Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale (0)

Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale
Vulkaanid on inimesi ja looduskeskkonda ajaloost vaadatuna pidevalt mõjutanud ning loodetavasti või kahjuks tunneme me nende mõju tänapäevalgi. Maailmas on praeguse seisuga umbes 1500 tegevvulkaani, millest kolm neljandikku asuvad küll Vaikse ookeani laama äärealadel, kuid nende mõju tunneb kaudselt või otseselt kogu planeet Maa. Omakorda küsimus on: kas mõju on positiivne või negatiivne?
Maakera asustatud piirkondades põhjustavad vulkaaanid suuri õnnetusi, alates inimeste hukkumisest kuni looma- ja taimeriigi kahjustamiseni. Vulkanismi tagajärjel tekkivad laavavoolud, lahaarid, vulkaaniline tuhk ja püroklastiline vool võivad olla nii loodusele kui ka inimestele laastavad. Laava voolamisel kraatrist alla hävitab ta kõik, mis ta teele ette jääb, hävitades nii inimasutusi ja keskkonda. Lahaarideks nimetatakse vulkaanilisi mudavoole, mis mööda vulkaani nõlve alla liiguvad. Selle nähtusele annab hoogu juurde lume ja jääga kaetud vulkaani tipp, mis purske käigus sulab ning muundub mudavooluks. Üks suurimaid lahaariga seotud õnnetusi toimus Coulmubias 1895. aastal, kui see hävitas täielikult 40 km kaugusel asuva Amero linna. Kõige hukatuslikumaks peetakse eelnevalt nimetatutest püroklastilist voolu, mis koosneb kuumast gaasist ja liigub kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis. Selline vool hävitab kõik, mis ta teele ette jääb. Võrreldes laavavooluga, mille kiirus on vaid mõnikümmend kilomeetrit tunnis on püroklastiline vool palju hukatuslikum. 1902. aastal toimus Martinique saarel suur katastroof, milles eelnevalt mainitud vool tappis üle 26 000 inimese. Minu arvamusel tuleneb selline suur inimeste hukkumine nende hulljulgusest elada vulkaanidele nii lähedal. Vulkaanipursekeid pole võimalik teadlaste poolt alati täpselt ette ennustada ning seetõttu on selline elukoht ebaturvaline. Vulkaaniliselt tekkinud tuhapilvel pole küll otseseid katastroofilisi tagajärgi, kuid see võib häirida lennuliiklust. Äärmiselt plahvastulikest vulkaanipursetest võivad tuhapilved jõuda stratosfööri ning jääda sinna kuudeks. See takistab päikesevalguse Maale jõudmast ning kliima muutub külmemaks. Soojal maal elavatele loomadele ja inimestele võib selline kliimamuutus olla traagiline. Inimesed sõltuvad otseselt oma saagist ning selle külmudes võivad inimesed nälga jääda. Ilmade külmenedes otsivad sealsed loomad endale uue elukoha, kui nad tahavd ellu jääda. Arvatakse, et kui maailma suurim vulkaan Yellowstone purskama hakkab, siis võib tulemuseks olla uus jääaeg ning selle tagajärjel saabuda maailma lõpp.
Vastupidi üldisele arvamusele ei pea aga vulkanismi mõju olema alati negatiivne. Miks vulkaanide läheduses elab nii palju inimesi? See ei tähenda seda, et neile meeldib oma eludega riskida, vaid et tulemägede ümbruses olev muld on väga viljakas. Vulkaanituha ja murenenud laava poolt toitaineterikkaks muudetud muld annab inimestele sissetuleku ja söögi hamba alla ning seetõttu ei hooli nad riskist. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad sellistel muldadel suurepäraselt. Kõige paremaks näiteks on Jaava saar, kus praegusel hetkel on umbes 20 üsna aktiivset vulkaani, kuid elanikkonna tihedus on seal 1000 inimest ruutkilomeetri kohta. Vulkaanilisel tuhal on ka üks süngem abiviis. Nimelt on ajaloos tuha alla jäänud linnad aidanud meil vanu aegu paremini avastada ja uurida. Kõige tuntum on arvatavasti 79. aastal Vesuuvi vulkaani tuha alla jäänud Pompei linn. Vulkaanid on aga veel omakorda suurepärased tooraine tootjad. Missugusest materjalist on ehitatud mitmevärviline Armeenia pealinn Jerevan? See on ehitatud tuffist – ainest, mille vulkaanid on sügavalt maapõuest välja heitnud. Tuff on kerge, vastupidav, kergesti töödeldav ja ennekõike odav, sest selle leiduvus on nii suur. Laavas, gaasides , vulkaaniliste allikate soojades vetes esineb ka mitmesuguseid keemilisi elemente ja radioaktiivseid ning haruldasi metalle . Rääkimata sellest, et iidsete vulkaanide ladestustest on leitud kulda, hõbedat, elavhõbedat, tina ja vaske. Vaske kaevandatakse näiteks Kounardis, kus 300 miljonit aastat tagasi tegutses aktiivne vulkaan. Looduslikes laboratooriumites ehk vulkaanides sünnib lisaks kõigele eelnevale kõige tugevam ning väga kallis mineraal – kalliskivi teemant . Teemantid on asendamatud tööstuses ja ehtekividena. Vulkaanid on lisaks toorainete tootmisele veel hiiglasuured soojuse ja enegia vabrikud. Sellist loodusliku kütet kasutatakse Islandil, Jaapanis ja Californias. Loomulikult säästab vulkaaniline küte ka loodust – aidates kas või natuke kaasa reostuse vähendamisele. Lisaks on vulkaaniline keskkond vajalik kindlatele taime- ja loomaliikidele.
Lõpetuseks võib öelda, et vulkanismil on looduskeskonna ja inimeste suhtes kahetine mõju – positiivne ja negatiivne ehk tulemägede aktiivsest tegevusest on nii kasu kui ka kahju. Levinud on arvamus, et tulevikus kaalub vulkaanidest saadav kasu üle nö kurja, mida vulkaanid vahel tekitavad ning teadlaste ennustamine tulemägede purskamise suhtes muutub täpsemaks.
Kasutatud allikad:
A.Muranov. Maakera loodusjõudude kütkes – Tallinn „Valgus“ 1986 lk 144 – 150
M. Allaby. entsüklopeedia Maa – Sinisukk 2009 lk 92 – 93
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/vulkanis.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan