Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja naine - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rase, nunnad, nõidus, teenija, kloostrid, kirik, kloostris, maagia, kuradi, rasedus, kurnas, tuldud, kuradiga, imikute, karolingide, abielunaise, inimsoo, sünnitus, õpetamine, tavalisem, teenijad, kloostrielu, keskaeg, suremus, ühisgümnaasium, kehaliselt, kasvatamisega, lesed, gruppidesse, tootva, tavalisim, lihtsama, kloostrisse, arvab, varakeskajalKESKAJA NAINE REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3. Naiste elu keskajal................................................................... 4. Perekond.............................................................................. 5. Töö..................................................................................... 6. Ketserlus.............................................................................. 7. Kokkuvõte.............................................................................8. 2 Sissejuhatus Tänapäeval on naiste õiguste teema väga päevakajaline, sest naised on hakanud võitlema oma õiguste ja meestega võrdsuse saavutamise eest. Keskaja Euroopas oli aga olukord hoopis teistsugune. Selles referaadis ma tutvustangi keskaja naiste õigusi, ko
Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Keskaeg jaotatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks: varakeskaeg (5.-11. sajand), kõrgkeskaeg (11.-14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand-16. sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas 90 protsenti Euroopa inimestest maal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Eri gruppi kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Naise elu mõjutas ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Naine oli ebatäiuslik mees. Teda
ametivõimalusi, nad olid kaubitse-jad, õpetajad raamatuköit-jad, -illust- reerijad, õmblejad ja arstid. Linnades oli aga suurimaks probleemiks prostitutsioon. Perekonna ja abielu alternatiiv. Nunnakloostrid töötasid ka vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostrid olis väiksemad ja vaesemad, kui mungakloostrid. Mõned kloostrid pidasid ka koole. Nad tegelesid üksi olles lugemise, kirjutamise ja õppimisega. Arvati, et naistel olid suhted maagia, loitsude ja vaimude salapärase maailmaga. Naistel arvati olevat võimed, millega saab nii head kui ka halba korda saata. Usuti, et naised, keda nõiaprotsessides süüdistati, olid kuradi agendid. 15. ja 16. sajandil toimus massiline nõidade tagaikusamine
Keskaegse kristliku ühiskonna käsitluste vastavalt kolmejaotuselises skeemis naistel mingit omaette kohta ei olnudki. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Ma arvan, et juba see näitab, et naise tähtsus ja väärtustamine on ajaliselt aina olulisemaks muutunud. Abielu naise tähtsaimaks ülesandeks oli kodu ja pere eest hoolitsemine. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahedega naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Sellest saame järeldada, et muudeks tegevusteks naisel sellel eluperioodil aega ei jäänud. Mehel oli naise üle ,,loomulik" võim. Naise nõrkuse ja alaväärsuse tõttu nõuti juba antiikajast peale, et tegevusväli, millel naisel on mingi sõltumatus, peab olema kindlalt piiritletud. Harv juhus polnud ka see, et naine oli täiesti ära lõigatud välismaailmast. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk
teadmisi matemaatikas. Naisi töötas ka õpetajate, arstide, ämmaemandatena. Naisarstid olid tavaliselt suguvõsast, mille liikmed tegutsesid samas ametis. Naised kõrvaldati arsti ametist alles keskaja lõpus, mil ülikoolihariduse saanud mehed katsusid seda tööd enda valdusesse saada. Veel tegutsesid naised kopeerijate, käsitööliste, kõrtsipidajate, küttepuude vahendajate, müürseppade, kingseppade, vestitegijate, möldrite ja seppadena. Eelistatumad olid aga teenija, mis on olnud naiste kõige tavalisem amet läbi aegade, kaubitseja, pesunaise, kõrtsi või võõrastemaja perenaise elukutsed. Samuti on ketramine ja kudumine olnud pigem naiste tööd. Jõukamatest ametitest pidasid nad riide-, vääriskivi- ja siidikaupmehe ametit. Vaid üpris vähesed elukutsed olid mõeldud ainuüksi meestele. Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid.
