõuab tavakasutaja kasutusse. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Selleks ajaks, kui inimene CH2Cl2 lõhna tunneb, on ohutuse piir ületatud umbes kolme kordselt. Sellestõttu on erakordselt raske inimsetel end selle eest kaitsta
vähe, kuid lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Halogeeniühenditest (2) Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ained. Metüleenkloriid Metüleenkloriid ehk diklorometaan (CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka narkoosiks, kuid kahjulike kõrvaltoimete tõttu loobuti sellest ammu. Kloroformi kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Keskkonna ohtlikkuse tõttu, on ka kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. Tetrakloorsüsinik Tetrakloorsüsinik ehk
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on
Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teine inimesi otseselt mõjutav ja probleeme tekitav ainete segu on DDT, mis tuli kasutusele Teise maailmasõja ajal. See on valge kristalne aine, mis vees peaaegu ei lahustu. DDT on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina ehk kahjurite hävitajana. Esialgu peeti seda ainet inimestele ja loomadele ohutuks, kuid üsna pea avastati selle tegelik mõju. Selle ohtlikkus hakkas ilmnema hulgikasutuses. Ta kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. DDT tootmist ja tarbimist hakati keelustama juba 1970. aastatel, ent arengumaades kasutatakse seda endiselt malaaria vastu võitlemiseks, mis levib sääskede teel. Seega on selle kasutamine või keelustamine vastuoluline küsimus. See aine on näiteks Läänemere elustikule palju kahju toonud. Neid halogeeniühendeid on veel ja veel, mis meile kahju toovad, kuid me saame olla rahul,
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogee
Nahale sattunud HF on väga ohtlik ning kui seda kohe maha ei pesta, siis imbub ta märkamatult kudedesse, põhjustades nende kärbumist. Ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi, olles üks väheseid happeid, mida ei saa hoida klaasanumates. Põhjus seisneb selles, et klaasi koostises oleva räniga moodustab fluor püsivama sideme kui hapnikuga. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. HF mõju söövitava mõju klaasile avastas juhuslikult kaltsiumfluoriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil saksa juveliir H. Scwanhard 1670 aastal. 3. Kloor Leidumine ja Saamine Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt
1) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused 2) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus 3) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 4) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 5) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) 6) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad 7) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile 8) Diklorometaani, triklorometaani (kloroformi), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad 9) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama
katalüsaatori mõjul: 2H2O2 2H2O + O2 2. kasutatakse ka vee katalüüsi 3. odavaim meetod on vedela õhu fraktsioneeriv destillatsioon, mille tulemusel saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik. Kasutusalad · Terasesulatuses · Keevitustöödel · Põlemisprotsessidel · Keemiatööstuses · Tuukrite ja kosmonautide hapnikuga varustamisel · Meditsiinis Hapniku ühendid Vesi H2O · Keemiliselt püsiv ühend · Väge nõrk elektrolüüt · Reageerib nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega · Aktiivsemate metallide suhtes käitub oksüdeerijana Vesinikperoksiid H2O2 · Ebapüsiv ühend · Tugev oksüdeerija · Kergelt ja kiiresti lagunev ühend Hapnik looduses Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Maapinna lähedastes atmosfäärikihtides on osoonisisaldus tavaliselt tühine. Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik sest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid