§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu.
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest
„unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti.
jõudnud Kreeka kirjanduse süzeid. Jutustati tavaliselt kahe truu armastaja seiklustest. Kuulsain neist "Aucassin ja Nicolette", milles armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest. Kõike rikkalikumat ainet pakkusid keldi müüdid, mille peategelased oli Artur ja tema kaksteist ümarlaua rüütlit. Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju. "Graali lugu" jutustab noormehest, kes kujuneb rüütliks elukatsumustes. Graal on maagiline ese. Karikas risitilöödud Jeesuse verega. Keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. Traagiline armastuslugu. Rüütliromaane muudeti oma suva järgi . Loodi palju variante, mille paljud episoodid on püsima jäänud rahvamuinasjuttudesse. Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusi
oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''. Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Armastusteema puudub. Saksa eepos: ,,Nibelungide laul''. Esiplaanile tõusevad probleemid nagu armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud, tegelaste isiklikud probleemid. Ei ole ajaloosündmustest. 6.Rüütliluule. trubaduur. Teemad. Millal lauldi? Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding
KESKAJA KIRJANDUS · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik.
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania)
Kõik kommentaarid