Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nailoni ajalugu, valmistamine, kasutamine ja mõju keskkonnale. (0)

1 Hindamata
Punktid
Nailoni ajalugu-valmistamine-kasutamine ja mõju keskkonnale #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor opiaat Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pptx

Polüamiidkiud-nailon

Polüamiidkiud-nailon Sissejuhatus Polüamiid ehk nailon on sünteetiline polümeer, mis on termoplastne, siidine materjal ja millel on küllaltki head omadused. Ajalooline taust ja areng(1) 28.Veebruar 1935 avastas Wallace H. Carothers polüamiidi 1940.aastal tulid USA-s müügile esimesed nailon sukad Ajalooline taust ja areng(2) Teise maailmasõja ajal hakati polüamiidi kasutama kui siidi aseainena ning see leidis kasutust sõjatööstuses ja igapäevaelus. Polüamiidkiud on sünteeskiudude hulgas toodangumahult teisel kohal Ajalooline taust ja areng(3) 2004.a toodeti maailmas 3,7 miljonit tonni polüamiidkiudu Suurimad tootjad: Hiina, USA, Brasiilia, India, Taiwan. Polüamiidi omadusi Kiudude omadusi mõjutab enim NH-rühmade

Kiuteadus
thumbnail
23
doc

Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut PÕHILISTE PLASTIDE LEIUTAMINE JA AJALUGU Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................

Looduskaitsebioloogia
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see teadmine ­ kunst ­ teistesse Aasia maadesse, Vanasse-Egiptusesse ja Kreekasse ning Rooma. Värvimise algaastail kasutatai ainult looduslikke värve (punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest, purpurpunast purpurtigudest - indigo, poti sinine, jt. erinevad taimed, mille kasutamine oli tuntud ka Eesti rahvatraditsioonides). Olukord tekstiilitööstuses muutus, kui 1828.a Saksa keemik F.Wöhler sünteesis ammooniumtsüanaadi kuumutamisel uurea (karbamiid e kusiaine). NH4OCN CO(NH2)2. See muutis keemikute suhtumist orgaanilise sünteesi võimalikkusesse, vitalismiõpetus kaotas mõjujõu. Sellele sünteesile järgnes pikkamööda uusi: 1854 sai M. Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E. Frankland äädikhapet. Enne seda oli sünteesitud nitrobenseeni. Kui 1842. aastal

Materjaliõpetus
thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Poolkarmvill- sisaldab ude- ja üleminevat kiudu, ogakiudu. Karmvill- sisaldab kõikide kiudude tüüpe. 1.4 Keemilised kiud Keemilised kiud liigitatakse tehiskiudude ka ja sünteeskiududeks. Tehiskiud on kiud, mis saadakse looduslikke polümeere keemiliselt muundades. Nende molekulide ehitus ei erine nende tootmiseks kasutatavate lähteainete molekulide ehitusest. Tehiskiudude saamiseks on nende lähteained vaja muuta kiukujuliseks. Sünteeskiud on kiudained mille valmistamine toimub kahes etapis: Madalmolekulaarsetest lähteainetest valmistatakse tekstiilikiudude tootmiseks sobivad kõrgmolekulaarsed ühendid- polümeerid. Saadud kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatakse tekstiilikiud. Sünteeskiude ei liigitata standardites alarühmadesse aga näiteks võib liigitada molekuliahela valmistusmehhanismi järgi. 1.4.1 Tehiskiud Tehiskiudude omadused, ei hoia eriti sooja, katsudes tundub jahedana, imab hästi

Ettevõtlus
thumbnail
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu

Materjalide keemia
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

Võib saada püsiva lahuse asenduslisanditega, kui lisandi ja solvendi aatomite suurused ei erine rohkem kui 15%, lisandi ja solvendi kristallistruktuurid langevad kokku, kui on sarnane elektronegatiivsus ning sarnane valentsus. Nt 38,4% Zn lahustub Cu-s; 2.3% Cu lahustub Zn-s. Või sõlmpunktidevahelise tahke lahuse saamine, kus lisandi ja solvendi aatomite suurused peavad oluliselt erinema, kuna väikesed aatomid difundeeruvad kiiresti. Punktdefektide mõju kristalli omadustele. Mõjutab ioonjuhtivust, kus tahkes elektrolüüdis liiguvad ainult üht tüüpi ioonid. Liikuda võivad vakantsid ja (oma või lisandi) sõlmpunktidevahelised ioonid. Näiteks ZrO2 dopeerimisel CaO-ga (kuni 10-15%) ilmneb anioonide puudus (vakantsid), elektrolüüt töötab hapniku juuresolekul temperatuuril 700-1000 oC ning Li-ioon akus on spinell struktuuriga katoodid ja elektrolüüt, kus liiguvad Li+ ioonid. Lisandi sisseviimisel kristallivõre moondub

Materjalide keemia
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud,

Kategoriseerimata
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud,

Materjaliõpe




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun