EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKKONNAKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA ASUTUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted.....................................................................................
- Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol - Konkurents põllumajandusega suur - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa 3. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Väärispuidu valikraie - Erikasvatusega liigid - Globaalselt keskkonnakaitselised - Vihmametsad meile hapnikku ei anna, CO2 e sidujad 4. Keskkonnakaitselised metsad Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1. Negatiivne mõju suur 2. Metsade asemel põlispõllud 3. On hävitatud suurem osa metsa, näiteks Lõuna-Ameerikas, Aasias 4
Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine Suure territooriumi hõivamine Kaevandatud alad 1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga
süsivesinikud või sünteetiliste süsivesinike segud. ● Biovesinik on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud vesinik, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. Erinevate biokütuste tootmine Biokütuse kasutuselevõtu riskid ● Süveneb konkurents biokütuste tooraine turul. ● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete kütuste hindadega. ● Järjest karmistuvad loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud (näiteks nn Natura alade moodustamine). ● Biokütuste tootmine ei ole kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO2 - neutraale, sest nende tootmisel, töötlemisel ja transportimisel kasutatakse palju sisendeis, mille jaoks on vaja fossiilkütust. ● Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks - kõik see põhineb nafta kasutamisel. ● Kasvupinna laiendamiseks peab maha võtma vihma-ja põlismetsi, mis ei taastu nii pea
komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Skeem 1. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad (EGK andmetel 2002) 2000. aastal kaevandati 759 700 tonni turvast. Kui turba kaevandamine Eestis jääb praegusele tasemele, siis jätkub tööstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vähemalt 900 aastaks. Põhilised keskkonnakaitselised probleemid · Turbarabade hävimine põlemise tulemusena · Soo on veevarude kujunemis- ja säilitusala. Negatiivsed muutused kajastuvad eelkõige piirkondades, kus vee looduslik kaitstus soos ja seda ümbritsevatel aladel on nõrk või puudub. Näiteks soode liigne kuivendamine.
Fosforiidi kaevandamise tehnoloogiad Kihtmaavarana on võimalik kaevandada kahte moodi: 1) avamaakaevandamise moodusega (vaalkaevandamine, aukkaevandamine) pinnase teisaldamine või ümberpaigutamine. 2) allmaakaevandamise moodus (kamberkaevandamine puurlõhketööd. Lankkaevandaminekombain Kaevandamise piirangud Tehnoloogilised piirangud Mäemasinaid on olemas igasuguste tingimuste jaoks. Peamine on tehnoloogiline piirang rikastamine., pole valmisskeeme. Keskkonnakaitselised piirangud peamine piirav tegur, keskkonna ja ühiskonna vähene taluvus. Mõju põhjaveele rikutakse veereziim, alanduslehtrid, reostus (Rakveres karstiilmingud) Diktüoneemakilt kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väävelhape ja raskemetallid. Lisaks õhusaaste (radoon). Lahendus matmine savikihtide vahele. Kaevandamise piirangud Majanduslikud piirangud Kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud. Fosforiiti ei
odavam toota. Ühe kg loomset päritolu valkude eetilistest tõekspidamistest ning empaatiast tootmiseks võib kuluda kuni 10kg taimset teiste elusolendite vastu. Nende meelest on päritolu valke. vale tarbida toiduks elusolendeid, kes on võimelised tundma valu ja emotsioone. Toidu ohutus kardetakse loomse päritolu toidu võimalikku saastatust haigustekitajatest, Keskkonnakaitselised - loomade pidamine võrreldes taimset päritolu toiduga. tekitab keskkonnakahju, alustades reostustega ning lõpetades kasvuhoonegaaside tootmisega Religioossed paljud idamaade usundid (metaan jne) soovitavad taimset dieeti, kuid ei karista liha söömise pärast. Veganluse eelised Madal energiasisaldus (oluline ülekaalus olevate inimeste puhul).
ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja "saastaja maksab" printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja. Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU
lõpppunktini toimuda ka rohkem kui kahe transpordi liigi kasutamine. Samas võib toimuda varieerumine ka näiteks kujul auto – rong – laev – auto jne. ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral. Multimodaalset transporti soodustavad tegurid: ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga; autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning autojuhi tööaja piirangud; karmid keskkonnakaitse nõuded; kombineeritud terminalide ehitus; majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste korral; ELi transpordipoliitika; autoteede ülekoormatus. Multimodaalset transporti takistavad tegurid: ajalooliselt väljakujunenud transpordiliikide sõltumatus; erineva laiusega raudteed; sobiva laadimistehnika vähesus; transpordiühikute ja veovahendite vähene standardiseerimine;
tuleb ise teha otsuseid. Kuidas suhtuda probleemidesse, mille lahendamine käib üle jõu? Kui juhtkond sunnib seda lahendama · inseneri loodud objekti omadusi teab vaid tema ise obj heaolu = inseneri heaolu. Kuidas insener peab orienteeruma isiklike huvide ja ühiskondlike huvide vahel? · Inseneride poolt loodavad tapariistad kas on eetiline luua vahendeid tapmiseks? · keskkonnakaitselised ning meid ümbritsevat status quo't muutvad insenerilahendused kas see on eetiline? 2 Põhisätted Inseneri otsus projekti peatamiseks riski vähandamiseks toob kaasa kulutusi. Kumb kaalub kumma üles, kas oht või tulu? Kuidas määrata riski & kulutuste balansipiiri? Tehniliste probleemide lahendamise metoodika: · võimalike lahenduste genereerimine · eri lahenduste analüüs mitme kriteeriumi seisukohalt · äraproovitud teadmuse rakendamine
keskkonnapoliitika olemuse selle kujunemisest kuni kaasajani. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja õiguse arengu võib jagada neljaks perioodiks: 1957. aastast kuni 1972. aastani. 1957-1967 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping ei sisalda keskkonnakaitsega seotud sätteid, keskkonnakaitseline tegevus puudub. 1967-1972 Ühenduse institutsioonid ei pööra erilist tähelepanu keskkonnapoliitika arendamiseks. Vaid üksikud keskkonnakaitselised meetmed, nt direktiiv ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta ning mootorsõidukite heitgaaside emissioonide kohta. 1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, Stockholmi Deklaratsioon, millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. November 1972 - Pariisi tippkohtumine, rõhutati vajadust Euroopa Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele
3. toorme ümbertöötamine; 4. valmistoodangu turustamine TEISTOORE: tootmisjäägid ja praaktoodang kord kasutatud materjal KORDUSKASUTUS: samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema TAASKASUTUS: muuks või samaks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema otsene- jäätmed on kasutusel toormena kaudne- jäätmed on kasutusel energia saamiseks Piirangud: majanduslikud piirangud, tehnilised piirangud, keskkonnakaitselised piirangud. Aastas kogutakse Eestis tagasi umbes KAKSSADA MILJONIT pandipakendit! Firmad on kohustatud tagasi ostma pandipakendid. Neil on ka võimalus kohustused anda üle taaskasutusorganisatsioonidele. Eesti taaskasutusorganisatsioonid: · MTÜ Eesti Pakendiringlus · MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) · OÜ Tootja Taasakasutusorganisatsioon ERIJÄÄTMED Suurjäätmed- kodumasinad Ehitus- ja lammutuspraht Vanautod Rehvid
sõltuvust teisest tähistab punktiirjoonega nool) 5. Loetle dokumendid, lisaks hoone projekti standardis ettenähtule, mille koostamist omanik peaks nõudma projekteerijalt selleks, et kontrollida ehituse hinna ja kvaliteedi suhet. 1)konsultatsioonilepingu üldised tingimused 2)projekteerimise lähteülesanne 3)projekteerimistingimused (projekteerimisluba) 4)geoloogilised, keskkonnakaitselised, muinsuskaitselised alustingimused, 5)tehnovõrkude ühendamise tingimused 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid 7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks
looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired, karu, hunt, ilves, harilik siil, orav) BONNi konventsioon rändeeluviisiga loomade kaitse ( angerjas, nahkhiired, vaalalised) Rio de JANEIRO konventsioon keskkonna ja arengukonverents ( bioloogilise mitmekesisuse riiklik kaitse) UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ( Tallinna vanalinn, EUROOPA MAASTIKE konvensioon edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist. Keskkonnakaitselised konventsioonid Helsingi konventsioon Läänemeri ÜRO mereõiguse konventsioon mereohutus MARPOLi konv laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris KYOTO protokoll vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid PARIISI kokkulepe kliimaeesmärkide saavutamiseks VIINI konventsioon osoonikiht MONTREALI protokoll osoonikihi kahjustavate ainete vähendamine
[email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada. − Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellele Eesti suurim: Tallinna prügila samaväärne on põletamine. Pääsküla prügilasse ladestati 1999
Ökoloogilise jalajälje suurus ületav bioloogilise kandevõime on tegu jätkusuutmatusega 30. Mis on ökosüsteem? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga 31. Mis on ökosüsteemi teenused? Näited! ● Hüved, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele ● Ökosüsteemiteenused on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad ( 32. Kuidas jaotatakse ökosüsteemi teenuseid? Näited! Tugiteenused (supporting services) – nn baasteenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad; ● Reguleerivad teenused (regulating services) – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee, õhu ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist;
- ettevõtte tootmissuund ja suurus; - tootmistingimused (mullastik, põldude suurus ja seisund, asukoht); - tootmisressursid; - ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus; - masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus; - masintehnoloogiate ja masinate-alane nõuandetegevus, koolitus, rakendusuuringute tulemuste tutvustus; - keskkonnakaitselised jm nõuded. Tehnika efektiivne kasutamine Masinakasutuse efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende kasutuskestusest ning masinatöökuludest. Masinatööde olulisus ja kulud on suured teraviljade, kartuli ja rohusöötade tootmisel. Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte tööde planeerimisel, äriplaanide koostamisel ja teenustööde osutamisel. Masintöökulude leidmine Kasutatakse: 1) kulud töötunni kohta (€/h) – traktorite puhul;
_ investeeringu rahavoogude arvutamine; _ investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine; _ investeerimisprojekti valik. Investeerimisprojektide läbivaatamiseks jaotatakse investeerimisprojektid tinglikult 5 põhirühma: _ tootmise ning turustamise alustamise/laiendamise projektid tootmise alustamiseks/olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uutele turgudele mineku eesmärgil; _ põhivara moderniseerimise projektid tootmiskulude vähendamise eesmärgil; _ keskkonnakaitselised projektid keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; _ turu-uuringute projektid uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse konkurentide tegevust; _ uurimistöö projektid investeeritakse uue toodangu või tehnoloogia väljatöötamiseks. Investeeringu rahavoogude arvutamisel leitakse raha vajadus ehk puhasinvesteering (esialgsed kulud) ja investeeringu tulemusena lisandunud(vad) rahavood. Puhasinvesteering
Nende kaevandamine ei ole kunagi varem olnud nii suure tähelepanu all, kui praegu. Hiljutine majandusbuum on tõstnud nõudluse nende järele iseseisvusaja kõrgemaile tasemele. Selle katmiseks on tehtud rekordarvus geoloogilisi uuringuid ning esitatud uute karjääride kaevandamise loa taotlusi. Samas on protsessi väike läbipaistvus ning laiema üldsuse vähene informeeritus uute arenduste vastu sageli esile kutsunud sotsiaalse vastuseisu. Võttes arvesse ka keskkonnakaitselised piirangud on pilt üsna kirju. (Arengukava, 2009) 13 7. ÜLDINE VEEPUUDUS JA GLOBAALNE SOOJENEMINE Kliima muutumine ja vee liigkasutamine paljudes maailma piirkondades viib selleni, et peaaegu iga teine inimene elab aastal 2030 veepuuduses. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt avaldatud kolme uuringu tulemused näitavad selgelt, et tööstuse, põllumajanduse ja majapidamiste võitlus vaba veeressursi pärast üha
mootorsaani- ja ATV-radasid. Korraldatakse tervise-, kanuu- ja ratsamatkasid. Otepää kõrgustikule on rajatud ka seikluspark. Seikluspargis on erinevatest mängudest koosnevad rajad, õhusõidud, s.h saab Linnamäelt teha 300 meetri pikkuse õhulennu. Kuna Otepää kõrgustikule on rajatud palju turismiasutusi, siis võib öelda, et loodusressursid on üldiselt hästi ära kasutatud, kuid Otepää looduspargis kehtivad keskkonnakaitselised piirangud seavad olulisi takistusi ettevõtluse arendamiseks. 14 9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga
18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid. Mittemaksulised tulud, mis moodustavad ca 3,54% SKP-st, koosnevad riigi omanikutulust, intressidest, riigilõivudest. Erastamise tulud jaotatakse eelarveväliselt erinevate kuluartiklite vahel vastavalt eri seadusele ja kasutatakse ettevõtete ettevalmistamisel erastamiseks, selle protsessi läbiviimiseks ja mõningal määral erikulude (nt keskkonnakaitselised kulud) katteks. MAJANDUSPOLIITIKA AASTANI 2003 Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti majanduse stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Siiski on jäänud püsima mõned probleemid, millega majandusagendid oma igapäevategevuses kokku puutuvad. Need on teatud struktuurilised nihked tööjõuturu nõudluse ja pakkumise vahekorras, Euroopa standarditega võrreldes kõrge inflatsioon ja suur jooksevkonto defitsiit
1) liikuda mujale soodsamasse keskkonda, kui see on olemas; 2) kohaneda eluks uues keskkonnas või 3) hukkuda (välja surra). Mis on ökotsiid? ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid (neli rühma). väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused nelja rühma: 1. Tugiteenused (ingl supporting services) — teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine.
