Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaitseala, kasvuh, jäätmekäitlus, reostus, metsad, konvetsioon, heitgaasid, kasvuhooneefekt, oksiidid, kasvuhoonegaasid, happesademed, sudu, põletamine, lämmastik, puhastada, metall, matsalu, soomaa, vältimine, saastamine, saastatus, jääkreostus, keskkonnastrateegia, tehnoloogia, keskkonnakaitse, rahvuspargid, natura, vilsandi, globaalprobleemisuureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete 6. Õhu saaste kütuste põlemisel 7. Haiguste levik Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, · Loodusvarade ammendumine uhutakse vahakiht, suureneb
Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla
5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed:
· KK meetmete rakendamine parimal tasandil KK-probleemid (3) Globaalsed (5): kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, BM vähenemine, energiakriis, rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites. BM tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Kolm põhiosa: geneetiline, liigiline ja ökoloogiline mitmekesisus.
kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud
Veekriis ja veekogude Mürkainete vette sattumine Ettevaatlikum,Kokkuhoidlik reostus um olla Osoonikihi hõrenemine Kloororgaanilised ühendid ja Taimede kasvu pidurdamine, läppastikoksiidid kahjustab inimese immuunsussüsteemi Kliima soojenemine Kasvuhoonegaasid, Õhusaaste vähenemine, metsaraie, tööstused kasvutada teostuvaid energiaallikaid Liikide ja elupaikade hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude kuivamine
Metsade hävitamine: Tagajärjed – kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi. Abinõud – troopiliste ja parasvöötme metsade kaitsestamine, lagedate maade taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid 3. Ökoloogia alused- loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. Kaasaegne periood – biokeskne suund.
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond
Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja
looduskaitseseaduse eelnõu. 1957 - III LK seadus 1958 - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1960 - looduskaitse teatmik ELKS. 1971 - Lahemaa rahvuspark 1979 - I punane raamat 1970 - soode sõda 1985-87 - fosforiidisõda 1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka
aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstus, õhukonditsioneerid Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke e. Kliima soojenemine: Põhjused: inimtegevuse (tööstus, energiatootmine,jäätmemajandus) tagajärjel satuvad õhku kasvuhoonegaasid, süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri maal ebakõlblikuna, metaani eraldumine, lennukite heitgaasidest pärineb dilämmastikoksiidi Tagajärjed: Alpi suusakeskuste hooaeg lüheneb, erinevate loodusvööndite muutumine (nt kõrbevad võivad laieneda, taigametsade ja tundrate pindalade vähenemine), maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe f. Energiaprobleemid- Eestis kasutatakse energia tootmiseks põlevkivi
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3
1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957
stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti
Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse vaid tähtsamate reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. (Heljum on reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained
· Tagajärjed kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi. · Abinõud troopiliste ja parasvöötme metsade kaitsestamine, lagedate maade taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. 7. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid Ökoloogilised tehnoloogiad kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimise nähtust või kahjustavad olemasolevaid ökosüsteemis väljakujunenud tasakaalu võimalikult väheses ulatuses. · Põhumaja · Savimaja odavam, loomulikud vormid, lihtne ehitusviis, materjalid lähistelt, vähene energiakulu, vastupidav · Passivmaja hästi soojustatud, õhutihe, ilma külmasildadeta, päikeseenergia passivne kasutamine,
Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus Lihavõttesaare näide annab ilmeka pildi sellest, mis võib juhtuda, kui majandus kasvab varude piiratus arvestamata. See on see, mida praegu säästlik areng üritab vältida. KESKKONNAÖKOLOOGIA
5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed:
Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade ja muude seadmete tööd. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11
- Heitgaase võib põletada o leegiga nafta töötlemisel kui gaasi energiasisaldus on piisav kui põlemisel ei teki kahjulikke aineid o termiliselt lakivärvi-, keemia-, elektroonikatööstuses 650-850 °C 1200-1400 °C tekkivat soojust saab ära kasutada o katalüütiliselt autode heitgaasid plaatinametallid, metallioksiidid 350-650 °C nähtava leegita katalüsaatori pinnal gaas ei tohi sisaldada katalüsaatorimürke Gaase puhastatakse lisanditest põletamisega enamasti tööstuslike heitgaaside puhul. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Leegiga põletatakse gaase, mille energiasisaldus on
Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm heitvee ja sadevee tarbeks) koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem B) Heitvee koostis ja omadused *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks
üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis. (Kiviõli, Kunda -tehased, Sillamäe-asbest), ületatakse lubatud piire, CO2, CH4 ja N2O on põhilised kasvuhoonegaasid. Kõrge radoonisisaldus õhus Põhja-Eestis. Õhureostuse kahjustav toime loodusele (taimestik, muld jne.). hapestumine( mullad),
4 suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. 1.2.2. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon.
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeld
konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1. Heitvesi tekib inimtegevuse tulemusena nii koduses majapidamises kui tootmisprotsessis 2. Vastavalt tekkeprotsessile jaguneb heitvesi: Olme- ja majandusheitvesi Tööstusheitvesi Sadevesi 3
kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. · Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. - Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad
Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks: orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,51,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) -hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva.
Kliima soojenemine: keskmine temperatuur ja selle kõikumine: Külmemad perioodid vahelduvad soojematega Jääajad Viimase sajandi jooksul soojenemine u. 0,5°-1°C 1850ndast aastast on keskmine temperatuur tõusnud 13,7°C > 14,5°C Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja-Jäämeri, Alaska, Siberi, Antarktika Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid Freoonid Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine Ookeanide soojenemine Kliima soojenemise mõjud: Ilmastik Jääkatte vähenemine Muutused sademetes ja taimestikus Muutused rannikualadel Muutused ookeanides Kliimamuutuste alased kokkulepped: Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon Kyoto protokoll: Vähendada kasvuhoonegaase 5,2% võrra võrreldes 1990. Aasta tasemega Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina, (Arenevad riigid)
loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm. G. Helmersen- ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb
annaabi.ee 
