Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. 13. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 14. Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud
Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km 3. Eksootilisemaid vulkanismi ilminguid. 1.Maasisese gaasipilve emanatsioonid. Nt. CO 2 2.Maar-pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater. Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga.
Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus
Kas vulkaanid on ainult kahjulikud või ka kasulikud? Pool maailma on täis neid ohtlikke, rahvakeeles, tulemägesi, kuid inimesed suhtuvad neisse vägagi erinevalt. On neid kelle jaoks on see looduseime midagi, mida peaks iga hinna eest vältima ja oma elupaiga vaatama vulkaanidest nii kaugel kui võimalik. Kuid leidub ka inimesi kes on ohtliku situatsiooni pööranud inimkonnale kasulikumaks. Aga kindlasti leidub ka selliseid, kellel pole aimugi millega on tegu ja veel vähem on sellega kunagi elus kokku puutunud. Kuna vulkaanid ei ilmu ühel ootamatul hetkel lihtsalt maa seest nagu ei kuskilt välja, vaid asuvad kindlates paikades, ei ole neid ka nii raske ette ennustada, kui näiteks maavärinaid. Kuid probleemi tekkitab asjaolu, et vulkaanide piirkonnas on väga viljakad mullad ja seega ka soodne elupaik inimestele. Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult suurusjärgu võrra väiksem maav
Vulkanism ja vulkaanid vulkaan koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide vulkaanid on Suu
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste
Näide basalt Gneiss Põlevkivi Marmor Lubjakivi kvartsiit liivakivi 4. Laamade liikumine & sellega kaasnevad protsessid VEEL FAKTE: -Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nim transformmurranguteks. (Nt. San Andrease murrang Põhja-Ameerikas)-Seal toimuvad vaid madala sügavusega maavärinad. -Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline.
Kõik kommentaarid