Näiteks avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. *Paljud 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada Euroopa Ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. *Kuni 1987. aastani ei olnud Euroopa Liidul ühtset keskkonnapoliitikat. *Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka nn rohelised parteid (keskkonnakaitselised ideed) *Tänapäeva Euroopa keskkonnapoliitika õigusliku aluse annab Ühtse Euroopa akt. *1987. aastal sõlmitud Ühtse Euroopa akt andis keskkonnale erilise, valdkondade piire ületava staatuse, mille kohaselt Euroopa *Komisjon peab igas valdkonnas arvestama keskkonnahuvidega. *Sagedased on keskkonna- ja majandushuvide konfliktid. *Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut. *Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse.
Eelised : · Odav massiliste veoste transpordil. · Suur läbilaskevõime. · Ei ole vaja pakkida. Puudused: · Paindumatu. · Sobib ainult teatud kaupadele (vedelikud, gaas). · Vajalik püsiv suur kaubavool. · Teede ehitamine kallis. INTERMODAALNE TRANSPORT Soodustavad tegurid: · ukselt ukseni teenus, osa transpordiahelast läbitakse auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga · autotranspordi ajalised (nädala lõpud), tehnilised (mass, gabariit), keskkonnakaitselised (heitgaasid, müra) ning autojuhi tööaja piirangud · karmid keskkonnakaitse nõuded · kauba parem säilimine · kombineeritud terminalide ehitus · majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul · EL transpordipoliitika Takistavad tegurid: · transpordiliikide ajalooliselt väljakujunenud sõltumatus · erineva laiusega raudteed · sobiva laadimistehnika puudumine · transpordiühikute ja veovahendite vähene standardimine
hüdrometeoroloogia, rannikugeoloogia. Sadamate rannikule paigutamise eeldused: 1. rannageoloogia: rannikutüüp, randlatüüp, rannaprotsesside iseloom 2. rannikukeskkond: kalad, linnud, loomad, taimed, jne ; sadama ja rannikukeskkonna omavaheliste suhete evolutsiooni prognoos 3. hüdrometeoroloogilised tingimused: tuul, lainetus, merejää, 4. topograafia: rannikumeres,rannas 5. geoloogiline ehitus: rannikumeres, rannas 6. keskkonnakaitselised objektid: kaitsealad, üksikobjektid, ajalised piirangud jne. 7. sotsiaal-majanduslikud tingimused: infrastruktuur, teenindus jne. 8. omandiküsimused 9. vaatamisväärsused: looduslikud, arhitektuurilised jne.
