Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Inimesed elavad seal kus on soe, paljud taimeliigid tahavad samuti sooja, kuid rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide vähenemise. 10)Looduskaitse-sai alguse ükiskute loodusobjektide kaitsmisest. Ei piisa üksnes haruldaste liikide kaitsest, vaid eelkõige tuleb säilitada nende elupaiku. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.Kui vaja, luuakse kaitsealad, kus inimtgevus on seadustega reguleeritud. Piiratud on nt küttimine, korjamine, kollektsioneerimine ja kaubitsemine. Piiratud on ka taimede sisse- ja väljavedu. *Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse tõstmine.
sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes
Looduskaitseseadus Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine - Loodusharidus ja teadustöö Lähtepunktid - Tasakaalustatud ja säästva areng - Alternatiivsed võimalused Eesti: 925 kaitseala 22% territooriumist looduskaitse all 5 rahvusparki Eesti kaitstavad loodusobjektid: 1) KA 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid 4) Püsielupaigad 5) Üksikobj. 6) KOV obj (koordi raba) Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse või tutvustatakse loodust Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) Rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, matsalu Looduskaitsealad: nigula, Endla, alam-pedja, põhja-kõrvemaa Maastikukaitsealad: looduspargid, erijuhud
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus 4. Eesti looduskaitseseadus- 2004.a vastuvõetud. Selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. Põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looduslike looma-, taime-, ja seeneliikide ning nende elupaikade soodne seisund. 5. Erosioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. 6. Happevihm- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel
esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 2. Säästva arengu seaduses on kindlaks määratud säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning esitatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. 3. Eesti keskkonnastrateegia eesmärk on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, et ei kahjustaks loodust ja säiliks maatike ja elustiku mitmekesisus. 4. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aastaarvu!) a. I ettevalmistav etapp
o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos
Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed (kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine, planeeringud vms). Oluline on, et valitud kaitsemeetmed tagaks nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud. Tegevused, mis ei ohusta olulisel määral ala kaitseväärtusi, on lubatud. Eestis jäävad kaitsealad kaitsealadeks; praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjad tagavad alade piisava kaitstuse ja enamasti jääb nende reziim muutmata. Nendel kaitsealadel, kus kaitse-eeskiri veel puudub, tähendab võrgustikku arvamine sundust kiirendada oma töid. Natura-aladel esinevate loodusväärtuste säilimisnõudega tuleb arvestada ka siis, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust väljaspool kaitse- ja hoiuala piire. Selgi juhul peab planeeritud tegevusele eelnema
!! 1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson “Silent Spring”
E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil
Sissejuhatus Mis on säästev areng? 1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeeriumi definitsioon k
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti
jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud.
LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskk
kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine;
chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine;
Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4. Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga? 1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine 2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada 5. Selgitage Eesti looduskaitse korraldust. 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) 2. kaitsealused liigid 3. Üksikobjektid 6. Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik? Natura 2000 on õleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Vajalik on Natura 2000 selleks, et säiliksid väärtuslikud ja ohustatud looma- ja linnuliigid ning nende elu- ja kasvukohad. 7. Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki? 1. prahi maha loopimine 2
riigi regionaalne areng asustuse arengu suunamine transpordivõrgustiku kujundamine sidususe tagamine looduslikes kooslustes maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine o näide: Eesti 2010 (inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus): liikumisvabadus, valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet; asustussüsteemi edasiarendamine; asustuse ruumiline tasakaalustamine; Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine) maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded (3 näidet): o maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine o riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine
Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni väljatöötamine ja see rahvusvaheline lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur ja seda jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus (joonis 1).
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
● Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine ● Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) – ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond ● CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate
.......................................................................... 18 TULU-KULU ANALÜÜS KESKKONNAPOLIITIKAS:....................................................................................... 18 MAJANDUSMEETMETE KASUTAMISE PÕHJUSED:.................................................................................... 18 EL LOODUSKAITSE: TAUST................................................................................................................... 18 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS:............................................................................................................. 19 LIIKIDE HÄVIMINE:................................................................................................................................ 19 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONID:................................................................................. 19 LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS:.........................................................................
tasakaalu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Eestis kaitstakse Natura 2000 alasid looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena: kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad),
Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid:
bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Konvensiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemitasemega.Konvensioonil on 3 üldist eesmärki: BM kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisel saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Kyoto protokoll- 1997n aastal võtsid tööstusriigid endale kohustuse vähendada perioodil 2008- 2012 kasvuhoonegaaside emissiooni keskmiselt 5,2% võrreldes aastaga 1990. Mõned riigid ei
3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.4.3.html [10.04.2016] 2. Keskkonnaministeerium (2016) Säästev areng. http://www.envir.ee/et/saastev-areng [11.04.2016] 3. Keskkonnaministeerium (2005) Säästev Eesti 21. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web.pdf [13.04.2016] 4. Miksike (2016) Bonni konventsioon. http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7- 1-1.htm [11.04.2016] 5
jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 30. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 31. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 32. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34
jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