Naise elu keskajal Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vana- ja uusaja vahel. Keskaeg paigutatakse tavaliselt vahemikku 5.sajand kuni 15.sajandini. Lisaks jaotatakse keskaeg kitsamateks perioodideks: varakeskaeg (5.-11.sajand), kõrgkeskaeg (11.sajand kuni 14.sajandi lõpp) ning hiliskeskaeg (15.sajand-16.sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas umbes 90 protsenti Euroopa elanikest maal. Peres oli umbes 5-7 last ja see tähendas, et naine oli tihti rase ning hoolitses kodus laste eest kuni nende täiskasvanuks saamiseni. Põhiliselt olidki naised seetõttu kodused ja kasvatasid lapsi. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine. Neitsi seisus oli usulisest seisukohast kõike korgem ja turvalisem aste, lesk keskmine ja madalaim oli abielu. Erinevate gruppide naistel olid erinevad kohustused. Lisaks seisusele määras naise elu ka ühioskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei alistanud naisi, v
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täi
mis sätestas varadelahususe. Sellest tulenevalt selgus, et naine on ise oma vara käsutaja ning tal oli õigus teha oma testament. Ajaga kasvas naissuguliini tähtsus ning naistel oli õigus valida endale eeskostja ja lahutada abielu. Pika peale jäi eeskoste järjest formaalsemaks. Hilisemalt näeme, kuidas varakad naised said üha enam oma elu korraldada ning mõjutada poliitilisi protsesse. Otsene juurdepääs riigivõimule küll puudus, kuid kaudne võimalus tekkis rahakusega. Ka ristiusu kirik toetus just varakatele naistele, et kinnistada oma eksistentsi. Naiste mõjuvõim kasvas rahaga sedasi, et seadustega üriti takistada naiste pärandit, kuid need seadused ei jäänud püsima. Religioonis mängisid naised olulist rolli vestaalidena ja leidsid väljundi oma võimujanule. Siiski tuleb tõdeda, et mitte üheski ühiskonna institutsioonis ei eksisteerinud naised ilma meeste mõjuvõimuta. Ka religioonis oli see nii. Naised pidid olema
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige
pärimises vanema poja õigus. Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei saanud pidid minema kas kloostrisse või sõjaväkke. 11 sajandil tulevad esimesed ristisõjad. Haridust jagatakse enamasti kloostirtes. Kusjuures ka nunnad on väga haritud. Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras, õrn,
Referaat: ROOMA PEREKOND JA ÕIGUSLIKUD SUHTED Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks
11 sajandil on rahvas enam vähem oma rändamised lõpetanud. Selleks ajaks on rahva arva ka kõvasti kasvanud, lapsi oli peres palju ja tekib vajadus kehtestada pärimises vanema poja õigus. Maad pole ju mõtet jagada väikesteks tükkideks. Ülejäänud lapsed, kes maad valitsema ei saanud pidid minema kas kloostrisse või sõjaväkke. 11 sajandil tulevad esimesed ristisõjad. Haridust jagatakse enamasti kloostirtes. Kusjuures ka nunnad on väga haritud. Trubaduuride ajastul 10-11 sajand on lembelüürika ajastu ja kirjeldab väga täpselt milline pidi üks ideaalne naine olema. 1. naine pidi olema abielus. Trubaduur ei tohtinud vallalise naise järele üldse õhatagi. Naine pidi olema truu, lahke, habras, õrn, kõndima hõljudes maa kohal (naised käisid kikivarvukil), pisikesed käed, peened pikad sõrmed, kael nagu luigel, lokkis kuldsed juuksed vööni, silmad rohelised v sinised, süütu pilk maas ning kahvatu jumega.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad,
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
kui raskeks katsumuseks. Kogu haarem säras igat värvi tuledes, selle asukad askeldasid ringi, valmistudes nädal aega kestvaks sünnipäevapeoks. Eunuhhid Ajaloost on teada mitut eri tüüpi eunuhhe: on sünnipäraseid eunuhhe, on neid, keda on kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi ajalgi, et need saaksid Sixtuse kabelis tiiskanti laulda. Et saavutada uuesti pattulangemise-eelset seisundit, kastreerisid õige paljud ennast ise, tehes sageli endast sandid, sest kasutasid selleks lauanuge, teravaid kive ning isegi klaasitükke. Muslimitest orjakaupmehed õhutasid mõningaid suguharupealikuid Aafrikas oma inimesi vabatahtlikult orjaks müüma. Nii tekkis ülikasulik äri.
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut PEREKONNA- JA ABIELUÕIGUSLIKUD SUHTED ROOMA PEREKONNAS Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 1. Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Rooma perekond......................................................................................................................4 3.1.Perekonna mõistest...........................................................................................................4 3.2.Perekonnaliikmed.........................................................