Tegemist ei ole reostusega vaid looduslike iseärasustega. N. Liidu ajal ületas lämmastikusisaldus norme mitmekordselt põllumajandusreostus. (Väetised, sõnnik puudusid hoidlad) 40% territooriumis6t ületas lämmastiku piirnorme. Kõrge lämmastikusisaldus põhjustab kehvveresust vere vähki. Käesoleval ajal ei ole tõsist saastumist lämmastikühenditega, ainus piirkond, mis ei vasta nõuetele on Adavere. Nitraaditundlikel aladel kehtestatakse väga ranged keskkonnakaitselised meetmed. Kõik EV liikmed peavad liituma GAP (good agricultural practice) hea põllumajandustavaga see on soovitusliku iseloomuga, kuid tundlikud alad on parimad põlumaad. Olemasolevaid veevarusid vähendab reostumine. Tähtsamad vee reostajad: olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid, naftaproduktid, tõvestavad bakterid. Eesti veed on reostustundlikud. Selleks, et tagada veeressursside puhtus peab olema kõigil tasemel reoveepuhastus. Hästikorraldatud põllumaj
huvi ning kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Majandusmeetmete liigid : Maksud, tasud ja hüvitised (taxes, charges and tax exemptions), Laenud, toetused ja subsiidiumid (loans and subsidies), Müüdavad saasteload (marketable/tradeable permits), Sisse- ja tagasimaksete skeem (deposit/refund scheme), Ökomärgistamine (eco-labelling). Laenud, toetused, subsiidiumid : Kaht tüüpi lähenemine. Keskkonnakaitselised projektid, mis ei ole ettevõtjatele piisavalt kasulikud!? Taastuvenergia toetused, Kindlate tehnoloogiate toetamine, Subsiidiumid energia- ja ressursimahukale tööstusele ümberorienteerumiseks!? Uued tehnoloogiad või vana säilitamine? Moonutavad konkurentsi? Õõnestavad majanduslike meetmete mõjuvust ja tõhusust? Eelnev oleneb eesmärgist ja konkreetse meetme omadustest. ELi saastelubadega kauplemise süsteem EU ETS : EL kliimapoliitika verstapost võitlemaks kliimamuutuste vastu
a Tartus tööstusettevõtete õlijäätmete kogumise ja põletamisega esimesel Baltimaadesse ehitatud jäätmepõletusseadmel. Tegevusvaldkonnad: _ohtlike jäätmete kogumine _ ohtlike jäätmete käitlemine _ keskkonnakaitseliste puhastustööde teostamine Ohtlike jäätmete kogumine: a) Ohtlike jäätmete kogumine lepingupartneritelt b) Ohtlike jäätmete kogumine statsionaarsetest kogumispunktidest c) Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringidel Keskkonnakaitselised puhastustööd: _ Ohtlike ainetega saastunud pinnase puhastamine ja eemaldamine _ Avariide likvideerimine _ Kütteõli- ja kütusemahutite puhastamine ja likvideerimine Ohtlike jäätmete põletamine: _ Jäätmepõletustehas koosneb seadmetest, kus toimub: a) jäätmete põletamine; b) suitsugaasides sisalduva soojuse kasutamine; c) suitsugaaside puhastamine _ Jäätmepõletustehase võimsus on 1620 t/a ning ca 225 kg/h
Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. Paljud 1970ndate ja 1980ndatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada euroopa ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. Kuni 1987. aastani ei olnud euroopa liidul ühtset keskkonnapoliitikat. Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka roheliste parteide teke (keskkonnakaitselised ideed) Tänapäeva Euroopa keskkonnapoliitika õigusliku aluse annab ühtse euroopa akt. 1987. aastal sõlmitud ühtse euroopa akt andis keskkonnale erilise valdkondade piire ületava staatuse, mille kohaselt Euroopa komisjon peab igas valdkonnas arvestama keskkonnahuvidega. Sagedased on keskkonna ja majandushuvide konfliktid. Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut. Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse. Sellele
teise firmadega; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõtte 1)konsultatsioonilepingu üldised tingimused, 2)projekteerimise juriidiline omandi vorm; 9)määratud turunduspoliitika; lähteülesanne, 3)projekteerimistingimused 10)määratud eeldavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja (projekteerimisluba), 4)geoloogilised, keskkonnakaitselised, muutuvkulud; 11)määratud minimaalane tootmismaht, mille muinsuskaitselised alustingimused, 5)tehnovõrkude puhul kulud ja tulud on tasakaalus; 12)määratud ettevõte ühendamise tingimused, 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud krediidipoliitika; 13)määratud ettevõtlusriskid ja nende normid, 7)ehitusmaksumuse limiit, 8)tellija jaoks oluliste
Põhimäärused, juhtimisskeemid, eeskirjad. 2)mehitamine (inimestega komplekteerimine) 3)õiguste ja kohustuse siirdamine, ehk jaotamine 4)käsutamine ja motiveerimine. 101.Loetle projekteerimislepingu lisad, mis peaks tagama omanikule kontrolli ehituse maksumuse ja kvaliteedi üle. Lepingu lisad (ettevalmistatud enne lepingu sõlmimist): 1)konsultatsioonilepingu üldised tingimused, 2)projekteerimise lähteülesanne, 3)projekteerimistingimused (projekteerimisluba), 4)geoloogilised, keskkonnakaitselised, muinsuskaitselised alustingimused, 5)tehnovõrkude ühendamise tingimused, 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid, 7)ehitusmaksumuse limiit, 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne), 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 102.Loetle ehituse järelevalve põhilised ülesanded.( Omaniku ehituse järelevalve ülesannete liigitus.) Omaniku järelevalve on kohustuslik
PROJEKTEERIMISFIRMS ARHIIVIS PROJEKTEERIMISFIRMA JUHTIMISSTRUKTUURI NÄIDE joonis 4.1 PROJEKTEERIJA VASTUTUSE PIIR OMANIKULE TEHTAVA KAHJU HÜVITAMISEL 4.5. VEEL PROJEKTEERIMISLEPINGUST LEPINGU LISAD (ETTEVALMISTATUD ENNE LEPINGU SÕLMIMIST) : * KONSULTATSIOONILEPINGU ÜLDISED TINGIMUSED · PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE 35 · PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ( PROJEKTEERIMISLUBA ) · GEOLOOGILISED, KESKKONNAKAITSELISED, MUINSUSKAITSELISED ALUSTINGIMUSED · TEHNOVÕRKUDE ÜHENDAMISE TINGIMUSED · JÄLGITAVAD MITTEÜLDKOHUSTUSLIKUD NORMID · EHITUSMAKSUMUSE LIMIIT · TELLIJA JAOKS OLULISTE MATERJALIDE JA SEADMETE HINNAKLASSI KIRJELDUS ( VIIMISTLUS, SANTEHNIKA JNE ) · EELARVEKULUDE STRUKTUUR ( AGREGEERITUSE TASE ) LEPINGUS KIRJELDATUD SOOVITAV VÄLJUND : LISAKS EHITUSPROJEKTILE ESITATAVATELE ÜLDISTELE NÕUETELE EHITUSLOA TAOTLEMISEL ( 18.02.97 nr 4 ) :
3. tootmisressurssid (tööjõu kui kapitaliressurssidega, sh põllumajandustehnikaga varustatus ja kvaliteet) 4. ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus 5. masinaehitusfirmade ja maaletootjate poolt pakutav masinate valik ja nende tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. masintehnoloogiate ja masinatealane nõuandetegevuse, täiendkoolituse võimalused, rakendusuuringute tulemuste tutvustus 7. keskkonnakaitselised jm nõuded · Tehnika efektiivne kasutamine · Masinakasutuse efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende kasutuskestusest ning masinatöökuludest. · Masinatööde olulisus ja kulud on suured teraviljade, kartuli ja rohusöötade tootmisel. Nt teravilja tootmisel masinatega seonduvate kulude (töötasu pole sees) osatähtsus omahinnas 36-55%. · Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte töö planeerimisel, ärilaanide koostamisel ja teenustööde osutamisel.
PROGRAMMID ON JÕUDNUD FINISISSE Eestis on edukalt lõpetatud Maailma Keskkonnafondi (GEF) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) tellitud kaks globaalsete kliimamuutuste programmi. Nendest ühe eesmärk oli uurida kliima globaalsete muutuste mõju Eesti veekogudele, metsadele, põllumajandusele ja rannikumere seisundile ning seda, kuidas vaadeldavad ökosüsteemid adapteeruvad. Teise programmi eesmärk oli välja töötada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise majanduslikud ning keskkonnakaitselised alternatiivid, neid analüüsiida ja prognoosida. Mõlemas programmis osalesid mitmed Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika riigid. Esimese programmi raames töötas Eesti teadlaste grupp koos Antigua ja Barbuda, Kuuba, Bangladeshi, Pakistani ja Kameruni teadlastega. Teises programmis oli ühetaolise metoodika alusel töötavaid riike veidi rohkemgi – Ungari, Vietnam, Mauritius, Indoneesia, Senegal, Ekuador ja Argentiina. Mõlemad programmid algasid 1996
keskkonnakaitseliste statsionaarsetest kogumispunktidest puhastustööde teostamine Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringidel Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus Keskkonnakaitselised puhastustööd Ohtlike jäätmete põletamine Jäätmepõletustehas koosneb seadmetest, Ohtlike ainetega saastunud pinnase kus toimub: puhastamine ja eemaldamine a) jäätmete põletamine; Avariide likvideerimine b) suitsugaasides sisalduva soojuse kasutamine;
Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud. Eurostat: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks. KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega,
20 Joonis 1.6 Soojustarbimine Eestis majandusharude kaupa ja kaod soojusvõrkudes ajavahemikus 19602009 1.2 Maa energiavarud Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega,
annaabi.ee 