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
Perekond eile, täna, homme. Essee Nagu me teame, on meil kõigil oma pere. See võib olla nii suur kui väike. Perekond on inimese elus kõige tähtsam, see mõjutab olulisel määral inimese elukeskkonda, õpetab kohustusi ja ka õigusi ning annab tugeva lükke inimese tuleviku suunas. Juba ajaloost võime saada infot perekonna moodustumise kohta, kui mees hankis oma lähedastele toitu ning ka kaitses neid. Vanaajaga võrreldes on toimunud perekonnaelus palju muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt
Huvitavaid fakte raamatust : Sissejuhatus *haarem on võõrastele suletud majaosa, kus viibisid ainult naised- ainsad mehed kellega nad kohtusid olid veresugulased. *Aastal 1909 haaremid keelati ja kuulutati väljaspool seadust olevaks *haaremis õpiti valmistama salvi, mis eemaldab kehalt karvad, keetma head kohvi, ennustama lamba sisikonna järgi ja kaitsma ennast kurja silma eest *Topkapi Palee haaremitiib Suur Serail on rohkem tuntud Kõrge Porta nimega *XX sajandi alguses mõisteti hukka, kui naisterahvas end koos meesterahvaga pildistada laskis *haaremisse vangistatud naiste nimesid ja päritolu ei teadnud mitte keegi *haaremid on olnud ajaloovältel terves Aasia maailmas ( Indias-purdah, Pärsias- enderun või zenane) *sõna haarem tuleb araabia keelsest sõnast haram, mis tähendab "seadusevastane," "kaitstud" või "keelatud." *naine sümboliseerib kirge, mees arukust *Kristus ise oli kõlbeliselt nii puhas,et taganes naistest ja eitas sugutungi *XIII sajandil kuulutasid A.Mag
kuulama ja õpetaja on mulle ju seletanud, et isa ja ema peab austama, ta on ka muidu nii hea minu vastu ning kannab minu eest muret, et opmani tütrel mitte paremaid päevi ei ole ja mu 14 süda ei kannata mitte vägisi tema vastu panna ta on ju mu isa!'' (Sõgel 1957: 225). Kuid siiski hoiatab Miina onupoega, et kui ta sellele mehele läheb, siis õnnelikuks ei saa neist kumbki. Kohati tundus, nagu Miina oleks olnud isa teenija, kuna pidi tegema ning tegigi kõike, mis tal teha kästi. Selles näidendis polnud ema tegelaskuju, kes oleks võinud oma tütre kaitseks välja astuda koha täitis minu arvates osaliselt Miina väljavalitu Hans, kes oli igati julgustav ja toetav ning uskus nende kahe ühisesse õnne. Ta püüdis mõistliku vestluse teel Miku otsust mõjutada ning poolehoidu võita, kasutades ära oma tarkust, ent hiljem ka kavalust. 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
.. 13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 15 2 SISSEJUHATUS Alati ei õnnestu soovimatu raseduse vältimine ja kõik ei lähe nii, nagu unistatud. Rasedus võib olla soovitud, kuid mitte sel eluperioodil ning näiteks elu keerdkäigud, haigestumine või isikliku elu mured võivad sundida lapsesaamise otsust tulevikku lükata. Kui rasedus on tekkinud planeerimatult, tuleb rahulikult kaaluda kõiki valikuid - siin on abiks oma tunnetes selgusele jõudmine, oma vajaduste ja võimaluste mõistmine ning abi ja toetuse otsimine. (Eesti Seksuaaltervise Liit)
KAPIUKSED VALLA konspekt 1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas. o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal. Hegemoonilise mehelikkuse diktaat Ajastute muutumisega
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi pi
Heilige(1917): ,,das ganz Andere". Ühelt poolt hirmutav, teiselt poolt ligitõmbav, Supranormaalne kogemus jääb selgitamata, n-ö numen-astmele (ld k numen jumalik vägi, jumalus; numinoosne püha). Kogemusi tõlgendatakse ja seletatakse läbi referentsraamistiku. (Inimene seletab näiteks haldja-nähtust kindlas raamistikus; tänap tulnukad näiteks.) Ayahuasca näide indiaanlased näevad madu, eurooplased ei näe. Usk ja maagia Magos kreeka k tark, maag. Klassikaline eritstus: religioonis inimene allub numonoossele/supranormaalsele, maagias allutab, kasutab ära. Maagia on pigem seotud üksikisiku või üksisprobleemiga. Religioonis on see rohkem grupispetsiifiline. 20 Selget vahet maagial ja religioonil on tegelikult raske teha. Näiteks: Austraalia aborigeenid kujutavad ette, et taevas elavad jalgadega maod. Kui tahetakse vihma esile kutsuda, siis preester pöördub nende poole väe saamiseks.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................16
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib referaadi autorit teema initsiatsiooni
annaabi.ee 
